Vanaisa mõtteid kodustel Tagametsa radadel

.

You live only once, but if you do it right, 

once is enough. /Mae West/

.

Gustav Raudsepp

.

    Karjed öös

Kime karje kuusikus,

kurvad kajad laasikus:

    risti-rästi loomarajad,

    harakad sääl hirmutajad.

Kiskja murrab ja kägistab, 

hämar ähvardab, ängistab.

    Sarviknägu kuivand mänd,

    juurtekroonis uppis känd.

Kopli kased käharad,

ööd nõrgemal sääl täbarad:

    saavad tunda hirmu, valu -

    kurjus keset kasesalu.

Tuul ulub, lööb laanes lokku,

tosin tonti kogund kokku:

    käib peieliste pidusöök,

   piinajate pidu keset ööd.
.

Jäätsi mets ja Tagametsa oja 

Hänike külas tänapäeval (2015)

.

  Luuleread pärinevad ilmselt aastast 1922.

 Redigeerinud Vambola Raudsepp

.

Kultuuritegelane Erika Aland-Vernik

.

Great minds have purposes, others have wishes.

 /Washington Irving/.

.

Erika Aland-Vernik

 (03.04.1913-25.05.2001)

.

Tema juured on Koorastes, so õppinud Kooraste algkoolis, seejärel Otepää Gümnaasiumis, mille lõpetas (1932) cum laude. Seejärel aastatel 1939-2001 elanud Brasiilias ning maetud Sao Paolos. Tuleb rõhutada tema mitmekülgsust: kirjanik, tekstiilikunstnik, ühiskonnategelane vms. Tähtsamaks teoseks romaan eesti immigrantide elualgusest Brasiilias, so Erika Aland-Vernik. Kohvipõllu leib, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990, 218 lk.

.

.

Õnneks on Erika Aland-Verniku kohta erinevates väljaannetes piisavalt kirjapandut, mille põhjal oleks võimalus koostada monograafiline uurimus. Pealegi on veel elus tema kaasaegseid ja lähisugulasi, kellelt on võimalik täiendavaid materjale hankida. (Vt nt Urmas Paidre, Kagueestlasest kirjaniku brasiillannast järeltulija käis esivanema radadel. Lõunaleht 18.06.2015).
.

 Erika isa Johan Alandi (1862-1932)

 hauaplats Kanepi Ala kalmistul

Erika tütar Asta (paremal) ja tütretütar Cristina

Ernest Scheyer (Asta poeg)

 Kirjandus:

Milvi Hirvlaane. Minu Kanepi, Kanepi 2009, 356 lk.
Kooraste. Killukesi möödunud aegadest. Paar OÜ, 2011, 96 lk.
.

 Vambola Raudsepp

.

Ajaloolane Kalev Koger

.

Only strong personalities can endure history, the weak ones are extinguished by it. /Nietzsche/.

.

Ajalookandidaat Kalev Koger 

(13.05.1933 - 02.08.2003)

.

Kalev Koger on tuntud meil ennekõike kui ajaloolane ja haridustegelane, kes sündis Kooraste vallas ning on maetud Kanepi Ala kalmistule. Sõna tuntud võib kasutada üksnes tinglikult, sest nüüdisajaks on ta täielikult unustatud ning ega tema kohta ka kättesaadavatest allikatest midagi leia.

.

Minu isiklikud kokkupuuted Kalev Koger´iga tekkisid ajast, mil temast sai TRÜ parteiorganisatsiooni sekretär, so novembrist 1969. aastal. Inimesena heasoovlik, hea suhtlemisoskusega nö uue põlvkonna haritlane ajal, mil Eestis oli tekkinud nn uue mõttelaadiga rahvuskommunistid. Oli juba toona TRÜ-s üle pooletuhande kompartei liikme. Muide, sageli töövestluste ajal, so mil võeti tööle uus noor inimene, tuletati talle meelde, et antud ametikoht eeldab ka komparteisse kuulumist. Mõneti võis tõlgendada seda kui tingimust või isegi käsku. Oli võimalus ka kõrvale jääda, kuid siis polnud harva juhtumid, mil neid nn parteituid töötajaid kasutati KGB huvides (ning tasuks ihaldatud väliskomandeeringud ja -reisid).
.

Kalev Koger (paremal) TRÜ päevil üliõpilaste keskel

Aastatel 1973-1979 oli Kalev Koger Tallinna Pedagoogilise Instituudi rektor. Varem oli ta töötanud TRÜ-s kateedrijuhatajana.
.

Kalev Kogeri hauaplats

 Kanepi Ala kalmistul

Lõpetuseks tuleb vaid nentida, et nn rahvuskommunistide roll Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel väga rasketes NSVL tingimustes on läbi uurimata, rääkimata objektiivsete hinnangute andmisest.
.
 Vambola Raudsepp

.