Antsla tuntumaid inimesi

.

Kui on idee ja tahe, saab teoks ka looming. /vr*/
.

With Antsla is related a number of well-known personalities (writer Bernard Kangro, painter Karl Pärsimägi, sculptor Juhan Raudsepp and others). This paper is reminded of these and other personalities who, unfortunately, are beginning to fall into oblivion.

.
1889 - avati Antsla raudteejaam; ümbruskonda eraldati palju             ehituskrunte ning Antsla hakkas kujunema alevikuks;
1920 - Antsla sai aleviks ja 1938 - Antsla sai linnaks;
1950 - 1959 eksisteeris Antsla rajoon.
.

Antslaga on seotud kirjanik Bernard Kangro, maalikunstnik Karl Pärsimägi, skulptor Juhan Raudsepp, publitsist ja ajakirjanik Jaan Ellen ning mitmed teised meie tuntud inimesed.

.

Bernard Kangro (18.sept. 1910-25. märts 1994)
/foto internetist/

.

Võõrsil viibides Bernard Kangro ehk aimas, et aatakümnete möödudes tema kodukohas ei mäletata teda enam. Sellest ka hingevalus kirjaread luuletuses Teisik:

       Mulle võõras on

sinu saatus,

sinu nimi, su

isamaatus.

Bernard Kangro on Tartu Ülikooli audoktor.

/.../

.

Maalikunstnik Karl Pärsimägi (11.mai 1902-27.juuli 1942)
 /foto internetist/

.

Skulptor Juhan Raudsepp (10.dets.1896-15.dets.1984)
 /foto internetist/

.

Juhan Raudsepp elas Antslas, mil ta õppis aastatel 1909-1912 Kraavi kihelkonnakoolis. seal elas mitmeid tema sugulasi. Võttis osa Vabadussõjast (1918-1920) ning ta on Antslas paikneva Vabadussõja monumendi autor.

Põllumajandusjuht ja majandusteadlane
 Edgar Tõnurist (12. 01. 1920-16. 08. 1992)

/foto internetist/

 Tõnuristide perekond asus elama peale opteerumist Eestisse Antslasse. 1933ndal aastal lõpetas Antsla linna algkooli. Mälestusi Edgar Tõnuristist vt kogumikust: Edgar Tõnurist põllumajandusjuhina ja looduskaitsjana, AS Rebellis, Tallinn, 2011.

.

Publitsist ja ajakirjanik Jaan Ellen (25. juuni 1937-5.märts 2008)
/foto internetist/

.

Jaan Ellen õppis Antsla Keskoolis (1952-1956) ning töötas kohaliku ajalehe Kolhoosi Elu juures aastatel 1956-1959.

.

Antslas on sündinud lendur, Eesti kindralmajor Teo Krüüner (8.juuli 1943) ja siin on ta ka keskkooli lõpetanud. Antslas on pärit ajakirjanik Vahur Kersna (4.aprill 1962), keskkooli on ta lõpetanud 1980. aastal. Antslaga on seotud Eesti teeneline õpetaja, sportlane Aksel Kersna (13.september.1920-01.juuni.1986), aja- ja koduloolane Karl Veri, haridustegelased, koolijuhid Eduard Aarna, Johannes Martin, Nordon Antons jt.
.

Vabakutseline kirjanik Margus Konnula Contra (22.märts 1974)

 /foto internetist/

,

Margus Konnula õppis Antsla Keskkoolis (1989-1992) ning hiljem töötanud mitmetel ametikohtadel, sh postiteeninduses. Vabakutseline kirjanik, kirjutanud luuletusi, näidendeid, teinud tõlketöid vms. Tuntud ka avaliku elu tegelasena.

 .

.Meie kohustus on jäädvustada nende, aga ka paljude teiste inimeste koht Antsla ajaloos. Alljärgnrvatel piltidel on Antsla Keskkooli 1960nda aasta, so 12. lennu lõpetajad.

 .

 .

Vasakult Anne, Linda, Helina, Tiiu, Sale, Maila ja Tiiu, esiplaanil Maie

 ./foto isiklikust kogust/

Vasakult Ülo, Enn, Vambola, Ilmar, Arvo, Enno ja Heikki
/foto isiklikust kogust/
.

Tiiut tunneb üldsus kui Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud keemikut, aga ennekõike kui poliitik Urmas Reinsalu ema. Maie Põllumajandusülikooli lõpetanuna töötas pikka aega juhtiva spetsialistina, kuid tuntud peaasjalikult kui aasta pereisana (Jaan Sild) tunnustatud abikaasa ja pereemana. Enn Koolmeister, Ilmar Haller ja Arvo Kase on lõpetanud Tartu Ülikooli ning töötanud vastavalt juristina, finantsistina ja pedagoogina mitmetel ametipostidel. Vambola lõpetanud TTÜ majandusteaduskonna ja töötanud aastaid TÜ õppejõuna.

.

Vambola Raudsepp,
Antsla Keskkooli vilistlane

.

Majandusteadlane ja kirjanik Vytautas Azhushilis

.

Ilu on väärtuste kontsentratsioon. /vr*/
.

Kui 1983.a. kaitsesin Peterburis oma doktoriväitekirja, siis üheks oponendiks oli prof dr Vytautas Azhushilis (1929) Leedust. Veel enam. Ta  avaldas minu monograafiat tutvustava arvamuse Leedu majandusajakirjas, võttis osa Tartu Ülikoolis korraldatud rahvusvahelisest teaduskonverentsist ning oli ka teisi teadusalaseid sidemeid. Tugev majandusteoreetik ja laia silmaringiga praktik. Sõnaga, sümpaatne kolleeg.

Tol ajal ma aga ei teadnud veel, et tegemist on hoopis tuntud tulevase kirjanikuga, mitme väga loetava väljaande autoriga. Põhjalikumalt tema kohta saab lugeda Vikipedia'st. Kui meil veel 1980.ndatel olid tihedad sidemed, siis peale Eesti taasiseseisvumist me enam ei kohtunudki.

Prof dr Vytautas Azhushilis 1980.ndatel /foto internetist/

Kui prof Azhushilise majandusalased kirjutised on kättesaadavad ka võõrkeeltes, sh eriti vene keeles, siis tema ilukirjanduslikud pajatused vaid leedu keeles. Hea meel on sellest, et tema tegevust on Leedus vääriliselt tunnustatud.

.

Vambola Raudsepp

.