375 aastat Hänike esmamainimisest

.

Inimesed näevad üksnes seda, mille nägemiseks nad on ette valmistatud. /Ralph Waldo Emerson/.

.

Hänike kui Kärgula karjamõisa esmamainimisest leiame jälgi aastast 1638. Seega aastal 2013 võisime tähistada selle küla 375.ndat täht-/sünnipäeva. Paraku selle küla möödanikku on väga vähe uuritud ja algmaterjale selleks on napilt. Siiski võib väita, et küla elas oma kõrgaastaid peale talude päriseksostmist, so ülemöödunud sajandivahetusel. (Märkus: kõik fotod Vambola Raudsepp'a erakogust /vr*/).

.

Sissesõit Hänike asulasse Sõmerpalu suunast /vr*/

Hänike küla talude ostudokumentidel võime leida 

Kärgula mõisniku von Sieversi allkirja (Foto internetist)

.

Praegu elab külas alaliselt vähem kui kümmekond perekonda (põhiliselt pensionärid), kusjuures 1970.ndatel oli siin üle saja püsielaniku.

Hänike vanemaid elanikke 1950.ndatel /vr*/

 Hänike noored 1950.ndatel aastatel  /vr*/
 .

 

 .

Vennad Raudsepad 1949. aastal /vr*/

.

Hänike elanikke Osula Prassipalu kalmistul 1940.ndatel  /vr*/

.

Küla paljud endised elanikud on maetud Osula kalmistule, mille rajamisest möödub eeloleval aastal 180 aastat.

Kohalik koduloohuviline Gustav Raudsepp (1882-1935) 
 (Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

.

Kohalikke vaatamisväärsusi  /vr*/

.

Koduloohuvil Lustivere talus olid oma traditsioonid, mistõttu ise  kogusin 1950.ndatel ütlusi Hänike külas, aga ka kohalikke muistendeid. Üks omapärasemaid oli Meela needus, mille panin kirja 1955. aastal Liidia Solom-Raudsepp'a ütluste järgi. On ka muudes allikates juttu sellest, et 1800.ndate keskpaiku oli Kärgulas mõisnikke, kes hoolimatult peksid talupoegi ja olla isegi tapmisi. Et aga kohalike elanike seas võis olla ka sensitiivsete võimetega vanemaid inimesi, siis selles pole midagi erakordset.

Mälestustahvel Urvaste kirikus 
Hedwig Catharina von Sivers'ile /vr*/

.

Niisiis, Hänike koduloolaste väidete kohaselt on Urvaste kiriku ühel mälestustahvil kirja pandud noore inimese surm seotud kohaliku muistendiga Meela needus. Omapärane muistend on Karjasoo kaksikud, mida on räägitud kohalike inimeste seas juba mõned sajandid tagasi.

Küla lähiminevikust juttu ka memuaarides

Hänike külast on pärit mitmeid tuntuid inimesi: Endel Ideon (lõpetas Eesti Põllumajandusülikooli ja oli pikka aega Hiiumaal põllumajandusjuht), Meelis Ideon (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli ja töötas sealse raamatukogu direktorina), Vambola Raudsepp (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli, majandusdoktor, töötas pikka aega Tartu Ülikoolis professorina), Asta Rauba-Sibul (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli), Avo Toom (lõpetas Tallinna Merekooli) jt. Juured Pudru talus on jalgpallur Mart Poomil (Meeta Veisver-Poom'i pojapoeg), ajakirjanik Argo Ideonil (Meelis Ideoni poeg) jt.
.

 Endel Ideon (2012)

(Vt ka 375 aastat Hänike esmamainimisest. Lõunaleht 22. november 2012).

.

Vambola Raudsepp, endine Hänike elanik.

Koduloolisi pilte/seiku Osula Prassipalu kalmistult

.

Koduloouuring on ennekõike austusavaldus

 kohalikele inimestele

.

Osula cemetery was founded in the 1833rd. There are buried many well-know people who have come from Sõmerpalu parish, as well as their descendants. The cemetery contains a large scale information that must be skillfully used. These investigations have a great historic value at the local level.

.

Lähedaste haudadel käime nende tähtpäevadel, Jõulude ajal, hingedepäeval, aga ka kalmistupühal. Miski meile veel tänapäeval arusaamatut seob meid lahkunutega, võibolla tumeaine või -energia vahendusel. Aga need seosed on meile vajalikud ja olulised. Peale selle kalmistu pakub väärtuslikku materjali igale koduloo- ja genealoogiahuvilisele. Kuna eeloleval aastal möödub 180 aastat Osula Prassipalu (üteldakse ka Prassimäe) kalmistu rajamisest, siis järgnevalt mõned fotod, millel igal oma pikem lugu. 

Kalmistu tarvis oli Sõmerpalu mõisaomanik Aleksander von Möller eraldanud 10 vakamaad Prassipallu. Õpetaja Stein olnud uue surnuaia vastu, kuid õnnistanud selle siiski sisse. Nüüd üks vastuolu: erinevates allikates on surnuaia rajamise aastaks küll 1833, mis peaks õige olema, aga ka aastaks 1883 (vt Metsast leitud kirik, lk 140, autor Valdo Valper). Vastuolu vajab selgitamist.

Valdo Valper

(NB! Kõik pildid on pärit Vambola Raudsepp'a erakogust /vr*/).

Prassipalu kalmistu värav /vr*/

Hauamonument professor Evald Maltenek'ile (1887-1938) /vr*/

Ta oli laialdaste huvidega, ennekõike tehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor. Siit kalmistu ühelt kaunimalt mälestusmonumendilt avanes vaade Osula alevikule ja Võhandu jõele, mille paraku nüüd kasvavad puud varjavad.

.

Hauamonument Määritsal langenud metsavendadele /vr*/

See hauamonument on juba kujunemas kohalikuvastupanuliikumise sümboliks. Pakub huvi ennekõike koduloouurijatele.

.

Kohaliku kirjamehe Rihhard Iher'i matuseplats /vr*/

..

Sporditegelase ja ärimehe Väino Leok'i (1939-2007) viimne puhkepaik. Tema järeltulijad Avo, Aigar,Tanel jt Leok'id on motospordis kogu maailmas tuntud nimed  /vr*/

.

 II maailmasõjas langenute ühishaud Osula kalmistul /vr*/

.

 Laulja ja näitleja Väino Puura vanemate hauaplats /vr*/

.

Kirjanik Endel Loide-Rätsep'a isa

 Peeter Rätsep*a hauamonument /vr*/

.

Mälestuskivi Vabadussõjas langenutele Osula kooli pargis /vr*/

.

 Vabadussõjas langenud sõjamehe hauaplats /vr*/

Kohaliku taluperemehe ja koduloohuvilise Gustav Raudsepp'a (1882-1935) viimne puhkepaik Majandusteadlase Vambola Raudsepp'a (1941) vanaisa /vr*/

.

Pühajõgi

.

Osula kalmistule on maetud veel teisigi tuntuid inimesi või nende vanemaid. Siia on maetud botaanik Linda Viljasoo (1910-1991), sõjaväelane Erich Matteus (1903-1985), aga samuti arhitekt Arnold Matteuse (1897-1986) vanemad jt. Ja lõpuks mitmed kohaliku tähtsusega haridus- ja kultuuritegelased.

.

                      Vambola Raudsepp