Kooraste küla muinasajal. Arheoloogiliste leidude ja kivikalmete olemasolu varal võib väita, et külad ja hajutalud olid tekkinud Koorastes juba II aastatuhande esimesel poolel. Arvatavasti oli siin siiski vaid mõni üksik küla (Kooraste, Jõgehara jt), mis olid oma looduslike piiridega, so järved, metsad, sood, ojad ja jõed.
Talud 19. ja 20.ndal sajandil. Talukohad oma nimedega konkretiseerusid seoses talude päriseks ostmisega , mis algas 1820.aastatel ja kestis kuni 20. sajandi alguseni. Enne päriseks ostmist oli tegemist renditaludega/rendikohtadega. 1919. aasta maareformiga võõrandati ka Kooraste mõisa maid uuteks asundustaludeks. Lõpuks võimaldati alates 1927. aastast rendikohti rentnikele soodsalt ära osta. Kooraste nö endise mõisapiirkonna talude suurused ja võimsused kujunesid väga erinevalt, kuid keskmiselt oli põllumaad 10 ha, metsa 5 ha, kariloomi 5, hobuseid 2 jne.
Talud 1930.ndate lõpus ja nende lühiiseloomustus. Kooraste mõisapiirkonna talude õitseajaks võib pidada 1930.ndate aastate lõppu, mil nende suurus ja majanduslik võimsus vastasid külaelu tingimustele. Tänu mitmete mehhanismide soetamisele muutus talutöö tõhusamaks ja vähem füüsilist jõudu vajavaks. Suurt tööd tegid taluperemehed põldude kividest puhastamisel ning kuivendustöödel, so uue põllumaa juurdetegemiseks. Alljärgnevalt mõni sõna iga suurema talu kohta.
Tiibuse A-57, Peeter Ahk (lüpsilehmi 3, noorkarja 1; rohuniitja viljalõike seadeldisega).
Poti A-50, Ludvig Bauman (põldu 14 ha, heinamaad 7, karjamaad 3 ha, kariloomi 8, hobuseid 2, peeti ka mesilasi).
Vaaba A-29, Aleksander Daniel (väikekoht esialgu koos venna Karliga).
Rausi A-10, Karl Daniel (lüpsilehmi 4, noorkarja 2, hobuseid 2; Kooraste Masinatarvitajate ühingu asepresident, Erastvere Ühispanga liige).
Kitselaane A-6, Konrad Hallap (põllumaad 8 ha, kari 4-pealine, hobuseid 1).
Koke A-17, Artur Hani (5 lüpsilehma, noorkarja 2; olemas kartulivõtmismasin).
Lätte A-31, Richard Hõrak (maad 5 ha, 2 lüpsilehma; tegutseb sepana).
Rundsa A-20, Leonhard Hüva (lüpsilehmi 4, noorkarja 2 ja hobuseid 1).
Saare A-41, Eduard Jurs ( lüpsilehmi 3).
Alakivi 21-b, Karl Kava (põldu 16 ha, metsa 4, lüpsilehmi 4, noorkarja 3, hobuseid 2, mesipuid 4; masinatest rohuniitja, viljapuhastamise ja linaharimismasin).
Kastumäe A-19, Aleksander Kihulane (põldu 16 ha, metsa 14 ha, lüpsilehmi 6, noorkarja 2, 1 pull, hobuseid 2).
Oru A-30, Elmar Koovik (põldu 3 ha, lüpsilehmi 2).
Tebe 23, Jaan Kõiv (lüpsilehmi 4, pulle 2, noorkarja 2, hobuseid 2; rohuniitja, loorleha, turbapurustaja ja viljapuhastaja, peale selle mesilased).
Piiri A-32, August Kõrran (koos vennaga).
Ebasoo A-18, Oskar Kõrran (lüpsilehmi 4, 2 hobust; rohuniitja ja loorreha).
Koke-Tooma (Tuumani) 32-a, Elmar Ladva 8Põldu 22 ha, metsa 1 ha, kariloomi 10, hobuseid 3; rohuniitja, loorreha, heksli- ja viljapuhastusmasin, reaskülvimasin ning linamurdmismasin).
Piirisaare, Rudolf Ladva (kaupluseomanik).
Nigula 32-b, Voldemar Ladva (lüpsilehmi 7, noorkarja 2, hobuseid 2; rohuniiduk).
Kitselaane asunduskoha talu, Paul Länik (lüpsilehmi 2, noorkarja 1, hobuseid 2).
Müristaja (asunduskoha talu), Johannes Parman (kariloomi 5, lüpsilehmi 3).
Ala-Kivi 21-a, Eduard Piho (põldu 17 ha, metsa 2 ha, kariloomi 6, lüpsilehmi 4, hobuseid 2).
Verioja A-31, Julius Roosbaum (põldu 7 ha, 3 lüpsilehma, noorloomi 2, hobuseid 2, peetakse ka mesilasi).
Jaani-Adami 28, Juhan Teever (põldu 20 ha, metsa 5 ha, kariloomi 7, lüpsilehmi 4).
Söödi A-120 (Kurvitsa), Ludvig Tina (kariloomi 7, lüpsilehmi 5; saekaater, laastumasin ning veel mitmed masinad).
(Märkus: paraku puuduvad andmed mõnede vanade suuremate talude kohta, näiteks Tamme-Kusto, Saare, Lokko, Kapatsi, Mihkli-Hani /Kivi – Mihkli/ jt).
Taluperemeeste teened ja ühiskondlik tegevus. Mitmete Kooraste taluperemeeste teened Eesti Vabariigi ees väljendusid ennekõike osavõtus Vabadussõjast. Tuntuim nendest oli Ludvig Bauman, kes võttis osa I maailmasõjast ja talle omistati III j Georgia rist vahvuse eest ning osales Vabadussõjas ja talle omistati Vabadussõja mälestusmärk. Vabadussõjast võtsid osa paljud selle valla meestest, kuid Kooraste mõisapiirkonnast nimetame mõningaid: Karl Daniel, Artur Drenkhan, Konrad Hallap, Richard Hõrak, Eduard Jurs, Elmar Koovik, August Kõrran, Voldemar Ladva, Paul Länik jt).
Taluperemeeste ühiskondlik-seltsitegevus oli väga mitmepalgeline, kusjuures nimetada saab vaid mõningaid: vallavolikogu, piimaühing, kindlustuskassa, haridusselts, tuletõrje jt. Nimetama peab veel laulu- ja pasunakoori ning palju muudki, mis seondus küla kultuurieluga.
Kolhoseerimine Kooraste mõisapiirkonnas. Kooraste mõisa südamesse (Mäe-Kooraste) loodi kolhoos “Rahvaste Sõprus” 29.novembril 1948.aastal. See aga tähendas loodud talude hävitamist ja vara vägivaldset ülevõtmist.
Kahetsusväärne oli see, et korras taluhooned ei leidnud kolhoosi tingimustes enam sellist kasutamist nagu varem ning nad hakkasid amortiseeruma ja lagunema. Hakkasid tekkima mahajäänud talukohad oma lagunenud kõrvalhoonetega.
Küla nö sotsialistlik ümberkorraldamine muutis tundmatuseni elukeskkonna ning paraku kadusid aastakümneteks taluelu traditsioonid. Muutused Kooraste külas tulid aga seoaes Eesti Vabariigi taastekkimisega 1991.aastal.
Talukohad eramajapidamisteks või suvilateks. Kanepi kolhoosi likvideerimise tulemusel Kooraste mõisapiirkonda arvestatavaid põllumajanduslikke talusid ei tekkinudki ja nende järele polnud ka vajadust. Siiski veel 1990.natel aastatel oli paljudes üksikmajapidamistes lehm, noorloomi, sed, kanad jt, kuid aastaks 2010 neid praktiliselt enam ei olnud. Põhjuseks ka kohaliku rahvastiku vananemine.
Tekkis elujõuline Liivasaare suurtalu, omanikuks on Rain Rekker.
Talutarede ja -hoonete saatuse määras aga nende uus otstarve nüüdisajal. Nad lihtsalt muutusid vanadele ja uutele elanikele elamispinnaks, samas tekkis ka suvilatüüpi ehitusi.
