Kodu, geni ja kuuluvus

.

Isiksuseks, kultuurseks inimeseks olemine tähendab olla võimeline tunnetama oma juuri, kuuluvust, kodu ja traditsioone.  Üheks väljapaistvaks teerajajaks selles valdkonnas oli filosoof Johann Gottfried Herder, kelle teooria keskmesse oli paigutatud rahvuse mõiste, mida ta luges inimese edasikandvaks teguriks. Tema arusaamade kohaselt vaid oma emakeeles saab inimene olla ehtne, mistõttu ta pidas vajalikuks kohalike rahvaste kultuuri, sh rahvalaulude, jutustuste, muinasjuttude, legendide vms uurimist, arendamist ja sälitamist. Herderi ideede mõju Eesti mitme põlvkonna koduloolastele on olnud ja on praegugi väga suur, veel enam, nendest põhimõtetest lähtutakse ka nüüdisajal.

.

Johann Gottfried Herder (1744-1803)
/pilt internetist/

.

Kuna koduloo alaseid uuringuid tehakse enamasti nö hobi korras, siis nendesse sageli ka suhtutakse kui teisejärgulistesse kirjutistesse.  Tegelikult aga koduloolaste poolt kirjapandud materjalid on väärtuslikeks allikateks ajaloolastele, entnograafidele, filoloogidele, isegi majandusteadlastele. Koduloolased harilikult piirduvad oma küla, valla või maakonnaga, kuid siin minnakse nö sügavuti, uuritakse inimest, tema olmet, (pere)kodumajapidamist, kõne (ütlusi, mõtteteri, muistendeid), sugujuuri, seost kooli, kiriku ja kalmistuga. Omaette väärtuseks on vanad fotod, kaardid, (käsi)kirjad, mitmesugused esemed.
.

 .

 .
Paraku aeg teeb oma hävitustööd julmalt, isegi vaid paari põlvkonna jooksul enamus väga väärtuslikke materjale, mis harilikult pärinesid talutaredest. lihtsalt läksid kaduma, tassiti laiali või hävinesid. Aga ka praegu veel allesjäänud allikmaterjalid võimaldavad meil vaadata oma kodu või sugujuuri paari aastasaja taha.
.

.
Arvestades momendi teabesäilitamise võimalusi, olen kasutanud ennekõike e-kirjutiste võimalusi (nt Kodulooline Hänike jt) ning paigutanud need oma koduleheküljele või blogisse. Viimasel ajal olen teinud mitmeid märksõnu Vikipeediasse, varem ka erinevatesse teatmeteostesse ja entsüklopeediasse. Asjast huvitanuile on need alati kättesaadavad ja avatud kriitikaks.
.

 .
Vt http://web,zone.ee/vraudsepp/, so (1)Hänike. Biograafiline leksikon; (2)Perepärimused. Raudsepp-Pikk sugujuurtest; (3)Kodulooline Hänike; (4)Ristimänd mäletab. Kohapärimusi Hänike külast. Need e-kirjutised moodustavad ühtse terviku ja täiendavad üksteist.
.

Vambola Raudsepp
.

.

Hänike küla talud ja majapidamised aastal 2015

.

Provides an overview of present farms/households in the village Hänike (in the year 2015, compared in 1930). Today, both the number of farms/households, as well as the number of inhabitants has decreased about four times - caused by the technical progress and changes in the quality of life.

 .
Paadi suurtalu
.

Suurtalu (koosneb hoonetekompleksist) tegeleb mitmete tegevusaladega, sh siin asub Tanel Leok OÜ Hänike Kalakasvatus.

 Endine peremees 

Väino Leok

.
Soovere
.

Praegu asub siin pensionär Õie Leoki üksikmajapidamine.
.

 Talu endine peremees

 Karl Leok

.
Uibu talu
.

Endises talus elab praegu pensionäridest abielupaar (Petrovid).
.
Kojatse
.

Endisele talule tehakse juurdeehitisi, kuid alaliselt elavad pensionäridest abielupaar (Liidi ja Madis Kumm).
.
Lille talu
.

Endist talu kasutatakse suvilana, püsielanike ei ole.
.
Piiri talu
.

Praegune püsielanik tegeleb mõõdukalt põllumajandusega. Viimasel ajal elanikud vahetunud.
.
Tammesilla

Uued püsielanikud tegelevad hoonete põhjaliku renoveerimisega.
.
Lustivere

Lustivere talu varemed 1960ndatel. Praeguseks talu täielikult hävinenud.

 Endine peremees

 Gustav Raudsepp

.
Sarapuu talu
.

Endine talu muutunud üksikisikust pensionäri (Sarapuu) majapidamiseks.
.

Hänike praegused kortermajad asuvad Salumäe talu maadel. Elanikkond vahelduv, kuid on ka üksikuid püsielanikke.

 Endine peremees

 Endel Loide-Rätsep

.

Lustivere II, moodustus pärast varade tagastamist Lustivere I osana. Majapidamine kuulub Mart Raudsepale.

 Endine peremees

 Richard Raudsepp

.

Kui ülaltoodut  seisu, olukorda, so aastat 2015 võrrelda 1930ndate aastatega, siis täielikult on kadunud Matu, Piisi, Pudru, Võsumäe ja Kaagu talude/talundite kompleksid ning Tornimäe, Kivimurru, Saare, Salumäe, Sepa, Turna, Kannistiku, Metsa ja Hüti üksiktalud. Niisiis, talude arv, aga ka elanike arv on vähenenud nende 85 aasta jooksul rohkem kui neli korda: põhjuseks tehnilise progress ja elukvaliteedi muutus maal.

.

Vambola Raudsepp

.

Hänike külaelu 1950ndatel: mõrv naabertalus

.

Mõrva puhul ei vasta karistus kunagi kuriteo suurusele.

.

Hilda ja Hans Raag'i matuseplats

 Osula kalmistul

.

1949nda aasta sügisel alustasin ühist kooliteed oma naabripoisi Hans Raagiga, so tolleaegses Kurenurme koolis. Paraku talvel ta järsku haigestus raskelt ja pärast lühiajalist haigust suri. Kuna poisi isa (Richard) oli sõjakeerises kaduma jäänud, siis tallu jäi üksi elama tema ema,  30ndates aastates noor naine Hilda Raag (sünd Hõrak). 

Toona, vahetult peale sõda, oli Hänike külasse, Piisi tallu saabunud (stepi)avarustelt tulnukaid, kes võõrkehana ei lävinud kohalike elanikega. (Ka keeleprobleemide tõttu).  Ja juhtuski kõige õudsem seik: ühe tulnuka poeg, vaevu täisikka jõudev poisivolask tegi katset vägistada Hildat, kuid kui see ei õnnestunud, siis ründas ootamatult kirvega teda selja tagant ja tappis metsukult noore naise. Kogu küla oli juhtunust shokis. Sellest muidugi meedia vaikis, teated levisid üksnes suust-suhu. 

Mõrvari üle peeti ka kohut, kus ta olevat end õigustanud: tapsin fashisti, kes solvas Stalinit! Ja karistuseks vaid mõni aasta vangimaja. Külas räägiti, et mõrvar olevat vangimajas mingil põhjusel surnud, kuid ei tea, kas see ka nii oli. Muidugi võiks arhiivimaterjale uurida, kuid mind need ei huvita, sest see ei too tagasi mõrvatut noort naist. Jumalasõna käskude- keeldude kohaselt ei tohi tappa. Kõik. Ateistlikus elukeskkonnas võib kõike, sest siin elatakse nö demokraatias, inimeste poolt tehtud seaduste, käskude-keeldude kohaselt. Siin on omad väärtused, arusaamad ja seadused, mis paraku ei suuda kaitsta inimelu, saati seda elu veel väärtustada.

Toona Hänike külas toimunut pole kirjasõnasse talletatud, küll aga suusõnalisi mälestusi võib veel jagada kohalik põliselanik Madis Kumm (sünd 1937).

Koduloo- ja geneetikahuviline Madis Kumm (2017)

Vambola Raudsepp

.

Hänike: Biograafiline leksikon

.

.

This paper contains around thirty prominent person who has most influenced the development of the village Hänike (Võru County, Estonia) in the years 1880-2015. Individuals have been investigated by the farms (or households) where they are grown or where their roots are. Most of material comes from the private archives.

.

Käesolev kogumik on harvaesinev katse koondada tervikuks ühe Eestimaa küla, so Hänike küla väljavalitud inimeste lühitutvustused, sõnaga need, kes on jätnud oma jälje, nime küla lähiminevikku (aastatel 1880-2015). Eesmärgiks seati piirduda vaid mõnekümne isikuga, mis muidugi pole piisav, sest inimesi, kes ka nö kaudselt Hänike küla (vaimu)elu mõjutasid, on palju-palju enam. Väljavalitud isikud on seostatud ennekõike taludega (või majapidamistega), kus nad on elanud või kus on nende juured. Valdav enamus materjale isikute kohta on kogutud eraarhiividest, kuid on kasutatud ka internetiteavet ja üldlevinenud teatmeteoseid.

.
Vt Hänike: Biograafiline leksikon, http://www.zone.ee/vraudsepp

Vambola Raudsepp

.