2020nda aasta kevad-talvel möödus minu vaarisa Peeter Raudsepa (1850-1905) surmast 115 aastat ja vanaisa Gustav Raudsepa surmast (1882-1935) 85 aastat. Nende meenutuseks kirjutis ajalehes EESTI KIRIK 22. 04 2020.
Peeter oli Lustivere talu rajaja Võrumaal Kärgula mõisapiirkonnas, Gustav samas hilisem peremees, kodu-uurija ja kirjandushuviline. Mida rohkem aega mööda läheb, seda tähtsamaks muutuvad nende järglastele tollaste elanike tööd ja püüdlused. Peetri ja Gustavi meenutuseks alljärgnevad kirjaread.
Kirgastumine
Loojangu värvide varjude taha
kaob olevik, mis jätab meid maha.
Külm ergastav, välkkirgas valgus
paitab palet, kurbkastene kargus.
Kaduv hetk kätkeb põlvnemislugu,
kodumullast võrsunud hõimusugu,
kestvat kodust pereringi tuge.
On päritud vaimsus valguse võit;
õnnistet helduses lahkuvad kõik,
kui kutsub kauge igaviku hõik.
Vambola Raudsepp, 24.04. 2020.
 |
| Raudseppade hauaplats Osula kalmistul Samale platsile maetud Jaan Raudsepp (1936-1993) Gustav Raudsepp (1882-1935) Ann Raudsepp (1855-1920) Peeter Raudsepp (1850-1905) Kadri Raudsepp (1878-1916)koos surnult sündinud lapsega Friedrich Gustav Raudsepp (1913-1913) Maria Rägo (1907-1910) Elfriede Johanna Henriette Rägo (1902-1917) Ella Aliide Rägo (1917-1917) Arnold Johannes Raudsepp (1918-1919) Einart Raudsepp (1934-2019). |
