Isiklik kogemus: nähtuse ennetav tunnetamine.

.
In this article I describe esoterical question: how future events reflected into the current moment? But it has happened with me, and repeatedly. Nevertheless, these are only personal experiences.
 .

Kõiksus on täis mõistatusi ja väga erinevad on inimeste võimed neid tunnetada või isegi sõnastada. Näiteks, kui mitmeid kordi olen adunud järgmist seika. Lähen piki tänavat ja näen eemalt mulle vastu tulevat tuttavat inimest. Lähemale jõudes näen täiesti võõrast ja tekkinud tunne tundub arusaamatuna, segadust tekitavana. Samas aga sadakond meetrit edasi minnes tulebki just seesama tuttav mulle vastu, keda olin varem oma vaimusilmas võõra inimese kaudu näinud. 
.

Foto illustreeriv

Uskumatu. Aga kui sama juhtum on kordunud ikka ja jälle, siis tekib tahtmine teada saada selle nähtuse olemust, nö teoreetilist tagapõhja. Kas meie nö ainelise objekti tunnetus on võimeline liikuma ajas tulevikku ja siis taas olevikku? Kas nähtust saadavad astraalkehad? Momendil ei oska isegi probleemi sõnastada, ehkki minu kogemustes konkreetsed faktid on olemas.

Õpik emakeelse ülikoolihariduse edendamiseks

.

.

Andro Roos, Priit Sander, Maire Nurmet ja Nadeźda Ivanova.  Finantsturud ja -institutsioonid.  Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014, 428 lk.

.

Oleme rikkamad ühe õpiku, õigemini küll monograafia võrra, kus eesmärgiks on seatud raha, rahapoliitika, finantsturgude ja pankade toimimisega seotud teoreetiliste aspektide esitamine, mille tundmine on aluseks edukaks praktiliseks majandustegevuseks. Eesmärk on saavutatud, väljaanne on heatasemeline. Ehkki kõnesolev õpik on mõeldud ennekõike üliõpilastele, siiski tema tähendus eestikeelse majandusalase ülikoolihariduse edendamiseks on väga suur.

Momendil võin üksnes nukrusega meenutada veerandsaja aasta taguseid aegu, mil Läti ja Leedu majandusprofessoritega (Elmars Zelgalvis, Alfonsas Zhilenas jt) kavandasime esimesi samme meie endi emakeelsete ajakohaste erialaõpikute väljaandmiseks. Läti ja leedu majandusalane oskuskeel oli samal tasemel eesti keelega. Sõnaga, eriala oskuskeel jäi toona meil kõigil kolmel napiks, mistõttu modernse terminoloogia väljaarendamine võttis aega ja tahtekindlust.

Eks tegijaid oli ja on mitmeid, kuid tol ajal meil Eestis majandusalase oskuskeele arendamisel põhiliseks eestvedajaks kujunes akadeemik Uno Mereste. Et aga me täna võime oma mõtteid väljendada väga heas eesti majandusalases keeles, tahan ütelda veel eraldi palju-palju tänu Tartu Ülikooli Kirjastuse keeletoimetajale Leelo Jagole.
.

Vambola Raudsepp.

Professori lähiminevik ajapeeglis

..

.

Professor Taimi Tulva

.

Professorite mälestusteraamatud rikastavad teaduslugu, kuid paraku ilmub  neid meil võrratult vähe. Harilikult need vähesedki jäävad retsenseerimata, laiema tähelepanuta. Seepärast alljärgnevalt pean vajalikuks Taimi Tulva üllitisel peatuta kasvõi vaid mõne reaga. 

 .

Professor Mati Heidmets on kõnesoleva raamatu kohta kirjutanud: "Ajalukku lähevad need, kes riskivad ja uut ette võtavad. Taimi hüppas aastal 1991 külma vette täiesti tundmatus kohas - alustas esimesena Eestis sotsiaaltöötajate akadeemilist koolitamist. /.../ Tänaseks on Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituut ainus koht Baltikumis, kus sotsiaaltöö on jõudnud lausa doktoriõppe tasemele". Siia pole vaja enam midagi lisada.

.

Taimi Tulva. Ajapeegel. Kõik on kõigega seotud. 

Väljaandja MTÜ Eesti Lastekaitse Liit, Tallinn 2010, 150 lk. 

.

Raamatu kirjutamisel on lähtutud ennekõike teaduspõhisest materjalist, kasutatud veel teisigi allikaid, kuid omal kohal on isiklikud mälestused. Viimaseid aitavad elustada hästi valitud fotod ning kaasaegsete vaimuinimeste ja kolleegide kirjaread.

Kuna oleme Taimiga õppinud samas põhikoolis, siis isiklikus plaanis ootasin, et ta meenutab ka õpinguid Võrumaal, so pealesõja aastatel. Aga see polegi tähtis. Tähtis on see, et käesoleva raamatu vahendusel on meil võimalus kohtuda teadusele pühendunud inimese imeliste hetketega, mida ajakellal on võimatu peatada.

.

Vambola Raudsepp

.

.

Õigusteadlane Albert Paltser

.

Albert Paltser 

(17.01.1931 - 29.01.2007)

/foto internetist/

.

Olime kolleegid erinevatelt erialadelt, kuid jututeemaks kujunes ikka ja jälle ühisosa, mis seob majandus- ja õigusteadust. 1980ndate keskpaiku juhtus kordi nii, et peale Tartu Ülikooli nõukogu koosolekut läksime, õigemini küll jalutasime piki Emajõge Annelinna koos ning arutlemiseks teemasid jätkus. 

Hiljem, see oli juba 1990ndatel, mil Albert Paltser töötas Eesti Majandusjuhtide Instituudis, tegelesime mõlemad täiendõppe, koolitusega, mina finantsjuhtimise, tema aga peaasjalikult majandusõiguse alal. Nii istusime mitmeid aastaid kõrvu eksamikomisjonides, aga ka teistel üritustel. Muide, toona oli sealsete õpingute eestvedajaks dotsent, majanduskandidaat Aleksander-Henn Schipai (21.11.1929 - 05.03.2004), kellest paraku tänapäeval teame väga vähe.

Sõnaga, kujunesime headeks kolleegideks, kusjuures Albert ja Aleksander esindasid nö vana kooli teadlast-õppejõudu, nad suhtusid respektiga igasse andekasse isiksusse ning hoidsid oma stiili igas olukorras. Elasime omas ajas ja keskkonnas, kuid tänu Albert Paltserile olime vaimselt rikkamad ning see rikkus loob baasi edasisteks arenguteks.

.

Vambola Raudsepp

.

Sõmerpalu vallast pärit professorid

.
Elmar Haller (1907-1985), Eesti Maaülikooli professor.

Sõmerpalu vallast räägime tänapäeva piirides, kuhu kuulub ka endine Linnamäe vald. Niisiis, Elmar Haller sündis 22. novembril 1907. aastal Linnamäel, Proosu talus kuuelapselise pere neljanda lapsena. 1916. aastal asus ta õppima Linnamäe vallakooli ning tulevase professori edasisest haridusteest, aga ka elu- ja käekäigu kohta võib lugeda entsüklopeediatest jt teatmeteostest. Küll aga sageli juhtub nii, et eluajal ei osata inimese kasvukeskkonda, tööd ja loomingut vääriliselt hinnata, mistõttu on just nüüd viimane aeg pöörduda tagasi tema juurte ja kodutalu juurde.

 Elmar Haller

/foto internetist/
.

Professor Elmar Halleri büst Ülenurmel

.
 Evald Maltenek (1887-1938), Tallinna Tehnikaülikooli professor.

Evald Maltenek sündis 9.veebruaril 1887. aastal Tsooru mõisas, kuid 1889.aastal, mil ta oli 2-aastane, tuli  tema isa Sõmerpalu vesiveski rentnikuks. Nii oli Evald Malteneki lapse- ja noorusiga seotud Sõmerpaluga, millest kujunes tema varajane kasvukeskkond.
.

 Evald Maltenek 

/foto internetist/

.

Tulevase professori edasine elukäik oli täis õpinguid, seejärel  viljakat tööd teaduse ja tehnilise kõrghariduse arendamise alal Eestis. Praegu seob professor Evald Maltenekki kodukohaga kaunilt kujundatud monument Osula kalmistul.

 Evald Malteneki hauamonument Osula kalmistul

/foto erakogust/

 .
Taimi Tulva (1940) Tallinna Ülikooli professor.
.

 Taimi Tulva

/foto internetist/

Professor Taimi Tulva sündis 1. mail 1940.aastal ning tema varajane lapsepõlv ja kooliaastad olid seotud Kurenurmega. Sotsiaalteaduste doktor, Eestis esimene sotsiaaltöö alal ning seejärel professor. 

.
.

.
Vambola Raudsepp (1941), Tartu Ülikooli professor.
.

Vambola Raudsepp

/foto erakogust/

Vambola Raudsepp sündis 24. mail 1941 Sõmerpalu vallas Hänike külas raudteelase pojana. Lapsepõlv seotud Lustivere taluga ning õpinguaastad Kurenurme kooliga. Hilisemad tööaastad seotud Tartu Ülikooliga, kus uurimis- ja õpetamisvaldkonnaks kujunes finantsjuhtimine. Sidemed Sõmerpalu vallaga peaasjalikult kodulooalaste uuringute kaudu.

.

.

Kirjandus:
  
Eesti Entsüklopeedia 14, Tallinn, 2000.
Professor Elmar Halleri elu ja töö. OÜ Greif trükikoda, Tartu, 2007, 232 lk.
Osula Põhikooli kodu-uurimisring. Evald Maltenek. Energeetikamuuseumi väljaanne, 1997, 43 lk.
Taimi Tulva. Ajapeegel. Kõik on seotud kõigega. Lastekaitse Liit. Tallinn, 2010, 150 lk.
Vambola Raudsepp. Otsingute aastad: sündmused, meenutused ja mõtted. Külim, 2013, 80 lk.
 .

Vambola Raudsepp

.

.

.

Lahkus aasta 2014

.

.

Lahkunud aasta, mikrosuurus Igaviku ajateljel, jättis oma pisitillukese jälje kaduvikku. Planeet Maa koos oma olemasolevaga sai aasta vanemaks, inimkond lisas uusi teadmisi, oskusteavet ja selle rakendusi, mille võrra oleme nüüd rikkamad.

Saadi kiiremaks, jõuti kaugemale ja kõrgemale. Testiti lubatavuse piire, säilitati traditsioone ning ka innukult hävitati neid kõikelubatavuse varal. Oli tundmatuid tulijaid ja tuntud lahkujaid. Viimaste puhul oleme nüüd vaesemad.

Meie lähedased lahkunud, sh esivanemad kaugenesid ajaliselt meist ühe aasta võrra. Nende lähedust jäid meenutama vana-aastaõhtu küünlad kalmistu hauaplatsidel. Olijad, meie kaasaegsed aga süütasid küünlad kuusepuul ja imetlesid rakettide tulesära.
.
Tähtsündmusi aastal 2014:

Einart (paremal) tähistas oma 80ndat juubelit Võrus

Erik ja Hannah abiellusid

Jätkusid kodulooalased uuringud (e-kirjutise kujul)
.

Valmis autobiograafiline kirjutis (e-raamatuna)
 

Algas aasta 2015.

.

Vambola Raudsepp
 Koorastes.

.

Majandusarvestuse õppejõud Kalju Parvel

.

 Dotsent Kalju Parvel

 (31.01.1926-08.11.1983)

.

Olime Kalju Parveliga sama kõrgkooli vilistlased, so tema lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna 1949. aastal, mina 1966. aastal. Seejärel olime kolleegid Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas napilt 10 aastat, tema raamatupidamise kateedri juhataja, mina rahanduse ja krediidi kateedri õppejõud. Elasime samas kortermajas Aardla tänaval aastatel 1972-1980 ning sageli läksime hommikuti koos tööle, esmalt Vanemuise tänava õppehoonesse, seejärel Nooruse tänavasse.

.

 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud (1969)

 /Kalju Parvel teises reas paremalt viies/

.

Õppejõuna alati korrektne ja nõudlik, valdas vabalt vene keelt. Muide oma väitekirja kaitses ta Moskva Plehhanovi nim Rahvamajanduse Instituudis 1966.aastal. Teadlasena Kalju Parvel oli nn rakendusliku suuna edasiviija, ma ei mäleta temalt ühtegi metodoloogilist, teadusfilosoofilist arutelu või kirjutist. Aga see polegi nii tähtis. Palju olulisem on see, et ta oma mitmete õppevahenditega arendas ja laiendas majandusarvestuse alast terminoloogiat ning selle kasutamist õppetöös. Olid ju 1960ndad pöördelised kogu Eesti majanduses, so kas eestikeelsel majandusalasel kõrgharidusel ja asjaajamisel üldse ongi tulevikku? Põhiõpikud olid venekeelsed ja asjaajamine paljudes ministeeriumides, aga ka pankades lausvenekeelne.

.

Kalju Parveli eraelust teadsime üsna vähe ja toona selles tuhnimine polnudki heaks kombeks. Oli vist Saksa okupatsiooni ajal teda kui teismelist poissi kasutatud mingite objektide valvamises (?), kuid sellest pigem ei räägitud. Ka pereelu oli tal üsna keeruline, mis lõppes lahutusega, uue perekonna loomisega, kuid ka see ei olnud kunagi üldiseks kõneaineks. Küll aga juba 1979. aastal põdes ta parandamatut haigust ja valude leevendamiseks kasutas alkoholi. Probleemi suhtuti mõistvalt, kuid paraku ülikoolis õppejõuna ta enam töötada ei saanud, mistõttu ta kuni surmani töötas teadusasutuses.

.

Tartu Ülikooli õppehoone Vanemuise tänavas,

 kus asus ka majandusteaduskond

Nüüdisajal leiame dotsent Kalju Parveli kohta üht-teist kirjapanduna, kuid fotosid peaaegu polegi. Püüame siiski teda meenutada momendil olemasoleva materjali varal.

.

Vambola Raudsepp

.