Tuesday, November 23, 2021

Luulevihik: Valumälu

 

Vambola Raudsepp. Mäluvalu, Tartu 2021, 32 lk.

Luulevihik sisaaldab luuletusi eesti ja võru keeles. Mäluvalu hõlmab ennekõike sõjaajal sündinud laste üleelamisi ja võrukate muret oma keele hääbumise pärast. Alljärgnevalt näitena paar värsirida.



                     Mäluvalu


        Vihka või nea, hääletuks karju;

        mäluvaluga ära ei harju.

        Oli ida-lääne hõivajaid. Hirm.

        Oli vaesus, sõda ja surm.

        ..................................................

        Jäi aastaiks okastraadi-avar kong

        ja käiku Gulag'i ühendav rong.

        Ülim ülbus. Ahistav uhkus.

        Kadus suhetes inimlik lahkus.

        ................................................


                      Sõa'ao latsõ

        ........

        Tuu verene taplus kesti viil kaugu,

        kiä punkrin kuuli, kiä Tsiberin kaugõl.

        No oll' tuu küll üts kuri ja vaine maailm,

        midä nätä sai süütü latsõ silm.


Eksemplaride arv piiratud. Annetatud sõpradele-tuttavatele luulehuvilistele ja mõnele raamatukogule.

                                                               Vambola Raudsepp.

Wednesday, October 27, 2021

Palvevaip

 

                AD 2021


Imetlen ülevat vaimset vaikust

ja pühakoja kõrgeid võlve.

Väldin väiklast jõllivat kalkust,

usaldan sirguvat sugupõlve.


Kardan agressiivset andetust,

kus tühjus hõivab mind tihti.

Ma palun meeletuile andestust

ja eksinuile selget elusihti.


Töös-palves kallis iga eluhetk,

kuniks hüüab Igaviku hõik.

Küll palvevaiba valmis saan,

kui särama lööb kutsuv täht.


Siis jätan maha ilma-maa

ja ajatusse lendlen-lähen.

Kaugelt näen - väike Isamaa, 

kus õnneks vajame nii vähe.


::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


                Kodu


Sügisvärvis majavare vainu pääl,

kus lahknevad Mustjõe-Võhandu veed.

Seal soomarjad, seened, samblas teed ...

Toonast noorpere liitis mõistev meel.


Siin kivest põlde isaisad kündnud

ja talutares mitmeid põlvi sündinud.

Siit lisa saanud eesti sugu

ja ehe isamaaline mõttelugu.


Meeles laste mängud isekeskis -

valmis Tagametsa oja vesiveski;

kuis koolilaua õlilambi valgus,

poiste võimsaks vaimujõuks paisus.


Elatud koos ränk-raskeid aegu,

äng, vaesus - meenuvad veel praegu.

Tõotuses perepoeg andis elu,

et kaitse saaks kodu ja Eesti pere.


Vabaduse hind: võidud-kaotused,

vaba Isamaa ja sinav taevalaotus.


1993


:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


            Hingedepäeval


Kalmuküünalde värvide valguses

koguneb vaimses vaikuses - 

hardushetki püüdlev auditoorium.


Tõmbab kalmude sugujuurte jõud,

esiisadelt oodatav nõu -

palveid hõivav deliirium.


Tulevad-lähevad, jääb tühjus -

elavate-lahkunute ühtsus -

hingedepäeva müsteerium.

                            Osula Prassipalus

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


             Külakool


Külakool - oma aja lastetuba,

seal küsida tuli alati luba.

Vaeseke, varatu, va vääritu,

võõraste silmis väärtusetu.


Läinud aastad, avastused, soovid -

kurbuses kõik võib kokku võtta:

karjalastel võõra talu hoovis

jäid lustimängud mängimata.


Rehkendused, laulud selged -

mõnel lapsel mõistus lausa helge.

Sirgus arst, insener või meremees

ja veel maale tubli künnimees.


Noorusaastad ruttu saanud otsa,

igaüks jäi oma seisuskasti.

Külakool kadus õige varsti -

meenuma jääb külatare kitsus.


:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


            Elukaar


Kui aastaid oli alles viis,

kõik jäävalt kindel tundus siis:

et nooreks jäävad isa-ema

ja taas tuleb õites kevad.


Lennult täitus kakskümmend viis,

aeg argi-abiellu viis.

Lõppend õpiaastad, ülikool,

tuli töö ja pereelust hool.


Tipphetked - nelikümmend viis,

rutiinsus päevalt-päeva vältab.

Soov õnnemaale minna siit.

Ärkan, poeg oma pruuti näitab.


Kurb-nukker kuuskümmend viis,

julm areng elutöö kaasa viis.

Käes küpsuse nautimise iga;

ega terviselgi veel viga.


Ees kaheksakümmend viis -

kodusoojus, vaimsus kallis aare.

Avardunud rahulolu raamid;

nüüd filosoofia ja eluraamat.


:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::









Wednesday, October 13, 2021

Kolleeg majandusteadlane Ülo Mallene

 

Majandusteadlane Ülo Mallene (17.02.1938 - 17.01.2021) oli vanemõpetajaks TÜ kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise kateedris aastatel 1966 - 1972. Tema kohta võib lugeda õige mitmest Eestis ilmunud teatmeteosest, sh Eesti majanduse biograafiline leksikon, Eesti spordi biograafiline leksikon jt. Kõigis neis on kirjas ta lühikene elulugu, ehkki väikeste variatsioonidega. Ülo Mallesest võib ta enda meenutusi lugeda Sakala kalendri väljaandest Viljandimaa ajaraamat, lk 174 - 185. 2021nda aasta veebruaris võinuks ta tähistada oma 85ndat sünnipäeva, kuid paraku lahkus igavikku üks kuu varem.



 
TÜ Majandusteaduskonna õppejõud ja abipersonal (1969).
 Ülo Mallene teises reas vasakult viies.


Olin Üloga kolleegid aastatel 1968-1972, mil töötasime Vanemuise tänava õppehoones kõrvuti asetsevates kateedrites, so mina rahanduse ja krediidi kateedris, tema aga kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise kateedris. Alati heatujuline, optimistlik, abivalmis, kuid samal ajal nö ühiskondlikult aktiivne. Toona olime mõlemad hõivatud väitekirjade koostamisega, mis võttis sisuliselt kogu vaba aja. Sõnaga, Ülo jõudis väga palju, ta lausa pakatas ülevoolavas energias. 


Eestis on praeguseks ajaks ilminud üsna palju autobiograafilisi väljaandeid, so inimene kirjutab iseendast oma arusaamade ja tõekspidamiste kohaselt. Samal ajal on meil väga vähe häid biograafe, kes tunnevad uuritavat inimest ja suudavad anda temast paljuaspektilise pildi. Ega varasematel aastatel see võimalik polnudki, sest mitmetel põhjustel oli soovitatav jääda vähemärgatuks, enesessetõmbunuks vms. Näiteks, KGB kandis ka lähisugulaste patud üle mõnele vähegi silmapaistvale isikule.


Siinjuures veel ühest seigast. Tollal oli kraaditaotleja nö üksiküritaja, üldjuhul polnud tal kellegist tuge. Näiteks, sain oma väitekirja probleeme arutada vabalt Läti ülikooli majandusteadlastega, mitte aga oma juhendajaga. Hiljem leidsin sealt ka oponendi. Tundus, et sama probleem, so üksijäetus, oli ka Ülol, millest hiljem mitmed raskused.


Lõpetuseks soovin, et leiduks biograaf, kes paneks kaante vahele selle suurepärase isiksuse  eluloo. Leian ka praegu, et tema lahkumine ülikoolist teisele tööle, oli meile suur kaotus, sest temast olnuks palju kasu teaduskonna edasisele arengule.


                                                                               Vambola Raudsepp.






Tuesday, September 28, 2021

Majandusteadlane Kaia Kask

 

Kaia Kask (5.08.1972-11.06.2019)

Kaia Kask (s Klink) lõpetas Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna raha ja panganduse erialal 1994ndal aastal. Paistis toona silma oma teadushuvi ja korrektsusega õppetöös ja suhtluses, mistõttu kutsusin ta samal aastal tööle teaduskonna ärirahanduse ja investeeringute õppetooli juurde. Nii saigi temast õppejõud, kellena Kaia töö kestis ligikaudu 25 aastat.

Fotol: Vambola Raudsepp, Priit Sander ja Kaia Kask

Soovitasin tal hakata uurima ja õpetama kinnisvara rahandust ja kinnisvara hindamist, mis toona tundus Eestis huvitav ja perspektiivne. See teema jäi Kaiale ka siis, kui ta õppis ja lõpetas õpingud Rootsis Stockholmi Ülikoolis magistrikraadiga. Edukale õpingule ja uurimistööle aitas kaasa hea inglise keele oskus, mille ta oli omandanud gümnaasiumi tasemel.

Edasine töö jätkus õppejõuna ja edukate uuringutega doktoritöö koostamisel, mis kaitsti 2014ndal aastal. Kõigele sellele lisandus aktiivne kaasalõõmine oma erialal majanduspraktikas. Kaia oli Eestis Kinnisvara Hindajamise Ühingu liige, aga ka Euroopa Kinnisvara Ühingu (ERES) juhatuse liige.

Õppejõuna, teadustöötajana ja kolleegina oli Kaia Kask tagasihoidlik, heasoovlik ja abivalmis. Kohati ta tundus isegi liiga enesesse tõmbununa ja nö sissepoole elava inimesena. Oli ka Eestis üleminekuajal mõningaid bravuurseid, kuid tagasihoidlike võimetega noori, sh üliõpilasi. Kaia vaatas neid lihtsalt vaikiva kaastundega. Samal ajal peab rõhutama seda suurt tööd, mida Kaia tegi eestikeelse erialaterminoloogia arendamisel, õppekirjanduse koostamisel ja teadusartiklite avaldamisel. 

Paraku Kaia oli viimastel aastatel kimbus tõsiste tervisehädadega, mida ta püüdis kolleegidele mitte välja näidata. Eks selline olukord pärssis ka Kaia õppe-teadustööd, kuid isegi nendes tingimustes ei teinud ta endale mingeid hinnaalandusi. 

Kaia lahkumine tuli kõigile suure ootamatusena. Leinasid kolleegid Tartu Ülikoolist, Eestist, aga ka välismaalt. Kaotasime võimeka ja perspektiivika õppejõu, teadlase ja majanduspraktikas kaasalööja,

                                                                               Vambola Raudsepp.








Saturday, September 25, 2021

Eduard Aarna: pedagoog ja koorijuht


Eduard Aarna
 (16.05.1909 - 22.05.1996)

Eduard Aarna (Akkermann) sündis Vana-Antsla vallas. Lõpetas Võru Õpetajate Seminari ning seejärel õppis Tartu Ülikoolis, mille lõpetas kaugõppes eesti filoloogina.

Mälestuskivi Kurenurme koolile

Eduard Aarna oli Kurenurme kooli direktor ja õpetaja.  Tema tööaastate jooksul loodi katseaed, kujundati välja raamatukogu, spordiväljak ja tehti kõik vajalik õppetööks. Vehepeal töötas ta  ka mujal.

Antsla Keskkooli õppehoone 1950ndatel.

Kui esimesel septembril 1945ndal aastal avati Antsla Keskkool, siis oli Eduard Aarna selle kooli esimene direktor. Hiljem ta töötas siin õpetajana, täitis mitmeid ametikohti ja tööülesandeid. Antslaga jäi ta seotuks kuni oma elu lõpuni. 

Õppisin Antsla Keskoolis aastatel 1956-1960. Siis oli Eduard Aarna õppealajuhataja ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja alates 9ndast klassist kuni kooli lõpetamiseni. Muide, genealoogiahuvilisena ütlen vaid niipalju, et ta kuulub minu sugupuusse ja meil on ühised eellased (so oleme nö veresugulased).

Ta kirjutas esseesid ja luuletusi, mis avaldati kohalikus ajalehes (sh Kolhoosi Elu ja Töörahva Elu),  Kohalikul tasandil korraldati mitmeid kirjandusvõistlusi, mille üheks žürii liikmeks oli alati Eduard Aarna.


Antsla Keskkooli lõpetajad. 12.lend, aastal1960.

Meile jäi meelde Eduard Aarna nõudliku ja laia silmaringiga pedagoogina. Teadsime, et ta oli Antsla meeskoori juhataja ja organiseeris laulupidusid. Tema käitumises oli nö härrasmehelikkust, õigemini vana kooli väärikust.

Eduard Aarna hauaplats Antsla Metsakalmistul.

Eduard Aarna on maetud Antsla Metsakalmistule ning kui kooli vilistlased korraldavad kokkutulekuid, siis kindlasti tema õpilased käivad ka oma õpetaja haual.

Vambola Raudsepp.










Tuesday, September 21, 2021

Varia


Kui arendad oma võimeid, tarkusi, võid endale luua meeldiva ja rikka vaimse maailma, mis toidab kogu su isiksust; sellise, mis aitab sul nautida elu ja maailma. 

Elizabeth Lesser


Alljärgnevad sissekanded sisaldavad spontaanselt tekkinud värsiridu, tagasivaateid, fakte, mõtteid, arvamusi vms, mis aja möödudes võivad kodu-uurijatele ja genealoogiahivilistele ainest pakkuda. Mõned värsid on võrukeelsed, mis annavad aimu sellest, missugune oli Urvaste kihelkonna Kärgula-Sõmerpalu mõisapiirkonna suhtluskeel sajand tagasi. 


Kompass

 

Iseendas peitub kõik.

Äike, välk ja mürin.

Päike. Linnutee. Kõiksus.


Sisemine kompass,

suunatud altruismile, heale;

toetamaks oma rahva tundeid,

tahet ja huve.


Kompass, mille järgi

läbid saju, raju ja pori,

läbi inimlike kannatuste,

kadeduste-kõrkuste, alatuste,

täiuslikkuse poole.


Vajadus, vankumatult

püsida edu ja üleva teel,

vaimsuse, talendi ja tahte toel.

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


                                Üksindus


                        Hõbejuustes vana paju pingil

                        on õigus lahkunuilt küsida:

                        mäletad neid noori õilsaid hingi?

                        On's üks ülev seik sul meeles veel?


                        Või unustatud elu tipphetk?

                        Vastus peegeldub järveveel;

                        kus pilvedes peitlev Päikese helk,

                        ere pimestav valguse laik.


                        On üksiolek privaat-privileeg.

                        Mälestustes rikkas maailmas,

                        taaselustub vaimusilmas,

                        nooruses kogetud vaimsus.


                        Eluaastad annavad vastuseid;

                        nüüd pole ju kellegilt küsida?

                        Loojuv Päike kiikab üle aasa,

                        viib karmi möödaniku kaasa.

                        ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


                       Hingedepäeval


                Kalmistul maailmasõja memoriaal.

                Langenud sundtapluses võõral maal.

                Reedetud metsavendade haud,

                mäletab neid isamaaline laul.


                Künkal kuulus professor puhkab,

                väikese maa ja rahva uhkus.

                KGB represseeritud naaber - 

                elujõu võttis Vorkuta surmalaager.


                Sünnitusel surnud naine ja laps,

                vähivalus peremehe enesetapp.

                Migrandi poolt mõrvatud naine,

                tal oma pojaga ühine kalme.


                Lähedaste karmid saatused,

                külade korvamatud kaotused.

                Issand õnnista lahkunuid hingi,

                taevalik rahu kõigile kingi.

                                                    Osulas, 2010.


            Hengi'pääväl


Surnu'aian ilmasõ'a memuriaal.

Hukka saanu' -  tapluhõ sunnidu võõran maal.

Är'annõdu mõtsavell'i havva',

mäletäs nuid isamaalisõ laulu'.


Künkäl kuulus prohvessur puhkas,

väiko maa ja rahva uhkus.

KGB puult õelalt vai'nadu naabri' -

elujõu võtsõ Vorkuta surmalaagri.


Sünnütüsel koolnu' naanõ ja lats,

väh'ävalun peremehe indä'tapp.

Migrandi puult tapõdu naanõ,

imä pujaga üten mullan.


Ummi inemiste julma' saatusõ',

külä suurõ korvamada kaotusõ.

Issand õnnisda är'lännü hengi,

taivaline rahu nuile' kingi. 

                                    Osolan 2010.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


                            Estonia


                Uljalt väikeriik lendleb vabana;

                lainetel lipulaev  - Estonia.

                On looduses vääramatu jõud,

                olgu katastroof, tulvad või põud.


                On noore riigi õnnetus - abitus;

                sest leinajale äng ja ahastus.

                Hoovustest kostub kaeblik hüüd,

                tahaks näha paharettide süüd.


                Jäävad tuuled-tormid keerlema,

                lähedaste murepisarad veerema.

                Trööstiks graniittahvlile nimed,

                sünnikohta mälestuskivid.       

 

                Laotub üle laeva  ristiga ingel -

                hukkunute hingeõnnistus kindel.

                Jääb veritsev haav Eesti südamesse,

                igavesti Läänemere sügavusse.

             

                ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

                            

                                Eesõigus


                On koputajal kaitstud eesõigus,

                aumehena õigusruumis lõimus.


                Ohver kaitsetu, alandatud, alasti;

                seekord õnneks vaid palatis.

    

                Noh, miski läks väga valesti.

                Ikka juhtub - egas nüüd alati.


                Aus nuhk, kohtunik ja timukas;

                kas mäletate - oli raisk, limukas.


                :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::







          



Friday, September 17, 2021

Auaadress

 

                                                                 



                                                                  Väga austatud Siim Kallas


Märkamaks suurt panust Eesti arengusse valiti Sind 20.sajandi suurkujude hulka. Olid Eesti majanduse süvaümberkorraldamise idee üks autoritest. Suured saavutused tulid hiljem. Lõid poliitilise erakonna, oled Riigikogu liige; olid Eesti Vabariigi peaminister, välisminister jt kõrgetel ametikohtadel. Nähtav Euroopa ja maailma poliitikas, eriti kui olid Euroopa Komisjoni asepresident.


Oled väljapaistvaim Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna lõpetaja. Eesti Panga presidendina oli Sinul suur roll rahareformi läbiviimisel ja Eesti krooni taaskäivitamisel.


Oled olnud aastaid kutsutud kaasprofessor teaduskonna üliõpilastele õppetöö korraldamises. Meeldejäävad olid Sinu sisukad esinemised. Tehtu eest eriline tänu.


Poliitika on julm, halastamatu. Sind on armastatud, aga ka kadestatud ja viisakuspiire ületavalt kritiseeritud. Isiksusena oled suutnud kõigest üle olla. Tänu eeskujule on kõrgklassi poliitikas ka Sinu tütar.


Huvialasid jätkub, kuid tuntum olid Mnemoturniiri loojana ja saatejuhina. Soovime, et huvialad aitavad lõõgastada ja kosutada tervist. Palju tegusaid ja loomingulisi aastaid.


    September 2021.                                         Prof emer Mart Sõrg,

                                                          Prof emer Vambola Raudsepp.







Friday, September 10, 2021

Auaadress: Urmas Varblane 60

 


                    Väga austatud akadeemik

                    professor Urmas Varblane


Oled Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnast kolmas Uno Mereste ja Raimund Hagelbergi kõrval, kes on tõusnud Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks.

Olen alati imetlenud Sinu talenti, töökust ja heasoovlikku käitumist. Oled jõudnud palju ja selle läbi oled tuntud nii ülikoolis, Eestis ja kaugel välismaalgi.

Jõuad veel palju, vähemalt eeloleva veerandsaja aasta jooksul. Selleks edu. Olgu eeskujuks Arvo Pärt, Fred Jüssi jpt, kes 85selt on veel loovuse tipptasemel. 

Teadus on julm, veretu võitlus, võtab kogu aja, 24/7. Samas palju imetlusväärset on kirjanduses, kunstis, muusikas; teatris, kontsertides ... Ka perega koos veedetud tundides. Soovin Sulle aega kõigest nendest osasaamiseks.

Edu, tervist ja jaksu eelolevateks aastateks.


Prof emer Vambola Raudsepp,

Koorastes.




Thursday, September 9, 2021

Kutse

 

Vanaisa poogitud õunapuul,

pisar-märjad annid sügiskuul.

Peenral norutab veel hiline lill;

kõigel elaval väärikas hind.


Oksal kulli räsitud rändlind,

maha jäänud lahkunud parvest.

Kaduv juba esitab lõpparvet.


Jäiseks muutunud põhjatuulte

hõige - Suure Tundmatu huultelt.

Hüvastijätt lahkunud suvele;

on aeg minna pikale unele.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


        Palve


Domine Iesu Christe, Fili Dei,

miserere mei peccatoris


Kannatused. Ristil Lunastaja

viimne hüüe: see on lõpetatud.


Alguse ast, jaluletõus, hooled,

kukkumine, õppimine, eksimine.

Palves võitude, täiuse poole.


Hulpimine elukaare lainetel.

Tõus. Võit, vahusel harjal.

Võidupidu. Terendas triumfikaar.

Mõõn. Liuglemine kompassita:

kaotus, masendus, meeleheide.

Lõppeks. Sihitu, kasutu, vaevatu,

võõrale rannale heidetu.


Nüüd napilt aega antud veel,

käia läbi oma Kolgata tee.


Viimane palve:

Jeesus Kristus, halasta mu peale.

Vabasta patune. Tahan, kus vaimsus,

Issanda päästev valgus.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


        Sügis


Sooserval hilisõites kanarbik;

on varasügise videvik.

    Veel põgusad tagasivaated;

    kaasa viidud kevade aated.


Koduaasal kollased kased;

jalgteel pikad männikasvud.

    Sookail, karukoll, sõnajalg;

    ettevaatust - kuhu astub jalg.


Kadaka-kuuse karm kallistus,

salus haava hurmav sosistus.

    Kurb kordumatu lahkumine,

    paratamatusse pagemine.











Thursday, September 2, 2021

Luominen

 

Pöydällä kirjoituksiä, keskusteluja ...

Pino lehtiä, kirjoja -

tuskallista inspiraation odotusta.


Maailmankaikkeus avautuu 

      vastahakoisesti lahjakuudelle.

Jotka panivat toivoa rukoikseen -

se altruisti, rehellisesti nöyrä.


Taivaallisen rauhan talo,

he kompassoivat rakkautta, totuutta -

vastineeksi siunausta elinkaaresta. 


Ideoiden välkkyvä valo avaruudessa,

heijastuu käsitteiden selkeus -

ylhäältä annetu ratkaisu.

Monday, August 23, 2021

Mälestused


 


    Loojuva päiksekiirtes lehis,

    pargi kollane sügise ehis.

    Pikenevad kaskede varjud,

    punetavad lodjapuu marjad.


        Möödunud hetki mõõdab Kronos,

        elutee tormilaineid - Kairos.

        Otsingud, eksimus, seniidi eel -

        parimad päevad loomingu teel.


    Kui jõuad üle vanuse raja,

    siis vaid loodu imetlust vajad;

    näen - järve kohal liugleb luik,

    taamal sookure kile-kaeblik hõik.


        On kodeeritud maine melu.

        Linnuteele - elatud elu.

        Minu Tee - seisab tiitellehel;

        mõttelugu, ajalik, ehe. 

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::


                Looming


    Laual kirjutised, arutlused ...

    Virnas ajakirjad, raamatud -

    inspiratsiooni valulik ootus.


            Kõiksus tõrksalt avab end andele;

            kel Loojale pandud lootus,

            se usus ausalt alandlik.


    Taevalikus rahus toimiv koda,

    neil kompassiks armastus ja tõde -

    tasuks õnnistatud elukaar.


            Avarusest ideede välkuv valgus;

            peegeldub traktaatide selgus -

            ülalt loovutatud lahendus.



            Vaesus

                            Sõjajärgsed


    Alandav, ahistav, häbistav.

    Maapoisid keskkooli klassis,

    kalossides, villases kuues.


    Mõni EWst paremal järjel,

    viigipüksid, läikivad kingad.

    Paljud karjapoisiks olnud.


    Oldi noored, mõeldi suurelt.

    Varjati vaesust, väärikalt.

    Vaikiti sulaspoisi juurtest.


    Toata, külmas ja näljas,

    algas õppetöö püüdlejatele,

    hiljem ülikooli pürgijatele.


::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Vambola Raudsepp. Huvialade kaudu teadusse. Biograafilisi parallelisme. TÜ Raamatukogu, CORE.

Vambola Raudsepp. Rahandus-pangandusõpe Tartu Ülikoolis: aeg ja inimesed. TÜ Raamatukogu, DSpace.



Tuesday, August 10, 2021

Ühised sugujuured: bariton Aleksander Arder

 Laulja ja pedagoog Aleksander Arderi (1894-1968) /fifth cousin/ kaugemad juured on  Vana-Antsla vallas. 


Minu ja Aleksandri ühised eellased on Jaan (u 1708-1768) ja Liso (u1706-1766)  Pormeister ning sugulusjuured lahknevad vendade Hendrik ja Ott Pormeistri juurest. Aleksander Arder  oli luuletaja ja tõlkija Ott Arderi (1950-2004) vanaisa.

Vambola Raudsepp

Tuesday, July 27, 2021

Mäluvalu

 

Vihka või nea. Hääletuks karju;

mäluvaluga ära ei harju.

Oli ida-lääne hõivajaid. Hirm.

Oli vaesus, sõda ja surm.


Karussell keerles. Jõllivad näod.

Siinsel "seadusega" seotud käed.

Julge trotsis. Hüppas maha,

jättis Eestmaa merede taha.


Viidi korpuseSSe, Kolõma'le ...

võõra julma riigi kodumaale.

Eestlaste haudu rohkelt jäi sinna -

nii süütu maksis reetmise hinna.


Jäi aastaiks okastraadi-avar kong

ja käiku GULAG'i ühendav rong.

Ülim ülbus. Ahistav ahnus.

Kadus suhetes inimlik lahkus.


Sündis lapsi. Töötas kool, tehased ...

Olime hüljatud. Tõrksad baltlased,

punariigi vihatud alamad.

Nende visadus - võitis vabadus.

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 
 
Peeter Raudsepa (1850-1905) järeltulijad kolmes sõjas. Tütar Liisa poeg Friedrich Räägo (vasakul) soomepoisina Poeg Gustavi poja (Richardi) poja (Kalevi) poeg Margus Raudsepp  (vasakul) Afgaani sõjas. Gustavi poeg Albert Raudsepp Punaarmees II ilmasõjas. Albert hiljem Vorkuta surmalaagris.


                Mälupuu


Metsavaikus. Lumemütsiga männid.

Kaob kord mets. Ja kännud.

Sündmused kiirgavad valguse sammu;

Kõiksus salvestab kõik, mis ammu,

nii mälupuu juurtest võtab rammu;

evolutsiooni tagasivaate peegeldus.

..............

Siin saun, soo kehval pinnasel;

maa toitis lapsi kidaselt.

Kõrge ristimänni kauge mälestus:

ristialtilt mastipuu latva ronitud;

ei kardetud kukkumist, oli väledust,

olid püksid lombiporised.


Keeltemälu mõtteid võimendab,

emakeele rikkust rohkendab.

Sugupuu geenid loovad talente,

mõned mu kõrval, sama tüve okstel asuvad.

Suurmeeste looming, aineline kasu,

üldsuse varaks saavad.


Hetkeks mälupiltidesse kinni olin jäänud.

Ehmunud tedrekuke tiivaplaksutused

mind tänapäeva tagasi juba toonud.





Thursday, July 22, 2021

Hänike küla: esmamainimine vs tekkelugu

Esmamainimine on paikkonna tekkeloos üks nö verstapost, millest harilikult lähtutakse selle koha möödaniku tutvustamisel. Samas aga tekkelugu hõlmab hoopis pikemat ajatelge, kusjuures peab arvestama veel sellega, et esmamainimise kohanimetus ja tekkeloo alguse (või vaheetappide) nimetused alati ei lange kokku.  

Hänike (Hennige Metz Pustus) küla mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt aastal 1638, so kui inimtühja küla.  /1. lk 103; 3, lk 93/. Oli tühi Rootsi aja alguses, täpsemalt asustamata 17. saj algusaastail. Küla kasv oli vaevaline. Alles 18. saj keskel asusid sinna elama mitmed pered, ennekõike Paadile, Piisile, Pudrule, niisiis Hänike külla sisserännanud elanikena. 

                                    Kärgula mõisa teenijate-tööliste elumaja Pühajõel

Edasi. Aegade jooksul on Hänike kuulunud Kärgula mõisapiirkonna koosseisu. Kärgula mõis (Kerjel, Kergell)  Piilpalo nime all oli tuntud juba aastast 1544 /1. lk 282/. Mõisa valdused ulatusid lõunasse, so kuni Mustjõeni välja, sh hõlmas Hänike küla territooriumi. Tollal Hänike küla võis olla vaid mõne asukaga, mistõttu polnud ka kirjalikes allikates mainimisväärt. 

Pühajõgi Paadi talude juures

Nii nagu Kärgula, nii ka Hänike küla asuala on esinenud mitme nime all, sh Hänike nt Ligora 1582 jt. Hänike küla nö tõmbekeskus asus siis hoopis Paadil, Pühajõe ääres. Ja veel. 1940ndate vanem põlvkond (Karl Leok, Aleksander Toom, Gustav Raudsepp) rääkisid toona Vilbust, Vilbusoost ja Vilbukülast. Vilbusoo jääb praegusest Hänike keskuset ida suunas, küll aga jääb mõistatuseks Vilbuküla. Kas see oligi nüüdisaja Hänike asuala keskus või siis lihtsalt piki sood paiknenud talumajad oma hoonetega?

              Aleksander Toom (keskel) (1888-1977)             Karl Leok (1892-1967)

Selgitamist vajab Kärgula ja Hänike ajalooline seos. Asi oli selles, et Kärgula küla head heinamaad jäid Hänikesse, täpsemalt Kerreti soosse, mistõttu just Hänikesse rajati Kärgula karjamõis.  Niisiis, kui 2019ndal aastal kirjutasin värsiread Hänike küla 475ndaks tähtpäevaks, siis lähtusin just aastast 1544. (Vt ka Eesti Kodu-uurimise Seltsi Aastaraamat 2020 3 (16), lk 33).  Kerreti sooga seoses on Gustav Raudsepp kirjutanud võru keeles luuletuse (Keretü), kust järgmised värsiresd:

                        Ma olõ üts perätü,
                        va paganõma raba;
                        mu nimes sai Keretü,
                        Mustjõgi mu saba
                        ---------------------

         Gustav Raudsepp (1882-1935)                                 Mustjõgi

Ja veel. Ajalooliselt Urvaste kihelkonna koosseisus on olnud ka Kärgula vald (hõlmas peaasjalikult endist mõisapiirkonda), mis lõpuks siiski 1939 aastal jaotati Kooraste ja Sõmerpalu valdade vahel. /4.lk 297/. Kärgula koosseisu oli alati kuulunud Hänike küla. Huvipakkuv seik: vana administratiivne jaotus taastati nõukogude ajal, so 1940/50ndatel. Seega, Hänike küla oli tollal, mitte küll kauaks, Kärgula valla koosseisus. 


                           Madis Kumm  (1937)                              Johannes Toom (1951)


Paraku jääb väheuurituks Hänike küla Kaagu asuala, kust õnneks on kirja pandud mitmeid kohapärimusi. /Vt 1, lk 176/.  Kohalikud inimesed väidavad, et seal leidub inimtegevuse jälgi ilmselt juba muinasajast. Näiteks, 1950ndatel jäi tähelepanuta seik, et Kaagus põldude kündmisel tuli välja mitmeid leide (sh isegi kivikirves). Kahjuks teadlasteni sõnum ei jõudnud. Küll aga võib väita, et Hänike küla nö keskpaik asus mõni aeg siis Kaagus. Pealegi, Matu oja ja Mustjõgi andsid läbi aegade toidupoolist ning olid tähtsad liikumisteed. Üks tähelepanu vääriv seik. Aleksander Toome sõnade kohaselt tehti Kaagust veel 1800ndatel aastatel pikki paadireise Mustjõe-Koiva kaudu isegi Riiani välja. 


Kui ülemöödunud sajandivahetusel hakati Matu oja äärde rajama uusi tootmishooneid ja elumaju, siis vundamendi süvendi kaevamisel tuli välja mitmeid leide, so umbes 80 sentimeetri sügavusest põlenuid-suitsenuid koldekive, savinõude kilde, loomaluid vms, mille põhjal võis oletada, et siin elati kindlasti palju varem kui 16ndal sajandil. Neid ja teisi pärimusi on edasi rääkinud Madis Kumm ja Johannes Toom. Konkreetsemalt oli juttu leidudest veel Pudru ja Lustivere talust. Tulevikus põhjalikumat uurimist väärib kogu Matu oja vanade talude asuala.


Vambola Raudsepp.

Allikad:

1.Eesti kohanime raamat. Eesti Keele Instituut. Võru Instituut. Eesti                Kirjandusmuuseum. tallinn, 2016. / Vt Hänike  lk 103 ja Kärgula  lk 282/.

2.Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohaoärimus. Koostanud Valdo Valper. Tartu, 2010. /Vt Kaagu lk 176/.

3.ENE, 3.kd, Tallinn, 1971. /Vt Hänike lk 93/.

4.ENE, 4.kd, Tallinn, 1972. /Vt Kärgula lk 297/.