Kooraste küla uurinud teadlased

.

Monigraafilisi teaduslikke uuringuid Kooraste küla kohta otseselt ei ole, küll aga on tehtud neid teiste haldusüksuste koosseisus (nt Kanepi kihelkond, Põlvamaa jt). Kui kõik kirjapandu kokku koguda, siis saab üsna mitmekülgse pildi Koorastest arheoloogi, geograafi, ajaloolase jt, aga ka koduloolaste silmade läbi.

.

Esimesel pildil arheoloog Lembit Jaanits (uurinud muinasaja kalmeid), teisel geograaf Rein Ahas (uurinud Kooraste järvistut) ja kolmandal ajaloolane Milvi Hirvlaane (uurinud Kanepi kihelkonna koosseisus Kooraste lähiminevikku). Kooraste kooli ajalugu on uurinud ja kirja pannud koduloolane Robert Taba, kes on alumisel pildil koos abikaasaga.

.

.

Robert Taba mälestusi on täiendanud Milvi Hirvlaane ja Tiiu Leppikus. Kooraste kooli lähiajalugu on uurinud ja kirja pannud üsna põhjalikult selle kooli kauaaegne pedagoog Liidia Vilde, kes töötas Koorastes aastatel 1945-1974, so kuni kooli sulgemiseni. 

Muidugi on Kooraste kohta veel palju uurimata, vanemaid materjale läbi töötamata. Näiteks, senini me ei tea suurt midagi meditsiiniprofessorist Tartu Ülikooli rektorist (aastail1865-1868) Guido Samson von Himmelstiernist, kes sündis Koorastes ja kelle lähisugulased elasid siin. Kindlasti oli tal omapäraseid ütlusi või arvamusi kohaliku elu kohta.

.

Loodan, et kui saab valmis järg raamatule Kooraste. Killukesi möödunud aegadest, koostanud Tiiu Leppikus, trükkinud Paar OÜ, 2011, siis oleme kindlasti paljude teadmiste võrra rikkamad.

.

Vambola Raudsepp

.

Richard Raudsepp'a hauaplats Antsla Metsakalmistul

.
Hauaplatsile on maetud:

Rchard Raudsepp (30.01.1910-14.04.1971);
Liidia-Adeele Pikk-Raudsepp (07.06.1914-23.02.1993) /Richardi abikaasa/;
Kalev Raudsepp (03.05.1939- 27.09.1986) / Liidia-Adeele ja Richardi poeg.

Nad elasid Antsla linnas, Kreutzwaldi 23, kust nad ka maeti Metsakalmistule.
.

.Liidia-Adeele Pikk-Raudsepp ja Richard Raudsepp

Kalev Raudsepp

.

Hauaplats rajati 1971. aastal, mil sinna maeti Richard Raudsepp (vasakult esimene matus). Seejärel maeti paremasse äärde Kalev Raudsepp (Liidia-Adeele ja Richardi poeg) ning oma mehe Richardi kõrvale Liidia-Adeele 1993ndal aastal.

.

Vambola Raudsepp, mai 2016.

.

Raudsepp'ade hauaplats 309 Osula kalmistul

.

.
Hauaplatsile 309 /kaardil keskel/ on maetud, so paremalt vasakule:

Jaan Raudsepp (25.01.1936-23.12.1993) /Gustavi poja Richardi poeg/;
Gustav Raudsepp (19.06.1882-23.02.1935);
Kadri Kingu-Raudsepp (12.11.1878-25.01.1916) /Gustavi abikaasa/;

+ surnult sündinud lapsega
Ann Vaher-Raudsepp (03.07.1855-16.07.1920) /Peetri abikaasa/:
Peeter Raudsepp (02.03.1850-20.04.1905) Lustivere talu peremees;
Friedrich Raudsepp (11.05.1913-10.11.1913) /Kadri ja Gustavi poeg/;
Maria Rägo (07.08.1907-01.09.1910); 

Elfriede Johanna Henriette Rägo (10.02.1917-20.07.1917);

Ella Aliide Rägo (10.02.1917-20.071917);
Arnold-Johannes Raudsepp (28.02.1918-05.10.1919) /Ella Aliide ja Gustavi poeg/;

Einart Raudsepp (30.07.1934-26.05.2019).

Hauaplats tekkis  1905ndal aastal kui suri Lustivere talu peremees Peeter Raudsepp 55 aasta vanusena. 

.

Gustav Raudsepp

.

Kadri-Kingu Raudsepp

1913ndal aastal suri Kadri ja Gustavi poeg Friedrich ning 1916ndal aastal suri Gustavi esimene naine Kadri. Laste kõrvale vasakule maeti 1919ndal aastal Ella Aliide /Gustavi naine teisest abielust/ ja Gustavi poeg Arnold-Johannes Raudsepp. 1920ndal aastal suri Peetri naine Ann Vaher-Raudsepp, kes oli aastaid elanud lesena Lustivere talus. 

.

1935ndal aastal suri toonane Lustivere talu peremees Gustav Raudsepp, kes maeti oma abikaasa Kadri kõrvale ning lõpüks hauaplatsi paremale äärde maeti 1993ndal aastal Gustavi pojapojad Jaan Raudsepp ning 2019ndal aastal Einart Raudsepp..

.

Vambola Raudsepp

.

Raudsepp-Solom'i hauaplats 420 Osula kalmistul

.

.
Hauaplatsile 420 /joonisel all vasakul nurgas/ on maetud järgmised isikud:

Olev Raudsepp (1920-1999); Ella Aliide Solom-Raudsepp (1896-1983) /Olevi ema; Mari ja Aini tütar/; Ida Solom (1903-1930) /Mari ja Aini tütar/; Ain Solom (1860-1936) ja Mari Kingu-Solom (1866-1929).
.

Pildil: vasakult esimene seisab Olev Raudsepp, teine Ella Aliide Raudsepp, kolmas Mari Solom; teises reas paremalt esimene Ain Solom. (Foto tehtud Lustivere talus aastal 1926).
.

Hauaplats tekkis aastal 1929, mil esimesena maeti sinna Mari Solom, temast vasakule maeti aastal 1930 Mari tütar Ida Solom. Mari kõrvale, paremale maeti tema abikaasa Ain Solom, so aastal 1936. Alles 47 aastat hiljem, aastal 1983  maeti Ida Solomi kõrvale tema õde Ella Aliide Solom-Raudsepp. Viimasena maeti kõnesolevale hauaplatsile Ella Aliide poeg Olev Raudsepp, see oli aastal 1999.

.

Mari Kingu-Solom oli minu vanaema Kadri Kingu-Raudsepp vanem õde, seega minu isa Richard Raudsepa tädi. Ella Aliide oli minu isa Richardi täditütar. Minu vanaisa Gustav Raudsepp oli kaks korda abielus, Richard oli tema poeg esimesest abielust, so Kadri ja Gustavi poeg. Olev oli Gustavi poeg tema teisest abielust, so Ella Aliide ja Gustavi poeg.

.

Vambola Raudsepp

.

Selginemiste aastad: eramule raisatud aeg

.

On aegu, mil avalik arvamus on

 halvim kõikidest arvamustest

.

Praegu võib arvustada ligikaudu pool sajandit tagasi tehtud otsuseid, isegi neid naeruvääristades. Kui 1968. aastal asusin tööle Tartu Ülikooli, siis oli minu eluasemeks ühiselamu koht neljainimese toas. Tolleaegne rektor Feodor Klement ei andnud mitte mingisuguseid lootusi selleks, et ülikool saaks/võiks õppejõudude elamistingimusi parandada. Ja nii oligi kujunenud üldine arusaamine, et õppejõud peavad ise panustama omale elamispinna hankimisel. Kuna staazhikamatel õppejõududel, ennekõike professoritel ja dotsentidel oli toona suhteliselt kõrge palk, siis hakkasid nad endale eramuid ehitama Tartusse, aga ka Elvasse ja mujale ülikoolilinna lähiümbrusesse. Eks ka minul tuli teha jõupingutusi, et saada ehituskrunt Elvasse, Peedu linnaosasse. Muidugi, arvestades assistendi sissetulekut, siis oli see utoopiline ettevõtmine, kuid tänu vendade abile, sai eramu 1974. aastaks katuse alla. Oma tööpanus oli väga suur, so alates mulla-, betoneerimis-, puu- ja pottsepatöödest kuni katuseharjani välja.

.

Eramu Elva-Peedul (renoveeritud aastal 2012)

.

1970. aastal, mil rektoriks sai Arnold Koop, hakati ülikoolis õppejõudude elamistingimuste parandamisele erilist tähelepanu pöörama. 1972. aastal valmis muude ehitusobjektide hulgas korrusmaja Aardla tänaval, kuhu ma sain pisikese kaetoalise (toad läbikäidavad) korteri. 1971. aastal olin kaitsnud kandidaadiväitekirja ja mul oli soov pühendada eelolevad aastad tööks doktoriväitekirja koostamiseks.
.

Puhkehetketel Vambola, Agnessa ja Peeter (1972)

.
Tegime perekonnas otsuse, et eramust tuleb lahti saada, so maha müüa. Seega maja oli elamiseks praktiliselt valmis (elektritööd lõpetamata), kuid sinna sisse me ei kolinudki. Müük sai teoks 1977. aastal, ehkki dokumentide vormistamine võttis veel aega. Meie ühist saatust jaganud kolleegid kurtsid sageli, et elumaja ehitamiseks kulutatud aega saanuks kasutada sisukaks teadustööks - kuid need olid vaid hilinenud, elutarga inimese arvamused.

.

Vambola Raudsepp

.