Neid aastaid nimetatakse peaasjalikult seisakute, stagnatsiooni aastateks. Tollal olin TÜ majandusteaduskonna nõukogu liige, mõnda aega teaduskonna teadusprodekaan ja ka TÜ suure nõukogu liige, mistõttu võisin jälgida, kes ja kuidas mõjutas meie teaduskonna arengut ja käekäiku.
Akadeemik Arno Köörna
Arno Köörna (1926-2017) õppis ja lõpetas TÜ, töötas poliitõkonoomia õppejõuna, kuid hiljem siirdus Eesti Teaduste Akadeemiasse, kus töötas seejärel ligikaudu 40 aastat. Oli Majanduse Instituudi direktor, akadeemia peasekretär ja lõpuks Teaduste Akadeemia president. TÜ majandusteaduskonnaga oli tal pikaajalised sidemed (peaasjalikult esines loengutega, andis konsultatsioone vms).
Oma meenutustes ütles ta järgmist: "Tollal oli instituut Eestis keskne majandusteaduslik asutus, mis koordineeris ka ülikoolide majandusteaduskondade uurimistööd". (Vt ka Margus Maidla. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju ..., lk 49). Arno Köörna korraldas Teaduste Akadeemias mitmeid koordineerivaid üritusi, kust tuli ka mul osa võtta.
Üks tähelepanuvääriv seik. Nimelt rõhutas Arno Köörna, et nö suurt teadust tehakse ennekõike Teaduste Akadeemia liinis, ülikoolidel on esikohal õppetöö ja üksikute õppetööga seotud teadusprobleemide uurimine. Kuid soovitatavalt kooskõlas akadeemia uurimissuundadega. Kord viskas ta isegi vihje Uno Mereste suunas, kellel on nii palju teemasid käsil, et raske isegi määratleda, mida ta esikohale seab.
TÜ rektor professor Arnold Koop
Arnold Koop (1921-1988) rektorina tegi väga palju õppejõudude elamisprobleemide lahendamiseks, aga ka teaduskondadele õppehoonete ehitamiseks. Teda tähelepanuväärseks teadlaseks üldiselt ei peetud, mistõttu ta seadis esikohale ülikoolis nö uue maailmavaatega inimese kasvatamise toonases arusaamises. Niisiis, esiplaanil ikka õppe-kasvatustöö.
Meenub üks seik nõupidamisest, kus dekaan Müür tundis muret õppe-teadustöö ainelise mahajäämuse üle, mille aga rektor valjuhäälselt kohe katkestas. Dekaanilt oodati edusamme uue põlvkonna plaanipärases kasvatamises, õigemini selle raporteerimist. Paraku.
Vaid üks teadustöö aspekt. Väitekirjade kallal töötamine oli küll kahjuks iga õppejõu nö eraasi. Kirjutati artikleid, osaleti teaduskonverentsidel jne, kuni valmis kandidaaditöö esimene variant. Siis alles raskused algasid, vähemalt ise tundsin, et olin täiesti üksi jäetud. Doktoritöö puhul oli asi õnneks parem, sest suutsin saada Peterburi Finantsmajanduse instituudi kaugõppe doktorandiks. Konsuldandiks prof Viktor Kolesnikov, kes aitas tööd kavandada, viia läbi üksikute probleemide arutelusid ning ta hoolitses ka minu kirjutiste avaldamisvõimaluste eest. Seal jõudsin ka doktorikraadini.
Hetkeks nägime teaduskonnas perspektiivi "Edasis" avaldatud nelja mehe ettepanekus. Mina ise paari kolleegiga avalikult ajakirjanduses toetasime ettepanekut, mille peale rektor enam minu teresõna vastu ei võtnud. Heitis vaid paljutähendava pilgu ja mina jäin kohe märkamatuks. Majandusteaduse arengusse tõi aga nelja mehe ettepanek kaasa ajakirndusse, aga ka teadusartiklitesse positiivseid mõtteid täis tormi.
TÜ majandusteaduskonna dekaan professor Heiki Müür
Heiki Müür (1932-1996) dekaanina oli edumeelne ja noortele andekatele üliõpilastele nö uksi avav. Suunas noori Moskvasse aspirantuuri, otsis nendele lepingulisi uurimistöid jne. Jõudis palju ära teha majandusküberneetika õppesuuna väljaarendamiseks. Samal ajal läks ta kaasa kõrgemalt poolt pealesurutud uue tuleviku inimese kasvatamisega ja nii hoogsalt, et seda töölõiku tõsteti positiivsena esile ka ülikoolis tervikuna. Õnnetuseks just meile suunati ka Moskvast ülikooli kontrollima tulnud komisjonid.
Muidugi oli kogu see uue inimese kasvatamise ettevõtmine perspektiivitu ja tekitas teaduskonna sees arusaamatusi, vastuseisu. Oodati isegi, millal asub ametisse uus dekaan, kes need tekkinud isikutevahelised vastuolud silub, kõrvaldab. Ise Heiki Müür hiljem tõmbus nö üksindusse, lahkus isegi mõneks ajaks ülikoolist, kuid tuli siiski tagasi. Teadustöös midagi silmapaistvat ta enam ei saavutanud.
Vambola Raudsepp
