Maailmapilt: mõtisklus koos lahkuva aastaga 2011

Kunagi varem pole teadlased olnud nii teadlikud oma teadmiste piiratusest kui tänapäeval.

Jaan Einasto

.

Kooraste Suurjärv aastavahetusel /vr*/

Täiuslik maailmapilt tähendab aduda täielikult Looja loodut. Inimene pole selleks võimeline, ega saa olema ja seda mitte kunagi. Ja kui inimene olekski nii võimas, siis võiks ta julgelt asuda Looja kõrvale/asemele. Võimatu!

Üksikisiku või ühiskonna maailmapilt kujuneb/kujundatakse teadmiste, kultuuri, hariduse ja kasvatuse varal maailmavaadete kogumiks. Edasi võib juba kitsamalt rääkida teaduslikust, mingi harudeaduse vms maailmapildist. Võime asuda probleemi erinevate tahkude piiritlemise ja defineerimise juurde, millel on oma puhteoreetiline väärtus.

Järve talus oma töölaua taga. /vr*/

Sõnaga, mida rohkem teadmisi, seda sügavamalt me tunnetame meid ümbritsevat maailma ja mõistame elukeskonna tegelikkust. Seega raskuspunkt lasub teadusel, teadmistel. See pole ju piisav, sest kerkib juba iga teismelise koolijütsi peas küsimus: kes ma olen, milleks ma elan, kust kõik saanud on ja palju muudki?

Austust väärivad inimesed, kes tunnistavad ausalt oma teadmiste piiratust ja tunnevad kaasa sihitult elavatele kaasasukatele. Kurb. Veel kurvem on aga see, kui mitu põlvkonda elavad rahumeeli kooskõlas oma väärastunud maailmapildiga. Samas aga vähemalt Eesti ühiskond pole veel valmis lahti ütlema agressiivsest materialismist kuni võitleva ateismini välja.

Vambola Raudsepp

.

Siim Kallas Tartu Ülikooli rahandustudengina

.

Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist 
erinevas maailmas. A. Scopenhauer

Siim Kallas külalislektorina Tartu Ülikoolis

(Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

.Siim Kallas poliitikuna on leidnud oma koha nii Euroopa, aga ka Eesti ajaloos. Kindlasti kirjutatakse temast palju küll monograafiates, ajalooõpkutes ja teistes väljaannetes. Alljärgnevalt vaid paar rida nagu mäletan mina teda Tartu Ülikooli rahandustudengina aastail 1968-1972.

Rahanduse eriala üliõpilasena paistis Siim Kallas silma oma erakordse ande ja sihikindlusega. Ta lihtsalt haaras kõike lennult ja oskas omi mõtteid esitada süsteemselt ja vajaliku sügavusega. Pööras erilist tähelepanu keeltele, kusjuures vene ja inglise keelt valdas ta täiesti korrektselt juba tudengipõlves.
.

Ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli Siim Kallas juba üliõpilasaastail lausa võrratu. Teda kadestati, millest ka mitmed arusaamatused erinevatel tasanditel, sh bürokraatiaaparadiga. Sõbraliku ja hea suhtlemisoskusega noore mehena tõelisi vastuolusid tal kellegiga justkui ei tekkinudki. Ennustasin juba nondel aastatel talle hiilgavat karjääri ja seda ennekõike tänu tema talendile ning laiahaardelisusele. Tema edasine elukäik ka kinnitas seda.

Vambola Raudsepp

.

Uno Veri - Kurenurme kooli õpetaja

.

Uno Veri (Foto Asta Veri erakogust)

Iga teadmine mõjub kasvatuslikult /Lev Tolstoi/

Uno Veri (28.11.1928-15.02.2003) tuli Kurenurme kooli tööle õpetajaks 1950.ndate alguses. Olin siis kolmanda klassi õpilane ja seega siis tuli kohe meile klassijuhatajaks. Juhtus nii, et ta jäigi meie klassijuhatajaks kuni meie klass lõpetas kooli, so seitsmenda klassini ja kokku siis viieks aastaks. Üldse töötas ta Kurenurme koolis palju aastaid, õigemini kogu oma elu, kuni pensionini jäämiseni.

Uno Veri klassijuhatajana oma õpilaste keskel

(Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

Väljanägemiselt lühemat kasvu noor poiss, juurtelt pärit Hummulist, sõnaga poissmees, kelle esimeseks töökohaks saigi Kurenurme kool. Kuna õpetajaid väikses koolis oli vähe, siis üks ja sama pedagoog õpetas nii matemaatikat, eesti keelt, hiljem ajalugu, geograafiat ja mitmeid teisigi õppeaineid. Nii kasvasid kokku õpilased õpetajaga ja õpetaja õpilastega. Üksteist tunti läbi ja lõhki, mistõttu õpilased võtsid nö oma õpetaja nägu. Aga selline ongi väikeste kollektiivide omapära, on see siis hea või halb.

Inimesena oli Uno Veri nö suur realist, õpetas põhjalikult üksnes algteadmisi, samas ega mäletagi teda vestlemas ka teistel teemadel. Eks aeg oli selline, et igat väljaöeldut lauset võidi tõlgendada nii ja naa, millest arusaamatused ja pahandused. Õigem oli neid vältida. Aastaid hiljem omavahelistes vestlustes selgus, et ta üldse mõtles palju, kuid rääkis teadlikult vähe.

Asta ja Uno Veri 

(Foto Asta Veri erakogust)

Hauaplats Urvaste kalmistul 

(Foto Vambola Raudsepa erakogust)

Uno vend Karl Veri oli Antslas tuntud ennekõike keskkooli direktorina, suhteliselt laldaste teadmistega, aga ka mõneti vabameelsema käitumisega. Kirjutas mitmeid sisukaid artikleid kohalikes ajalehtedes. Uno Veri abiellus sama kooli õpetaja Asta Ahmaniga, keda mäletan ennekõike bioloogina.

Urvaste kirik (Foto Vambola Raudsepa erakogust)

Uno Veri on maetud Urvaste kalmistule.

                                                            Vambola Raudsepp

Juured Koorastes: bioloog Andi Normet

.

Suhtlemine vaimselt rikka inimesega
 mõjub osapooltesse kordistavalt

.

 Andi Normet was born in 1943 in Kooraste, Põlva County (Estonia). Graduated from the Estonian Agricultural University, and received there his PhD scientific degree (1976). He has published several monographs in the field of floriculture.

 .

Kooraste-500 mälestuskivi avamine /vr*/

Üldsus oma tähelepanuga teadlasi ei hellita, mistõttu nad mõne näpuvea tõttu jäävad või on juba jäänudki välja entsüklopeediatest, teatmeteostest ja teistest väljaannetest. Nii juhtus ka broshüüri "Kooraste-500" koostamisega, kus pole selles külas sündinud ja koolis käinud Andi Normetist sõnagi. Alljärgnevalt püüame midagigi heastada.

.

Andi Normet sündis Koorastes aastal 1943 pere vanima lapsena. Käis Kooraste algkoolis ning põhikooli lõpetas Karstes. Seejärel õpiaastad Räpina Aianduskoolis, mille lõpetamise järel jätkas haridusteed EPA agronommiateaduskonnas. Õpingud jätkusid aspirantuuris ja lõpuks põllumajandusteaduste kandidaadi kraad aastal 1976. Huvi aianduse vastu kogu eluks oli ta kaasa saanud vanematekodust juba varasest lapseeast alates.

.

Andi Normet (foto internetist)

.

Vaid paar tõika. Andi Normet on mitme monograafia/raamatu autor, sh "Gladioolid aeda", "Liiliad aeda" ja "Sibullillede ajatamine" ning ligikaudu 100 teadusliku ja populaarteadusliku artikli autor. Täitnud mitmeid uurimisprojekte, aga samuti õppejõu kohustusi EMÜ-s ja Räpina Aianduskoolis.

.

Edasi aga Andi töödest-tegemistest tänapäeval koos abikaasa Theaga võiks kirjutada monograafia, kuid antud kirjutises loeme oma ülesande täidetuks üksnes tema kõige üldisema tutvustamisega.

.
Vambola Raudsepp

.

Tiit Raudsepp (1808 - 1893)

.

Patriotism: maakodu kui kodumaa minimudel.
.

My forefathers relatives come from Sangaste (Estonia, Tartu county).  Genealogy research of Raudsepp involving more than three centuries (years since 1700). As I know now: they were immigrants from Germany to Estonia (?). Then they family name was Schmidt, but later changed Raudsepp. In 1700 years were famines, many children died at that time. Later, they (my forefathers) set up new farms in Estonia, and later become the owners of the farm. At present among them (Raudsepp) are many managers, intellectuals and scientists.

.

• 1802 - taasavatakse Tartu Ülikool;

• 1819 26. märts - Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest;
• 1887 - venestamise käigus viiakse rahvakoolid venekeelele, paar aastat hiljem ka omavalitsuste asjaajamine;
• 1879-1881 - ehitati Sangaste loss.

Esivanemate põlvnemise ja elukäigu uurimisel on tähtis iga väiksemgi fakt/seik, mistõttu need vajavad jäädvustamist kirjasõnas. Kuna aga paljugi on kirja pandud vanemaealiste lähisugulaste ütluste alusel, on nendes ka omajagu ebatäpsusi, mis sügavamal asja uurimisel on kergesti kõrvaldatavad. Ja seda me teemegi.

.

Väga vanal käsitsijoonistatud kaardil
 on olemas veel Piisaste küla

.

Restu mõisahoone tänapäeval. Mõisalt osteti välja Piirnatsi talu talude päriseksostu ajal(?). /vr*/

Tiit Raudsepp sündis Käärige Henno talus 26. detsembril 1808. aastal, mõni päev hiljem ristiti ta Sangaste koguduses. Tiit sündis Peetri (1764 – 1821) ja tema teisest abielust naise Juuli (1773 – 1830) kuuenda lapsena. Teadmata põhjustel surid enne 1921. aastal Tiidu isa Peeter ja vennad Kilian (09.10.1797-29.03.1798), Peeter (08.08.1800-06.09.1800), Henno (02.09.1801-12.09.1801) ja õde Juul (08.07.1803-28.05.1804), so ajal, mil Tiit oli vaid 12 aastane. Tiidu ema suri 1830ndal aastal, mil Tiit oli 22 aastane.

Väljavõte Sangaste kirikuraamatust: Tiidu poolvend 

Johan hakkab kandma perekonnanime Raudsepp.

1850.ndate algul asus Tiit perega elama Peerna Hansu/Hansi (hiljem kirjalikes allikates Piirnatsi) tallu, mis osteti välja Restu mõisalt (?), so Leili Udrase ütluste kohaselt. Muidugi vajab see fakt veel kontrollimist. Oma perenime Raudsepp sai Tiit oma isalt Peetrilt, kes esimesena minu sugupuus kandis seda perenime. (Tõsi küll, kirikuraamatus algul kirjas Smitt/Schmidt, mis asendati nimega Raudsepp).

Sangaste kirik. /vr*/

 

Tiit abiellus Tiiu Vahter'iga 1834ndal aastal ning neil oli seitse last. Lapsena surid Mari (1838 – 1839), Juul (1840 – 1845) ning Jaan (1853 - 1855). Täiskasvanuteks kasvasid Juhan (1836 – 1905), Ott /kellel oli mitu nimekaimu/ (1843 - …), Liis (1846 - …) ning Peeter (1850 – 1905). Niisiis, surm oli selles sugupuus liigagi sage külaline ja seda kõike pidi nägema Peeter lapsena.

.

Piirnatsi talu tänapäeval. /vr*/

Tiiu Vahter-Raudsepp sündis 21.märtsil 1813. aastal Lõõndre Hendi talus (praegune Endu?). Kogu oma elu lõpuni elasid nii Tiiu (suri 1.juulil 1890.a.) ja Tiit (suri 9.aprillil 1893.a., surma põhjuseks märgitud "vanaduse nõtrus") Piirnatsil. Ilmselt oli Tiit ka Piirnatsil peremeheks, kuid see vajab veel täpsustamist. Piirnatsi talu suuruseks oli ca 30 hektarit, talus oli viis hobust, sh kolm tööhobused, kümme lehma, lambad, sead, kanad jt koduloomad. Muide, talus kasvatati hobuseid ka müügiks.

.

Sangaste kalmistu värav. /vr*/

Möödanik pakub ikka rohkem küsimusi, kui vastuseid, so mida arhiivimaterjalidest leida võib. Kõigepealt kadunud on Piisaste küla nimi nüüdiaaja kaartidelt, ehkki vanadel kaartidel on see olemas. Ka talude nimed on muutunud, eriti seda esimesel nö venestamisajal Nt Peerna Hansi talust sai vene tähtedes sujuvalt Piirnatsi talu. Kas mitte talu väljaostjaks ei olnudki Tiit? Kas Lõõndre Hendi talu on praeguse nimega Endu talu? Vahteri nimi on mõnedes algallikates muutunud Vahher'iks ja siis edasi Vaher'iks.

Tiidu ja Tiiu lastest olen mõneti kursis vaid Juhani (1836-1905) ja Peetri (1850-1905) järglastega, kuid midagi ei tea Liisi ja Ott'i järglastest.

.

Raudsepp'ade hauaplats Sangaste kalmistul.
(Tiit ja Tiiu on maetud hauaplatsi paremasse alumisse nurka). /vr*/

On teada Tiidu (26.12.1808-17.04.1893) ja Tiiu (21.03.1813-24.07.1890) matusekoht Sangaste kalmistul ning seda võimalik tähistada nimeplaadiga. Ja see võiks  jääda ka pildis ja sõnas asjaosaliste elulugudesse.
.

 Hauaplaat Raudseppade matuseplatsil 

Sangaste kalmistul

.

Tartu Ülikooli ajalooline peahoone

.
Veel ühest seigast. Raudseppade peres räägiti palju Tartust ja Tartu ülikoolist. Pärast aastat 1802, so mil Tartus taasavati ülikool, toimusid suured muudatused linna elus, ennekõike hoogustus ehitustegevus, elanike arv kasvas kiiresti ning arenes kaubandus. Talumehed käisid üha sagedamini linnas ja ainuüksi ülikooli kohalolek andis kõneainet ja viis mõtted hariduse ja teaduse valdkonda. Ja seda läbi paljude põlvkondade.
.

Põhjalikumalt e-raamatus "Kiirenevate muutuste keerises:
põlvnemislugu, olud ja arengud" (2014)
.

Tiit Raudsepa pojapoeg 

Gustav Raudsepp

.

Gustav Raudsepp (1882-1935) oli Tiit Raudsepa pojapoeg, hilisem Lustivere talu peremees Kärgula mõisapiirkonnas.
.

Oli genealoogia- ja koduloohuviline. Temalt ka mitmeid pärimisjutte oma esiisade elust Sangastes, peaasjalikult suusõnalisi vestlusi oma poegadele ja abikaasale. Lahkumise Piirnatsilt on Gustav sõnastanud alljärgnevates luuleridades:.
             Lahkumine

Sõnatu sõit uude kodutallu;
sõbrad, mängud jäid kasesallu.
Vanker veereb, nõõtused isa käest,
lüpsilehm laapsab rammusast väest.

Emal toidukorv, ja vokk veel süles,
riidekirst püsti kistud üles.
Rõhuv-rusuv rünkpilv kevadtaevas,
lahkumisvalu kõiki vaevas.

Alguste aeg, askelduste ootus;
perel põues põnevil lootus.
Napilt vara, mis alguseks vaja;
töö rajab maja, raadab raja.

Kurbuse käristab õe rõkkav hääl,
kepslen minagi rajale sääl.
Tere, uued põllud, metsad, aasad - 
las lust tulla meiega kaasa!

.

 Vambola Raudsepp
Koorastes aug. 2011.a.

. 

Peeter Raudsepp (1850-1905)

.
Peeter Raudsepp was born on March 2, 1850 in Sangaste (Tartu County) as the son of farmer.  He established a new farm in village of Hänike. Peeter Raudsepp was a learned man, he read lot of newspapers and books, was interested in agriculture. He lived and worked until his death on his farm in Lustivere. Peeter Raudsepp died on March 20, 1905 and he is buried in the cemetery of Osula (Võru County).

OOO

• 1863 - talupojad said esimese isikut tõendava dokumendi;
• 1868 - üleminek raharendile ja palgatööle;
• 1881 - rahvaloenduse andmeil oskas lugeda 94% ning lugeda ja kirjutada 48% elanikest.

Peeter Raudsepp sündis 2. märtsil 1850 Käärige talus oma vanemate (Tiit ja Tiiu) kuuenda lapsena. Mõni aasta hiljem asuti elama Peerna Hansi (Piirnatsi) tallu. Leeritati 1868. aastal Sangaste koguduses.

Sangaste kiriku altarimaal. /vr*/

Oli Piirnatsil peremeheks, kuid lahkus 1894.aastal koos perega Sangaste kogudusest ja liitus Urvaste kogudusega. Abiellus 17. aprillil 1874 Ann Vaheriga.

Richard von Sievers, Kärgula mõisnik.

 (Foto internetist)

Kärgula mõisahoone XIX sajandi lõpuaastatel.
 (Foto internetist)

Peeter Raudsepp ostis Lustivere talukoha välja Kärgula mõisalt siis, kui seal oli mõisnikuks Richard von Sievers. Uurimist vajab, kas Peeter polnud varem samas kohas renditalunikuks. Ta oli kohalike talupoegade hulgas nö talude päriseksostmise eestvedajaks ja innustajaks.
 

Lustivere talu Kärgula mõisapiirkonnas. 
(Foto vr* perealbumist)
.

Peeter Raudsepa laenutaotlus Liivimaa kubermangu nn Aadlipangast

19. sajandi lõpuks, so aastaks 1899 olid taluhooned kõik üles ehitatud ja kogu maa 42,9 ha harimiskõlblikuks muudetud, so kraavitatud ning põllumaa puhastatud ja üles küntud.

Lustivere talu mets tänapäeval. /vr*/

.

Peeter Raudsepp'a hauaplats Osulas Prassipalu kalmistul. /vr*/

Peeter Raudsepp suri 20.märtsil 1905. aastal Lustivere talus ja ta on maetud Osula Prassipalu kalmistule. Samale hauaplatsile on maetud tema poeg Gustav (1882-1935) ning imikueas surnud kolm last, need olid Peeter (1884-1885), Julius (1887-1888) ja Minna (1891-1892).

.

Raudseppade põlvnemislugu on esitatud ülaltoodud raamatus.
.
 Lisa: Raudseppade hauaplats (nr 309) Osula kalmistul

Jaan Raudsepp (Gustavi poja Richardi poeg) 25.01.1936-23.12.1993;
Gustav Raudsepp (Peeter ja Ann'a poeg) 19.06.1882-23.02.1935;
Kadri (sünd Kingu /Gustavi abikaasa I abielust/) Raudsepp 12.11.1878-25.01.1916;
Ann (sünd Vaher) Raudsepp 03.07.1885-16.07.1920;
Peeter (Tiidu ja Tiiu poeg) Raudsepp 02.03.1850-20.04.1905;
Friedrich (Gustavi ja Kadri poeg) Raudsepp 11.05.1913-10.11.1913;
Peeter (Peeter ja Ann'a poeg) Raudsepp 19.11.1884-29.06.1885;
Julius (Peeter ja Ann'a poeg) Raudsepp 07.07.1887-11.08.1888;
Minna (Peeter ja Ann'a tütar) Raudsepp 06.05.1891-15.02.1892;
Arnold Johannes (Gustavi ja Liidia /Gustavi abikaasa II abielust/ poeg) Raudsepp 28.02.1918-05.10.1919.

Vambola Raudsepp.

Hõimuvendade ühendaja Viktor Hyyrönen

.

Pidime olema suuremad oma saatusest

.

Ingerisoomlaste lähiajalugu oli karm, nii ka Viktor Hyyröneni saatus. Sündinud Hattsinas (22.12.1940), viidud sõjajalust Soome, sealt tagasi kodukülla, edasi Eestisse ning Eestist sunnitud lahkuma 1947.aastal. Elanud Pihkva oblastis, siis Hattsinas ja nüüd lõpuks oma iidsel kodumaal Soomes, Espoos.

.

Viktor Hyyrönen (augustis 2011 Eestis)

.
Avara ilmavaatega inimesena on teda alati huvitanud saatusekaaslased ning nende käekäik, olgu see siis Ingerimaal, Venemaal, Eestis, Soomes, Rootsis või mujal.
.

Viktor Hyyröneni viimase aja kirjutisi ja toimetusi Soome hõimuvendade saatusest

.

Eestis elas Viktor mõned aastad Sõmerpalu vallas Hänike külas Kannistiku talus. Seega oli ta meie nö naabripoiss. Silmast silma nägime veel 1947.aastal ning nüüd taas 64 aastat hiljem Eestis.

.

Viktor Hyyrönen (vasakul) Vambola Raudsepa külalisena Koorastes Järve talus
.

Viktor Hyyröneni kirjatööd on ajaloolise väärtusega ning need on kättesaadavad soome, vene, eesti jt keeltes. Samas on ta seotud eriti sõjaveteranide abistamise ja nende käekäigu jälgimisega.

.

Vambola Raudsepp.

Mälestuskivi Kurenurme koolile

Inimese alusvaimsus kujundatakse läbi talle antava alghariduse

Ülev, kuid nukker hetk - vana endine bioloogiaõpetaja avab koolile pühendatud mälestuskivi. Veel pael läbi lõigata ja selline see kivi ongi.

Õpetaja Asta Veri mälestuskivi avama

Urvaste koguduse kirikuõpetaja mälestuskivi õnnistamas

Jääb alatiseks meelde lapsepõlve mälestuste Kurenurme kool. Meeleolu võimendab kooli endine õpetaja Üllar Saaremets. Midagi on siiski ka igavikulist ja püha selles kiiresti mööduvas ajas.

Ja lõpuks üks mälestusfoto aastast 1949, so Kurenurme kool oma õplaste ja õpetajatega.

Vambola Raudsepp

Kurenurme kool – 80

.
Minevikus juhtunut 

mõistame alles tulevikus

Juba aastaid Kurenurmes kooli enam ei ole. Kool võib sulgeda uksed laste vähesuse tõttu, hoone võib laguneda, kuid kooli vaimsus jääb, mida kannavad edasi tema endised õpilased, õpetajad ja teenistujad. Tänapäeva eestlase sugujuured on ja jäävad alatiseks seotuks oma kooliga, sageli külakooliga, oma kodukohaga.

Eesti väikekoolide haridus, vaimsus kandub sajandite taha, mis pani tol ajal aluse ärkamisajale, talude tekkele ning iseseisva rahvusriigi sünnile ja arengule. Tõdeme, koolide võimas vaimujõud on oma eesmärgid ja ülesanded täitnud. Osake Eestit toetavast vaimsusest tuli ka Kurenurme koolist, ehkki kool asutati alles aastal 1931, so iseseisva vabariigi lõpuaastatel.

Nüüdisaja modernne ühiskond areneb oma seaduspärasuste varal, mistõttu Eestis ei kujune enam mitte kunagi sellist asustusala, kus igal talumaal või metsatukas oli oma kodutare. Kuidas kõik täpselt oli, seda saame teada vaid sellest, mis kirjas. Üteldakse, et mida pole kirjas, seda pole ka olemas. Paraku nii see ongi.

Paraku külakoolide möödanik on vaid osaliselt arhiivides, suur osa materjalidest on jäädavat kadunud või hävinenud. Vaid mõned vilistlased ja õpetajad on talletanud isiklikke arhiive, pannud kirja omi mälestusi.

Õnneks on Kurenurme koolil olnud nö oma hing õpetaja Asta Veri näol, kes on palju aastaid andnud ennekõike õpetajana koolile, aga ka kooli nime jäädvustamisele. Olgu see siis nüüd mälestuskivi püstitamiseks (kivi avatakse 30.juulil) või mitmesuguste materjalide talletamiseks. Küll aga seisab ees veel suur töö arhiividokumentide ja teiste materjalide läbitöötamiseks, et valmiks kooli vaimsust jäädvustav kogumiks.

 Lõpuks üks kodulooline mälestusfoto.

Fotol kooli õpilased ja õpetajad 1950.ndate algul.

Vambola Raudsepp,
emeriitprofessor, kooli 1956. a lõpetaja

.

Tõde pole teaduse kategooria, seega defineerimatu

Lühim anekdoot: on olemas filosoofiline tõeteooria!

Tõde on Kõiksust, Looja loodut hõlmav terviklik (tarkuste ja nende seoste) muutumatu süsteem. Tõde on inimteadvuse, -tunnetuse kaudu loodud teaduste, so teaduslike teadmiste ülene, mistõttu ka defineerimatu. Niisiis tõde (1) lähtub Kõiksusest, (2) on muutumatu süsteem ja (3) on teaduste ülene.

Tõde on püütud defineerida kõikvõimalikes entsüklopeediates ja teatmeteostes, kuid neid katseid on saatnud ebaedu. (Osaliselt põhjuseks materialistlik ja vaid mõnest eriteadusest lähtuv käsitlusviis?).

Tõde terminina, aga ka mõiste või kategooriana on ja jääb kasutusse eriteadustesse nö tõe osisena, mis omab vaid lokaalset tähendust ja võib aegade jooksul muutuda. Muidugi võiks/peaks seal hoiduma selle sõna (tõde) kasutamisest üldse või siis leidma hoopis teistsuguse termini. 

Sõna tõde argikeeles on oma koha leidnud (tõenäoline, tõepoolest vms) ja siin keegi tema sügavama tagapõhja üle ei diskuteeri.

Vambola Raudsepp

.

Kooraste mõisapiirkonna talud

Varandus seisab tõele lähemal kui vaesus.

 A.H. Tammsaare

Viide muinasajale Koorastes  /vr*/

.

Kooraste küla muinasajal. Arheoloogiliste leidude ja kivikalmete olemasolu varal võib väita, et külad ja hajutalud olid tekkinud Koorastes juba II aastatuhande esimesel poolel. Arvatavasti oli siin siiski vaid mõni üksik küla (Kooraste, Jõgehara jt), mis olid oma looduslike piiridega, so järved, metsad, sood, ojad ja jõed.

Talud 19. ja 20.ndal sajandil. Talukohad oma nimedega konkretiseerusid seoses talude päriseks ostmisega , mis algas 1820.aastatel ja kestis kuni 20. sajandi alguseni. Enne päriseks ostmist oli tegemist renditaludega/rendikohtadega. 1919. aasta maareformiga võõrandati ka Kooraste mõisa maid uuteks asundustaludeks. Lõpuks võimaldati alates 1927. aastast rendikohti rentnikele soodsalt ära osta. Kooraste nö endise mõisapiirkonna talude suurused ja võimsused kujunesid väga erinevalt, kuid keskmiselt oli põllumaad 10 ha, metsa 5 ha, kariloomi 5, hobuseid 2 jne.

Talud 1930.ndate lõpus ja nende lühiiseloomustus. Kooraste mõisapiirkonna talude õitseajaks võib pidada 1930.ndate aastate lõppu, mil nende suurus ja majanduslik võimsus vastasid külaelu tingimustele. Tänu mitmete mehhanismide soetamisele muutus talutöö tõhusamaks ja vähem füüsilist jõudu vajavaks. Suurt tööd tegid taluperemehed põldude kividest puhastamisel ning kuivendustöödel, so uue põllumaa juurdetegemiseks. Alljärgnevalt mõni sõna iga suurema talu kohta.

Tiibuse A-57, Peeter Ahk (lüpsilehmi 3, noorkarja 1; rohuniitja viljalõike seadeldisega).

Poti A-50, Ludvig Bauman (põldu 14 ha, heinamaad 7, karjamaad 3 ha, kariloomi 8, hobuseid 2, peeti ka mesilasi).

Vaaba A-29, Aleksander Daniel (väikekoht esialgu koos venna Karliga).

Rausi A-10, Karl Daniel (lüpsilehmi 4, noorkarja 2, hobuseid 2; Kooraste Masinatarvitajate ühingu asepresident, Erastvere Ühispanga liige).

Kitselaane A-6, Konrad Hallap (põllumaad 8 ha, kari 4-pealine, hobuseid 1).

Koke A-17, Artur Hani (5 lüpsilehma, noorkarja 2; olemas kartulivõtmismasin).

Lätte A-31, Richard Hõrak (maad 5 ha, 2 lüpsilehma; tegutseb sepana).

Rundsa A-20, Leonhard Hüva (lüpsilehmi 4, noorkarja 2 ja hobuseid 1).

Saare A-41, Eduard Jurs ( lüpsilehmi 3).

Alakivi 21-b, Karl Kava (põldu 16 ha, metsa 4, lüpsilehmi 4, noorkarja 3, hobuseid 2, mesipuid 4; masinatest rohuniitja, viljapuhastamise ja linaharimismasin).

Kastumäe A-19, Aleksander Kihulane (põldu 16 ha, metsa 14 ha, lüpsilehmi 6, noorkarja 2, 1 pull, hobuseid 2).

Oru A-30, Elmar Koovik (põldu 3 ha, lüpsilehmi 2).

Tebe 23, Jaan Kõiv (lüpsilehmi 4, pulle 2, noorkarja 2, hobuseid 2; rohuniitja, loorleha, turbapurustaja ja viljapuhastaja, peale selle mesilased).

Piiri A-32, August Kõrran (koos vennaga).

Ebasoo A-18, Oskar Kõrran (lüpsilehmi 4, 2 hobust; rohuniitja ja loorreha).

Koke-Tooma (Tuumani) 32-a, Elmar Ladva 8Põldu 22 ha, metsa 1 ha, kariloomi 10, hobuseid 3; rohuniitja, loorreha, heksli- ja viljapuhastusmasin, reaskülvimasin ning linamurdmismasin).

Piirisaare, Rudolf Ladva (kaupluseomanik).

Nigula 32-b, Voldemar Ladva (lüpsilehmi 7, noorkarja 2, hobuseid 2; rohuniiduk).

Kitselaane asunduskoha talu, Paul Länik (lüpsilehmi 2, noorkarja 1, hobuseid 2).

Müristaja (asunduskoha talu), Johannes Parman (kariloomi 5, lüpsilehmi 3).

Ala-Kivi 21-a, Eduard Piho (põldu 17 ha, metsa 2 ha, kariloomi 6, lüpsilehmi 4, hobuseid 2).

Verioja A-31, Julius Roosbaum (põldu 7 ha, 3 lüpsilehma, noorloomi 2, hobuseid 2, peetakse ka mesilasi).

Jaani-Adami 28, Juhan Teever (põldu 20 ha, metsa 5 ha, kariloomi 7, lüpsilehmi 4).

Söödi A-120 (Kurvitsa), Ludvig Tina (kariloomi 7, lüpsilehmi 5; saekaater, laastumasin ning veel mitmed masinad).

(Märkus: paraku puuduvad andmed mõnede vanade suuremate talude kohta, näiteks Tamme-Kusto, Saare, Lokko, Kapatsi, Mihkli-Hani /Kivi – Mihkli/ jt).

Taluperemeeste teened ja ühiskondlik tegevus. Mitmete Kooraste taluperemeeste teened Eesti Vabariigi ees väljendusid ennekõike osavõtus Vabadussõjast. Tuntuim nendest oli Ludvig Bauman, kes võttis osa I maailmasõjast ja talle omistati III j Georgia rist vahvuse eest ning osales Vabadussõjas ja talle omistati Vabadussõja mälestusmärk. Vabadussõjast võtsid osa paljud selle valla meestest, kuid Kooraste mõisapiirkonnast nimetame mõningaid: Karl Daniel, Artur Drenkhan, Konrad Hallap, Richard Hõrak, Eduard Jurs, Elmar Koovik, August Kõrran, Voldemar Ladva, Paul Länik jt).

Taluperemeeste ühiskondlik-seltsitegevus oli väga mitmepalgeline, kusjuures nimetada saab vaid mõningaid: vallavolikogu, piimaühing, kindlustuskassa, haridusselts, tuletõrje jt. Nimetama peab veel laulu- ja pasunakoori ning palju muudki, mis seondus küla kultuurieluga.

Kolhoseerimine Kooraste mõisapiirkonnas. Kooraste mõisa südamesse (Mäe-Kooraste) loodi kolhoos “Rahvaste Sõprus” 29.novembril 1948.aastal. See aga tähendas loodud talude hävitamist ja vara vägivaldset ülevõtmist.

Kahetsusväärne oli see, et korras taluhooned ei leidnud kolhoosi tingimustes enam sellist kasutamist nagu varem ning nad hakkasid amortiseeruma ja lagunema. Hakkasid tekkima mahajäänud talukohad oma lagunenud kõrvalhoonetega.

Küla nö sotsialistlik ümberkorraldamine muutis tundmatuseni elukeskkonna ning paraku kadusid aastakümneteks taluelu traditsioonid. Muutused Kooraste külas tulid aga seoaes Eesti Vabariigi taastekkimisega 1991.aastal.

Talukohad eramajapidamisteks või suvilateks. Kanepi kolhoosi likvideerimise tulemusel Kooraste mõisapiirkonda arvestatavaid põllumajanduslikke talusid ei tekkinudki ja nende järele polnud ka vajadust. Siiski veel 1990.natel aastatel oli paljudes üksikmajapidamistes lehm, noorloomi, sed, kanad jt, kuid aastaks 2010 neid praktiliselt enam ei olnud. Põhjuseks ka kohaliku rahvastiku vananemine.

Tekkis elujõuline Liivasaare suurtalu, omanikuks on Rain Rekker.

Talutarede ja -hoonete saatuse määras aga nende uus otstarve nüüdisajal. Nad lihtsalt muutusid vanadele ja uutele elanikele elamispinnaks, samas tekkis ka suvilatüüpi ehitusi.

Vambola Raudsepp

Teadmatus eeldab inimlikku tagasihoidlikkust

Juhused on ju juhitud juhtumid.

Meid ümbritsev maailm on üks suur mõistatus, mille saladusi teab vaid Looja ise. Inimene on üldjuhul resoluutne, ta kas usub või ei usu Looja tarkust/olemasolu. Kõik. Teisi võimalusi justkui pole. Paraku. Küll aga on ka kolmas võimalus, so võiks ta ju üles näidata tagasihoidlikkust Kõiksuse/Looja vastu ja lihtsalt ütelda: ma ei tea ja võibolla pole ehk suutelinegi kogu seda keerukust mitte kunagi mõistma.

.

Õiteaeg

Inimene (homo sapiens sapiens) on oma lühikese olemasolu ajal planeedil Maa suutnud üllatavalt palju korraldada, avastada, leiutada ja leide rakendada. Võibolla ka sellest mõningane peapööritus, kasvõi enda Kõiksuse krooniks kuulutamine. Inimlik edevus? Paraku mitte ainult.

Kahjuks selline ülim enesekindlus hakkab pärssima inimese enda elukorraldust ja edasiminekut. Elame samaaegselt korrastatuses, aga ka juhuste kaoses, kusjuures usume/usaldame vaid nö teaduslikke teadmisi. Kõik mis jääb sellest väljapoole on müstika, millele harilikult teadmamehed vaatavad ülevalt alla. Õnneks mitte kõik. On kahtlevaid astronoome, füüsikuid jt, kes koos teoloogidega on meid juba rikastanud nüüd ja teevad seda ka edaspidi ikka eesmärgiga, et meie maailmapilt täiustuks ja mitmekesistuks.

Vambola Raudsepp (esimesed tööaastad TÜ-s)

Uurimismeetodid ja -aparatuur täiustub, mistõttu tänane müstika homme enam seda ei ole. Niisiis tegelemine religioonide, teosoofia või New Age'ga rikastab meid läbi kahtluste-kõhkluste ja muudab meid inimlikumaks, tagasihoidlikumaks olgu see siis teadustöös või igapäevaelu korraldamises. Kui suudaksime esialgu selle vaid teadmiseks võtta.

Vambola Raudsepp.

Kaasaegsed tõekspidamiste kujunemises

Teadmistejanu on inimese sünnipärane väärtus
.

• 1902 -  Amandus Adamsonilt (1855-1929) sai teoks mälestussammas Russalka
• 1962 - Thomas Samuel Kuhnilt (1922-1996) ilmus Teadusrevolutsioonide struktuur, kus võeti kasutusele paradigma mõiste
• 1973 Brandon Carter (1942) sõnastas antroopsusprintsiibi mõiste

 

Vambola Raudsepp (1941-...)

 (erakogu)

.

Inimese vaimsus johtub tema suhtlusringist, kaasaegsetest ja nende vaimsest rikkusest. Paraku tõelisi vaimuinimesi on alati vähe, liigagi vähe. Siiski võib kasvõi ühe käe sõrmedel loetleda talendid, kelle mõju isiksuse arenemisele on olnud kõige suurem. Edasi mõned read isiklikku.

Akadeemik Uno Mereste (1928-2009)
 /Foto internetist/

.
Tudengiaastatest paigutan kindlalt esikohale akadeemik Uno Mereste, kes oli minu eriala kateedrijuhataja Tallinna Tehnikaülikoolis. Majandusteoreetik, superindeksite teooria autor, teadusfilosoof, keelemees, poliitik - loetelu võiks jätkata, kuid ega siiski veel täielikku pilti sellest suurmehest saa. Tagasihoidlikkus, põhjalikkus ja töökus olid selle suure teadlase põhilised isikuomadused.

.

Skulptor Amandus Adamson (1855-1929)

/Foto internetist/

.

.Kordumatu anne, mis paneb skulptor Amandus Adamsoni töid imetlema ikka ja jälle. Suur isiksus (Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik /1907/), kelle looming jääb nauditavaks paljudele inimpõlvedele. Niisiis minu suur mõjutaja hoopis skulptor, mitte aga kirjanik või helilooja. Ehkki ka viimaste seast võiks oma kümmekond esile tuua.

Edasi aga hoopis teisest valdkonnast. Brandon Carter (1942) antroopsusprintsiibi sõnastajana (1973) paneb meid mõtlema Looja loomingu üle, so miks maailm on selline, et siin saab olla/elada inimene. Kas tõest lugematute arvu juhuste kokkulangevuse tõttu? Vaevalt. Tõenäosemalt ikka Looja kavandatu kohaselt toimunud areng.

.

Teadusfilosoof ja kosmoloog Brandon Carter (1942)

Thomas Samuel Kuhn pani meid mõtlema nö teadusliku tõe üle (mida vist olla ei saagi, sest korrektne oleks rääkida vaid teaduslikest teadmistest mingil ajahetkel). Ja need mõtlemise raamistike muutused, paradigmavahetused jäävad teadlaskorüfeedele küll kõige ebameeldivamateks nähtusteks. Kui sageli tuntud teadlaste elutööd osutusid edaspidi kõlbmatuteks. Paradoks!

Teadusfilosoof Thomas Samuel Kuhn (1922 - 1996)

.

.Muidugi peaks loetelu jätkama ja pealegi väga pikalt (nt Albert Einstein /1879 - 1955/, relatiivsusteooria autor, Vladimir Vernadski /1863 - 1945/ noosfääri teooria autor jt), kuid olgu need eeltoodud neli isiksust minu jaoks eriti esiletoodud. Tänu nendele hakkasin piiritlema Looja loodut/tarkust ja inimmõistuse loomingut. Ja mõistma, kuivõrd tühise osa moodustab viimane esimesest, millest ka suurte teadlaste ääretu tagasihoidlikkus.

.
Vambola Raudsepp
.

.

.

.

Suhtlusseoste salapära: uskumatu tegelikkus

.

Mälestuskivi ilmasõjas langenutele Antsla Kraavi kalmistul

Midagi pole tegelikult juhtunud, kui seda pole üles tähendatud

E.J.Phelps

.

Inimesed saavad looduselt väga erinevad anded, mis võimenduvad väga erinevates olukordades. Raske, lausa võimatu on teha üldistusi, sest need anded ilmevad iga inimese puhul individuaalselt. Sellepärast saan ka ise esitada omi mõtteid kui lihtsalt ühe inimese arusaamu asjadest. Aga nendest asjadest rääkimist/kirjutamist pean vajalikuks.

.

See juhtus 1944.aasta sügisel, kui ühel õhtul tormas meile ehmunud, pisarais naabrinaine ja rääkis, et just mõni aeg tagasi ta tundis (lausa nägi?) kuidas ta mees lahingus langes/suri. Nagu hiljem selgus, oligi kõik juhtunud just nii ja sellel hetkel. Kirjeldatud juhtumid panid mind mõtisklema inimestevaheliste mõistatuslike, inimteadvusväljas toimuvate tegelike seoste üle. On ka mul endal isiklikke näiteid selle kohta, kuidas mõnikord tekib reaalajas nähtav/tajutav seos ühe, aga ka mitme inimesega. (Mitmes kirjutises olen nendest rääkinud).

.

Raske probleem, sest aju ise ei anna teavet selle kohta, kuidas inimaju ennast uurida. Siiski. Me elame keset väga erinevaid välju (gravitatsioon, elektromagnetism jt), millega seondub (inim-)teadvuse väli. Selles väljas toimib iga inimese aju nii saatja kui ka vastuvõtjana. Edasine sõltub looduse poolt antust, so kui tunlikke signaale on iga üksiku inimese aju võimeline vastu võtma või välja saatma. Aga just see ongi väga individuaalne iga inimese puhul.

Edasisi nö teoreetilisi arutelusid pole vajagi, täpsemalt: ei saagi olla(?), mistõttu võiksime piirduda üksnes igaühe praktiliste kogemuste ärakuulamisega. Aga neid on palju ja need kuuluvad vaid üksikutele inimestele. Just nendest peamegi rääkima. Enda ülesandeks pean nende võimete ja kogemuste teadvustamist ning edasist uurimist.

.

Vambola Raudsepp

.

Juuret Inkerissä: muistoja Juho Kekkosesta

.


.

Inkerinmaan historiallinen kartta
.

Mikäli elät mennessä,

on koko elämäsi historiaa
.

Juho Kekkonen oli syntynyt Hatsinassa, käynyt siellä koulussa, mutta toisen maailmasodan vuosina ollut pakolaisena Suomen Tasavallassa. Tuotiin takaisin Neuvostoliittoon, oli armeijassa merimiehenä ja sitten muutti Viroon, Sõmerpalun kuntaan. (Sodan jälkeen tuli Viroon Inkerimaalta noin 18 000 asukasta).

.

Endla ja Juho Kekkonen (v 1955)
(Kuva: yksityinen arkisto)

.

Hän asui Võrun maakunnassa, meni naimisiin ja perhessä oli yksi tytär (Luule). Myöhemmin asui Tartossa, siellä hänellä oli uusi perhe.

.

Työskenteli niin Võrunmaalla, että Tartossa eri töissä. Puhui vapaasti kolmea kieltä, se on suomen, venejän ja viron kieltä. Vasta 1950-luvun lopulla inkerinsuomalaisille annetiin mahdollisuus palata takaisin kotiseudulle. Mutta se oli käytännössä mahdotonta, koska heidän kodeissaan asuivat jo veneläisiä (uusiasukkaat).

.

Vambola Raudsepp

.