Veikko Pihlajamäki - legend ajaloos

.

Intelligentsus on inimese omadus

vähem ruumi võtta.

M.Mikiver

.

Ajalugu muutub tõelisuseks läbi kokkusaamiste/vestluste sündmuste keerises elanud inimestega. Tähtis on just inimese vahetu osalemine suurtes sündmustes. Minu lühiajaline tuttav Veikko Pihlajamäki oli olnud sõdur, kes võitles oma maa ja rahva eest, sai rindel haavata, hiljem poliitik ja edukas kaitseminister, omavalitsustegelane ning lõpuks ettevõtluskooli administraator ja lektor.

Veikko Pihlajamäki (1922 - 2007)

/foto internetist/

.

Mul oli võimalus korduvalt kohtuda Veikko Pihlajamäki'ga Kauhavas 1990.ndate algul, mil käisin sealses ettevõtluskoolis lektorina. Meenub ta ennekõike väga intelligentse inimesena, hea Soome ajaloo tundjana ja huvitava vestluskaaslasena. Külastasin teda ta eramus Kauhaval ning meie jutuajamised kestsid sageli hilisööni. Lõpuks õhutasin teda omi mälestusi kirja panema ja raamatutena avaldama. Nii juhtuski, ning ühe tema sulest ilmunud raamatu saatis ta pühendusega ka minule.

Järgnevalt mõnedest vestlusteemadest.

.

1930.ndad aastad. Huvitav oli kuulata vana poliitiku analüüse selle kohta, milliseid vigu tegid väikeriigid suhetes ennekõike omavahel, aga seejärel ka nii Saksa-, ja Venemaaga. Ehk võinuks ajaloo käik olla hoopis teistsugune, kuid see on üksnes tagantjärele tarkus. Küll aga vajame seda tarkust tänapäeval tulevikku vaadates.

.

Edasi sõja-aastad. Eks Väinö Linna Tundmatus sõduris on nii kirjasõnas, kui ka kinoekraanil kõik põhiline juba öeldud, aga siiski. Hilisemad analüüsid kinnitavad aga Soome rahva hoopis suuremat sangarlikkust ja patriotismi kui sellest seni räägitud on. Kõik sõjas juhtunu ehmatas tol ajal suurriike ning andis sõjajärgsele Soomele ja ta rahvale kordumatu kangelasliku imidzhi.

Sõjajärgsed aastad. Esiplaanil Soome majanduskasv, tõus heaoluriikide etteotsa ning väga paindlikud suhted naaberriikidega. Võibolla suurriikide poolt määratigi Soomele just selline roll? Nii või teisiti, kuid tähtsamaks peame siiski lõppresultaate - Soome on kõrgeltarenenud heaoluriik.

.

Veikko Pihlajamäki käis mitmel korral koos ettevõtluskooli rektori Ylermi Förstiga Tartu Ülikoolis, pidasid kahekesi koos majandustudengitele loenguid. 1980.nate aastate lõpus olid need loengud meile väga huvitavad ja vajalikud. Loengud olid soome keeles, mis andis mõtlemisainet soome ja eesti majandusterminoloogia ühtlustamisest. Muide, sellel alal meie majandusalastes TÜ väljaannetes tehti üsna palju.

.

Tänu sõbralikule iseloomule oli Veikko Pihlajamäki'l väga palju sõpru, tuttavaid ja üldse toetajaid. Ta tundis sügavat huvi Eesti arengute, aga ka sõjaveteranide elu-olu vastu ja püüdis anda oma panuse veteranide tervistatavate vajaduste rahuldamiseks. See aga on teine jutt, millest asjaosalised võivad ehk rohkemgi pajatada.

.

Lõpetuseks võin vaid rõhutada, et Veikko Pihlajamäki näol oli meil Soomes üks suur Eesti sõber, kellest tuleks veel pikalt ja tõsiselt rääkida/kirjutada.

.

Vambola Raudsepp,

majandusteadlane

Armastusest johtub turvalisus ja isiku edulugu

.

Article concerning esoteric phenomena. This topic has been little studied by scientists. Esotericism is determined by many external factors (lighting, abnormal mental efforts, physical accident). Peopleś mental abilities are very diverse and have different reasons for each specific individuals.  In this article my personal experiences related to the esoteric.

.

Õnnelik on see, kel on raamatud, kuid veel

õnnelikum see, kel ei lähe neid vaja.

Hiina vanasõna.

.

Laps, kes kasvab keset armastust ja hoolivust satub väga harva ebameeldivatesse kriitilistesse olukordadesse; teda ümbritseb justkui mingi positiivne kaitsevöö, mille vastu põrkub kõik halb ja kurjus. Aga selle kaitsevöö loomiseks on otsustav roll lapse vanematel, vanavanematel, aga ka kasvukeskkonnal tervikuna. Nüüdisaja raamatutarkuste varal võib aimata, et tegemist on aura ja karmaseadustega. Paraku inimene on palju-palju keerukam, mistõttu teda kirjeldada vaid mõne mõistega osutub lootusetuks. Niisiis jääb vaid üle rääkida väga isiklikest kogemustest ja tunnetada ennekõike iseennast.
 .
Inimene on Vaim, kes omab Hinge kaudu Keha. (Luule Viilmaa). Siinjuures tänan Gunnar Aarmat, Taimi Vanaseljat ja paljusid teisi oma kaasteelisi, kes oma raamatute kaudu õpetasid mind nägema Elu sellisena, nagu ta tegelikult on.

.

Kui olin vaid seitsme aastane, juhtus minuga midagi kummalist. Oli palav kesksuve päev, mil olin lehmade ja lammastega karjamaal. Äikesepilv oli juba pea kohal, kui jootsin ämbritest lehmi. Olin jõudnud ämbrid suure puu alla kivi juurde viia ja ise mõne meetri eemalduda, kui järsku käis välgusähvatus ja kõrvulukustav kärgatus. Hetk hiljem nägin loomade ümber mitmevärvilist välja, sama ka puu ja kivi ümber, kuid palju nõrgemal kujul. Tajusin vaid, et Kõiksus on täis kummalisi mõistatusi.

.

Ja siis jätkusid uskumatud seigad. Algkooli õpilasena märkasin mõne üksiku inimese juures vaevutajutavat helendust. Alateadvuses tunnetasin nende inimeste heasoovlikkust ja tarkust. Õnneks ikka ja jälle jätkus neid mu lähedusse. Toredad mälestused. Aga oli ka ebameeldivaid seiku. Näiteks, minu esimestel kooliaastatel oli üks pikemat kasvu läikiva pealaega noor meesõpetaja, kellele meeldis vahetundide ajal viibida poisslaste käimlas. Imelik mees oli, vanapoisina ta suri, kuid minus tekitas ta mitmeid foobiaid.

.

Kui tänapäeval rääkida selgeltnägemise võimetest, siis teeb see paljudele nalja. Aga minus oli neid võimeid olemas. Vaid üks näide. Kui mingis aines oli olnud raske kontrolltöö, siis nägin ma unes/alateadvuses, mis hindega see töö oli hinnatud ja isegi seda kohta vihikus, kuhu hinne oli kirjutatud. Ütlesin seda ka kaasõplastele, kuid nad ei uskunud. Väitsid hoopis, et ju ma kuskilt olin oma hinde varem teada saanud. Aga ei olnud ju! Paraku aastate möödudes inimese ebatavalised/erilised võimed degenereeruvad.

.

Edasi hoopis muust. Hiljem, kui olin juba kõik kooliõpinud lõpetanud, tundsin, et mind juhitakse mingi/kellegi (?) tahte/soovi kohaselt. Meeldivalt alati heas/positiivses suunas. Neid juhtumeid oli palju, kuid ka siin näitena vaid üks seik. Kui töötasin Valga ehitusettevõttes, siis millegipärast enne tööle minekut läksin postkontorist läbi ja ostsin kõik värsked ajalehed. Ma polnud kunagi nii teinud ja ei leia põhjust, miks ma tol korral nii tegin. Ühest lehest aga lugesin, et Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi kateeder kuulutas välja konkursi ühele aspirandi kohale. Võtsin keskpäeval kohe telefoni teel ühendust kateedrijuhataja professor Raimund Hagelbergiga ja nii minu edasine elukäik oli kindlaks määratud aastakümneteks.

.

Armastusest rääkida pole ehk mõtet, sest niikuinii kuhugi välja ei jõua. Olen mõnikord ütelnud, et armastuse definitsioon on antud apostel Pauluse kirjas korintlastele. Aga ega elu vist polegi mõeldav ilma armastuseta. Näiteks, inglise keeles love, live ja life kõlavad üsna sarnaselt. Kui eesti keeles seostada armu või armi armastusega, siis saame huvitavaid kombinatsioone. Vahest ongi armastus teatud armuand ja armastus jätab pettumise korral armid?
.

 Liidia-Adeele Raudsepp (paremal) /1935/

..

Emaarm ei tunne pettumusi, ega jäta ka lapsele arme. Emaarm loob armastava/turvalise kodu, kaitse kogu perele, mis lõppkokkuvõttes teeb EMA kõige tähtsamaks/olulisemaks inimeseks iga lapse elus. Aga lapsepõlvest oleme ju kõik pärit.

.

Vambola Raudsepp