Kalmistu on pühapaik, kus puhkavad meie eellased, lähi- ja kaugemad sugulased. Sugujuured kätkevad inimese ajaloolist mälu, mis tuleb lahti kirjeldada ja siduda isiku elusündmustega, daatumitega jms, seega sünnist kuni kalmistu hauaplatsideni välja. Minu puhul on tegemist vaid kultuuriloolise huviga, mis peitub igas inimeses, ennekõike läbi austuse oma kaasteeliste ja eellaste vastu. Alljärgnevalt mõnest väljapaistvast isikust minu sugupuust, kes on andnud Eestile oma vaimse ja töise panuse. Nende kaugemad juured pärinevad Sangaste ja Urvaste kihelkonnast.
Hugo Treffner
Kultuuritegelane ja koolijuht Hugo Treffner (1845-1912) on maetud Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule. Sinna on temale püstitatud hauamonument, samuti ka monument Emajõe pargis. Need mõlemad on oma teostuselt väga õnnestunud, ssega tõelised kultuuriväärtused.
Hugo Treffner Maurusena on leidnud kajastust romaanis "Tõde ja Õigus". Andekatel inimestel on omad veidrused, sageli ühiskond aktsepteerib neid vastumeelselt, mistõttu ka Hugo Treffnerit on kujutatud mõnikord karikatuurse isiksusena. Hugo Treffnerit isiksusena iseloomustab ehk kõige paremini akadeemik Heino Liimetsa ütlus: "Tõeliselt hea õpetaja on sügava vaimsusega kultuurikandja".
Haridustegelane, koolijuht ja -õpetaja oli ka Hugo Treffneri lähisugulane Konstantin Treffner (1885-1978).
Elmar Haller
Põllumajandusteadlane professor Elmar Haller (1907-1986) on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tema juured pärinevad Urvaste kihelkonnast. Muide, Halleri nekroloogi ei lubatud avaldada selleaegses keskhäälekanjas Rahva Hääl, sest ta ei olnud parteilane (ideoloogiasekretär Ristlaan ei andnud luba). Vana-Jaani kalmistul asub ka temale püstitatud hauamonument. Hauaplats on nägusalt kujundatud ja alati hooldatud.
Peale selle tema mälestuse jäädvustamiseks paigaldatud büst asub Ülenurme pargis. Elmar Halleri elu ja tööd kajastab väljaanne, mis on koostatud kolleegide ja tema laste poolt.
Professor Elmar Haller: "Iga eesti kodanik ja eriti iga eesti haritlane peaks sellest aru saama ja igal pool, kus see võimalik on, seda seesmist sõbralikkust ja usaldust säilitama. Kui me kord oleme jõudnud niikaugele, et me oskame kõiki rahva ja riigielu nähteid õieti ja erapooletult hinnata ja kui meil on usaldus ja austus üksteise vastu, siis võime oma rahva ja riigi õitsengust rääkida".
Juhan Jaik
Kirjanik Juhan Jaigile (1899-1948) püstitatud monument asub Sännas. Suri põgenikuna Rootsis. Perekond Jaigi hauasammas asub Rahumäe kalmistul. Ilo Jaik Riedberg: "Omapärase stiili tõttu on Juhan Jaiki nimetatud üheks Eesti kirjanduse klassikuks".
Peeter ja Karl Hellat
Meditsiinidoktor, teaduse arendaja ja rakendaja ning ühiskonnategelane Peeter Hellat (1857-1912) on maetud oma vendade Kristjani (1834-1910) ja Karl Hellati (1862-1935) vahele. Karl Hellat oli jurist ja Venemaa riigiduuma saadik. See hauaplats Sangaste kalmistul on seega perekonna hauaplats.
Hellatite puhul on kohane rääkida dünastiast, kuhu kuulub mitmeid edukaid inimesi omal erialal, samuti ühiskonnategelasi. Nendest paar sõna. Georg Hellat (1870-1943) oli esimene Eesti arhidekt, Aleksander Hellat (1881-1943) oli EW riigimees, sh välisminister, Jüri (Georg) Hellat (1870-1943) oli sõjaväelane ning viimase poeg Henn-Kaarel Hellat (1932-2017) oli kirjanik ja ühiskonnategelane.
Kokkuvõtteks tsiteerin professor Airi Liimetsa: "Inimesest ei kujune teadlast, muusikut või arsti mitte üksnes õppimise ja õppekava läbimise tulemusel vaid kasvatakse ning ollakse kasvatatud tänu tänu teatud tingimustele ehk eri põlvkondade inimeste elamise ühises vaimses ruumis ning omavahel ideede, väärtuste, tõekspidamiste pinnal suheldes. Eelöeldule võiks lisada seda, et ka loomeandekus on sugujuurtes geneetiliselt päritav.
Vambola Raudsepp.
