Kutse

 

Vanaisa poogitud õunapuul,

pisar-märjad annid sügiskuul.

Peenral norutab veel hiline lill;

kõigel elaval väärikas hind.

Oksal kulli räsitud rändlind,

maha jäänud lahkunud parvest.

Kaduv juba esitab lõpparvet.

Jäiseks muutunud põhjatuulte

hõige - Suure Tundmatu huultelt.

Hüvastijätt lahkunud suvele;

on aeg minna pikale unele.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

        Palve

Domine Iesu Christe, Fili Dei,

miserere mei peccatoris

Kannatused. Ristil Lunastaja

viimne hüüe: see on lõpetatud.

Alguse ast, jaluletõus, hooled,

kukkumine, õppimine, eksimine.

Palves võitude, täiuse poole.

Hulpimine elukaare lainetel.

Tõus. Võit, vahusel harjal.

Võidupidu. Terendas triumfikaar.

Mõõn. Liuglemine kompassita:

kaotus, masendus, meeleheide.

Lõppeks. Sihitu, kasutu, vaevatu,

võõrale rannale heidetu.

Nüüd napilt aega antud veel,

käia läbi oma Kolgata tee.

Viimane palve:

Jeesus Kristus, halasta mu peale.

Vabasta patune. Tahan, kus vaimsus,

Issanda päästev valgus.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

        Sügis

Sooserval hilisõites kanarbik;

on varasügise videvik.

    Veel põgusad tagasivaated;

    kaasa viidud kevade aated.

Koduaasal kollased kased;

jalgteel pikad männikasvud.

    Sookail, karukoll, sõnajalg;

    ettevaatust - kuhu astub jalg.

Kadaka-kuuse karm kallistus,

salus haava hurmav sosistus.

    Kurb kordumatu lahkumine,

    paratamatusse pagemine.