Juured Sangaste kihelkonnas: viiulikunstnik Johan Kotkas

 

Johan Kotkas (1878-1963).

Viiulikunstnik

Johan Kotkas (1878-1963),  minu sugupuus /6th cousin trice removed/ sündis Zänil, Sangaste kihelkonnas Tartumaal taluniku perekonnas. Töötas põhiliselt Võru koolides, kuid tegutses ka mujal. Oli hinnatud oma erialal. Laia silmaringiga isiksus.

Maetud Võru kalmistule.

Vambola Raudsepp. 

Juured Sangastes: piiskop Karl Raudsepp

 

                                                              Piiskop Karl Raudsepp

Piiskop Karl Raudsepp (1908-1992) sündis Puurmani vallas, Tartumaal taluniku pojana. Kaugemad juured Sangastes. Minu sugupuus 6th cousin once removed. Lõpetas 1932. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja hiljem töötas kirikuõpetajana mitmes koguduses. 1944ndal aastal emigreerus Saksamaale. Hiljem oli 28 aastat Toronto Jaani koguduse õpetaja, piiskop. Suri Torontos. 

Vambola Raudsepp

Juured Urvaste kihelkonnas: Liidia_Adeele Raudsepp

 

                                                           Liidia_Adeele Raudsepp 

Lühitutvustus. Liidia-Adeele Raudsepp  (Pikk) sündis 8. juunil 1914ndal aastal  Urvaste kihelkonnas, Vana-Antsla vallas Jaan ja Minna Pika perekonnas kaheksanda lapsena. Käis Antsla algkoolis, oli seejärel talutöödel. Abiellus Richard Raudsepaga 1933ndal aastal. Elama asuti Võrumaale, Kärgula valda, Lustivere II majapidamisse. Hiljem perekonnas kasvas viis last. Richard Raudsepp oli raudteelane, Liidia-Adeele põhiliselt kodune, kuid ka põllutööline Sõmerpalu sovhoosi Hänike osakonnas. Alates 1958ndast aastast elas koos abikaasaga Antsla linnas eramus. Richard suri 14. aprillil 1971. aastal. (Richard ja Liidia-Adeele on prof Vambola Raudsepa vanemad). Liidia-Adeele suri 24. veebruaril 1993ndal aastal ja on maetud abikaasa kõrvale Antsla Metsakalmistule.

Vambola Raudsepp

Eluring

                Fati vocationem

Sind on Maale saadetud.

Kas tahad? - pole küsitud.

Kas oli õige aeg ja koht,

kellest ama-isa?

Kas olid üldse kutsutud?

Elu just kui müstika.

Sul seitse päeva nädalas

ja aastas kaksteist kuud;

loet' eluaastad -

Maa tiirud ümber Päikese.

Sul kümme käsku kaasa anti.

Käsk: ela siin kui kristlane.

Loo pere, saa palju lapsi,

veel oma toit ja soe tuba.

Ja mõista ettemääratust.

Aeg antud üürike, pole parata.

Kord viimast Jõulu veedat

ja armulauda vastu võtad;

õnnist lahkumist siit ilmast

pühas rahus saad. 

Sinimägedes langenud EW lipnik Valdur Visnapuu

Valdur Visnapuu (1917-1944) juured on Sangastes, Mäekülas, Laanepoolses talus. Minu sugupuus on ta vaarema Ann Raudsepp (Vaher) kaudu fifth cousin once removed. Valduri ema Anne Visnapuu (1872-1933) suri siis, kui Valdur õppis veel gümnaasiumis. Isa Karl Visnapuu (1867-...) suri kohe peale sõda ja on koos abikaasaga maetud Ilmjärve kalmistule. 

Valdur Visnapuu

Valdur Visnapuu oli EW sõjaväelane, allohvitser, kuid Saksa sõjaväes Relva SS 20, pataljoni ohvitser. Langes lahingus 28ndal juulil 1944ndal aastal saadud haavadesse, Maetud Vaivara vanale kalmistule, kuid tema isa ja ema ning teised lähisugulased on maetud Ilmjärve kalmistule.

Valdur koos abikaasa ja tütrega

Valduri vend Johannes Visnapuu töötas EWs politseinikuna ja see-pärast pidi koos perega emigreeruma. Elas perega USAs, kus ta ka suri.

Johannes ja Helene Visnapuu hauatähis USAs

Koduloolased on seda sugupuud uurinud Ilmjärve kalmistu kaudu, kuid sealsed andmed on väga lünklikud. Vt ka Kodulooline Ilmjärve kalmistu. DSpace ut, koostaja Vambola Raudsepp.

Vambola Raudsepp.

Reisid pealinna

 Võrumaa taluperemehele oli ülemöödunud sajandivahetusel pealinnaks kubermangu keskus - Riia. Tallinnasse oli asja vähem, küll aga pärast Eesti Vabariigi tekkimist. Mäletan oma lapsepõlvest, kuidas 19nda sajandi teisel poolel sündinud talumehed rääkisid ülivõrretes lugusid oma Riias käigust. Ju siis tekkis tahtmine ka oma muljeid värsiridades väljendada.

Gustav Raudsepp (1882-1935)

                        Riia linn 

                Riia linn on rikkust täis,

                siin sakste käsi hästi käib.

                Igal päeval just kui laat,

                mida tahad, osta saad.

                Oli elu kreisis lahe-lai,

                kui sai keisriks Nikolai.

                Vene suurde sõtta kisti,

                nekrut sai seal oma risti.

                Ei Saksat võtta-võita saa,

                olgu suur või väike maa.

                Riia linn on sakste päralt,

                oli enne, jääb ka pärast.

                Kodus jutt ei lõpe Riiast,

                kaunis - miskit pole liiast. 

Minu vanaisa värsiread olid enamuses mõttekatkete kogum, mis sisaldas tolleaegseid ütlusi või arvamusi. Küll aga oli nende ridade kirjapanemisel mitmeid variante. Asi selles, et Gustav Raudsepa kodune keel oli Sangaste tartu murre, hiljem, peale abiellumist lisandus abikaasa Kadri mulgi murre (Kadri oli pärit Paistu kihelkonnast).

                            Riia liin

                    Riia liin om rikkust täüs,

                    sääl sakstõ käsi häste käü.

                    Egä päiv just ku' laat,

                    midä tahat, osta saat.

                    Oll' kreisin elo lahe-lai,

                    ku' sai keisris Nikulai.

                    Vinne suurdõ sõtta kisti,

                    nekrut sai sääl uma risti.

                    Ei Saksat võtta-võita saa,

                    olgu suur vai väiko maa. 

                    Riia liin om sakstõ perält,

                    oll' jo enne, jääs ka peräst.

                    Koton jutt saa otsa Riiast,

                    illos - ei miäkit olõ liiast. 

                                                                Vambola Raudsepp.

Finantsjuhtimise alane eestikeelne õpe ülikoolis

1990ndatel finantsjuhtimise alase eestikeelse õppe korraldamine ülikoolis oli seotud väga suurte raskustega. Tegime palju eestikeelse õppe kestuse ja jätkusuutlikkuse tagamise nimel, aga tegime ka toona iseendi sinisilmsusest tingituid vigu, mida nüüdisajal ikkagi meeles peetakse. 

Ennekõike oli ju nõukogude ajal majandusteooria koos mõistete ja terminoloogiaga tugevalt politiseeritud. Veel enam. Et sellest ei oleks kõrvalekaldumisi, siis tollal seda rangelt jälgiti Moskvast ja iga samm Lääne suunas oli rangelt karistatav. Seega majandusõppe üleviimisel Lääne kõrgkoolide tasemele tuli alustada mõistete ja terminoloogia täpsele piiritlemisele, so eesti keele vajadusteks. Nii ilmus meilt kolmeosaline Inglise - eesti majandusterminite seletussõnastik akadeemik Uno Mereste juhtimisel, kuhu finantsjuhtimise ja korporatsioonide rahanduse osa tuli minul koostada.

Tähtis roll oli õppejõudude enesetäiendamisel välismaal, ennekõike USAs, Soomes ja mujal. Õnneks saime hankida vajalikke teadmisi, aga ka kaasaegset majandusalast kirjandust. Nii hakkas kohe minul ilmuma eestikeelsed finansjuhtimise ja korporatsioonide rahanduse alased õppevahendid, konspektid, raamatud ja teadusartiklid.

Nn Eesti üleminekuaja tingimustes õppejõu-üliõilase vastastikkune usaldus oli suur. Oli lausa endastmõistetav, et õppejõud andis kõik oma loengumaterjalid ja teised käsikirjas tööd üliõpilastele kasutamiseks Ja neid kasutati referaatide (mis ei ole teadustöö), bakalaureuse ja magistritööde koostamiseks. Sageli üliõpilastöödes jäid õppejõu tööd isegi viitamata, kuid sellest vähemalt enda puhul ma ei teinud probleemi. Muide, avaldasin toona palju artikleid ajalehtedes (eriti Äripäevas), ajakirjanduses ja mujal eesmärgiga, et eesti keel leiaks rohkem igapäevast kasutamist. Majanduspraktikas kippus esikohal olema juba inglise keel. 

Paar sõna pealekaebamise ja tühistamise anatoomiast. Eksisime ja tegime vigu õppematerjalide avaldamisel, kusjuures ei osanud ette näha lausa skandaalini viivat pahasoovlikkust mõne üliõpilase poolt. Kuna meedia haistis siin nö vere lõhna, siis ei hakanud end õigustama ja püüdsin teha kõik, et see arusaamatus kiiresti ununeks. Olime ju vaesed ja töötasime ühiselt suht vähese maailmatasemel õppekirjandusega. Samas kutsusime õppejõude USAst, Rootsist, Soomest ja mujalt. Häbi tunnistada vaesust, kuid need külalisõppejõud aitasid meid lihtsalt heast tahtest, mittemingisugust tasu küsimata. Ülikoolil polnud ju selleks rahagi. Saati veel omadele õppejõududele väärikat palka maksta. Nii et õppetooli poolt püüti teha kõik, et anda üliõplastele haridus samal tasemel, mis oli Soomes, Rootsis ja mujal. 

Olin šokis, kui mõned üliõpilased (anonüümsed) läksid rektori juurde kaebama, nagu oleksin nende referaate omavoliliselt kasutanud. Kuna meedia haistis siin nö vere lõhna, siis ei hakanud end õigustama ja püüdsin teha kõik, et see arusaamatus kiiresti ununeks. Tekib küsimus: kuidas oleks asi siis välja paistnud, kui oleksin enda varem ilmunud materjalide alusel näidanud, et üliõpilane on kasutanud minu töid minule viitamata? Palju aastaid hiljem on mõned endised tudengid käinud ka minu juures vabandamas, et tegime jah ülekohut, aga toona oli see noorte silmis  omamoodi kangelastegu. 

Peaks nagu olema kõik ja asi ununenud, aga siiski mitte. Näiteks minu nime juures seisab toonane Õhtulehe artikkel ja suht õelutseva sisuga. Lõpuks, kuidas öeldakse: kõige intelligentsem vastus anonüümsele kaebusele on vaikimine.

PS Kurb, kuid tõenäone, et aastal 2083 eesti keelel majanduspraktikas ilmselt kohta enam pole.

Vambola Raudsepp, 

Koorastes AD 2023.

 

                                 

 

        Per aspera

Labürindis eksleja-otsija, heitleja,

karastunud hingega võitleja.

Päiksepoiss. Romantik. Püüdleja.

Valitud. Mentori enda kutsutud,

kes labürindist väljus lõpuks:

koolijütsist edulugu, tippude-tipuks.

Alati esikohal vaba, arenev Eesti,

riskitud-karistatud selle eest,

kuid ei lahku kunagi valitud teest.

Raskustes-pettumustes kohustus,

tuli edusammudes lohutus.

Oli tänutundes alandlikkust.

Leitud mõttekaaslasi määratusest,

kus juhuseid, müstikat lõpmatult.

Õnneks parim pärast saavutatust. 

Teejuhis külastajale: Kodulooline Ilmjärve kalmistu

 

Koostöös grupi kodu-uurijatega on valminud väike uurimisvihik Ilmjärve kalmistu kohta.  Mõeldud teejuhisena kalmistu külastajale, andmaks ülevaate siia maetud isikutest ja sageli nende rollist Eesti lähiajaloos. Sisaldab pilte isikutest, hauatähistest, kirikust jt objektidest. 

 https://hdl.handle.net/10062/92305

Unustatud pole ka isikuid, kelle juured Ilmjärvel, kuid ajaloosündmuste tõttu (küüditamised, deporteerimised, kodumaalt sunnitud lahkumised vms) maetud võõrasse mulda või hoopis teadmata kadunuks jäänud. Tähelepanu väärivad paljulapselised pered, aga ka pikaealiseed isikud. 

Uurimisvihik on valminud PDFvormis ja elektrooniliselt kättesaadav Tartu Ülikooli Raamatukogust (DSpace Kodulooline Ilmjärve kalmistu).

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Juured Sangastes: Ott Undritz (1790-1846)

Ott Undritz (1790-1846) /third cousin five times removed/ ja tema abikaasa Ann Undritz (1794-1867) on maetud Sangaste kalmistule. Lapsed: Karl, Jaan, Johann, Gustav, Kristjan, Heinrich, Julie, Thomas ja Kristina - nendest põlvnevad mitmed Eestis tuntud iskud. 

                      Undritz'i sugukonna rist Sangaste kalmistul

Undritz'i suguvõsa tähtsamnate harude nimekirjas on Otti isa Karl (1747-1795), tema isa Gotthard (1706-1787) ning tema isa Ott (1680-1750).

Allikas: Undritz A. O. (Nigulistte kiriku õpetaja).  Undritzite suguvõsa. Tallinn, Mickwitzi trükikoda, 1912, 29 lk.

Vambola Raudsepp, Koorastes,

13 augustil AD 2023.

Kodulooline Karula kalmistu

 

 

Väike teejuhis kalmistust, siia maetud isikutest ja ka nendest, kes ajaloosündmuste tõttu pidid siit lahkuma (küüditamised, sundemigreerumised vms) ning puhkavad seega võõras mullas. Tutvustamise läbilõikes on esikohal isikud, kes võitlesid Eesti Vabariigi loomise, kaitsmise ja taasiseseivumise eest. Järgnevad nö vaimuinimesed, so poliitikud, kirjanikud, õpetajad, arstid-rohuteadlased, põllumehed, juristid ja paljud teised. 

On püütud isikuid tutvustada fotode kaasabil (kui madala kvaliteediga mõned ka ei oleks), sest katsutakse korvate seda varasemate aastate inimeste mahavaikimist või tühistamist. Uuring on mõeldud tõsistele koduloo- ja genealoogiahuvilistele ning mittemingil juhul ei teeni ärilisi eesmärke. Oleme veendunud, et iga kalmistu väärib väikest tutvustavat brošüüri.

                                                        Vambola Raudsepp, august 2023.

Juured Sangastes: Heino Eller, Aleksander Eller ja Elsa Kristelstein

 

Heino Eller (1887-1970),

helilooja ja pedagoog

Juured Sangastes. Heino Eller on õppinud Peterburi konservatooriumis ning õpetanud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Minu sugupuus Heino Eller 6th cousin, meie ühised esivanemad Sarapuu Mari ja Märt. Viimaste järeltulijaid maetud ka Sangaste kalmistule. 

Aleksander Eller (1891-1971),

skulptor

Heino Elleri vend. Õppis Peterburi konservatooriumis, seejärel Berliini Kunstiakadeemias skulptuuri. Õppis ja täendas end Pariisis, Viinis ja Roomas. Arreteeriti NKVD poolt ja oli asumisel Tjumeni oblastis (1946-1949). Töötanud ka administratiivsetel ametikohtadel.

                               Elsa Kristelstein (1897-1981),

                                        pianist ja pedagoog

Heino Elleri õde. Õppis Peterburi konservatooriumis (1914-1917), seejärel Berliinis (1917-1923), täiendas end Tallinnas ja Riias. Oli TRK ja Tallinna muusikakoolis õppejõud.

Vambola Raudsepp

Jaanipäev Koorastes AD 2023

 Palav suve algus, kuivus teeb põllumeestele liiga. Ega lähiaastatest mäletagi sellist kuumust ja öist külma, mis võttis kartulikasvud ja maasikad. Ega ka seenemetsa asja pole.

Suvitajatel aga kõige ilusam aeg. Päikest palju, vesi soe, sääski vähe ja mida veel soovida. Üle pika aja saab järvele paadiga ringi peale teha.

Jaanipäeval ollakse ikka külaliste ootel. Taamal eramut tähistav viit, kust järveni vähem kui 150 meetrit. Kõikjal lopsakas rohelus. Aga erakordse kuivuse ja kuumuse tõttu jääb jaanilõke sel aastal tegemata. Siiski külalised tulid.

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus

 

Vambola Raudsepp. Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus. Sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu. 2023, 28 lk.

Kinnine uuring genealoogiahuvilistele, kus sisuks pühendunud kutseandekad inimesed ühes konkreetses sugupuus. Lähtutakse nö andekuse geeni hüpoteesist, kusjuures vaatluse alla on võetud 150 edukat/andekat isikut, pildiga esitatud 80. Uuringute käigus minnakse ühe sugupuu raames ajas tagasi kuni 16/17. sajandisse ja sealt naastakse  kaasaega. Niimoodi tekib huvitav võrgustik, kus paljudel juhtudel sugulusliinid saavad kokku väheste eellaste juures, kes elasid rohkem kui 300 aastat tagasi. Huvipakkuv on see, et just need vähesed eellased on andnud nii palju andekaid ja edukaid järeltulijaid. Mõnedel juhtudel on nende omavahelistest seostest tekkinud haritlas-, teadlas-, muusikute jne dünastiad. 

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Kersti Kaljulaid ja Marju Lauristin sugupuus 

Kersti Kaljulaid (1969). Poliitik. EV president

Sugulusseos: 8th cousin twice removed. Ühised eellased Sangaste kihelkonnas, Piisaste külast ning seosed lahknevad vendade Käärike Henno (1660-1733) ja Käärike Hans (... - u 1645) juurest.

Marju Lauristin (1940). Sotsiaalteadlane. Professor

Sugulusseos: 8th cousin. Ühised eellased Sangaste kihelkonnas, Piisaste külast ning seosed lahknevad vendade Käärike Henno (1660-1733) ja Käärike Hanss (... - u 1645) juurest.

Vambola Raudsepp

        Patriotism

Eesti juurtele pühendumine,

kodu ja keele alalhoidmine,

globaliseerumise toetamine -

    altruistlik eneseohverdus.

Väärtuseks võidetud suvereniteet,

riigi kestvus, kasv - prioriteet,

keelest ja kultuurist identiteet,    

    vahest eeskujuks kosmopoliit. 

Ohud - lõhenemine, reetmine,

demograafiline kriis, katastroof.

Anastamine. Röövvallutamine.

    Rahvuse ja riigi kadumine. 

Patriotismi ei saa importida,

rahvast võib siia transportida.

Eesti juured loovad võrseid ja vilju;

    vaid kindlust, mida vajame palju.

Latsõ murõ'

                            AD 1949

Üü läbi sattõ lai'a lummõ,

külmä kümme pügälät.

Koolitii täüs tuisu-umbõn.

Lats sumpsõ, saapan lumi,

kuuli jõudsõ väiko, väsünü.

Süänd painsõ suurõ' murõ'.

Kas koolitüü kõik tettü,

rehkendüse'-sehkendüse'.

Värsisalmi' pähä' opitu'.

Tulõ' klassi ette, kästi'.

Paar laulusõnna segi läts.

Kolm, kur'ält ütli oppaja.

Leiväpala är' sai süüdüs.

Läbi üts külm koolipäiv.

Valgõvalo. Iin pikk koolitii.

Luuletused Võhandu Pühajõest

 

        Gustav Raudsepp (1882-1935)

                Pühajõe palve

            Harjumäe võlvilt vette,

            põlvib üks paik nii püha,

            koht kui altari ette,

            üllan ikka ja üha.

            Igatsus pilvisse viib,

            oleks miski küll kindel;

            mu kohal valge pilvetiib -

            see mu kaitseingel.

            Taamal Osula kalme,

            kadu kõiki kord köidab;

            juba õhus on talve,

            külm loojang seal loidab.

            Meist maha jääb mure;

            siin kõrge sinitaevas,

            kus lootus ei sure,

            ehkki hing veel vaevas.

Vambola Raudsepp

            Pühajõe müsteerium

            Otepää kõrgustiku kuplite vahel,

            seal, kus Kooraste järvede ahel,

            läbi Kärgula, Osula, Vagula järve,

            voolab vaikse virvega Pühajõgi.

            Lootsik liugleb, lopsakad kaldad,

            Pühajõe müsteerium mind valdab.

            Meenub vanarahva veskimäss,

            puhta järve kaitseks vastuhakk.

            Siit mitmete muistendite alged;

            mõtted pühad, kirkad ja valged.

            Haarav lugu Karjasoo kaksikutest,

            kaunitest tütardest ja järvetaadist.

            Harjumäe alla ikka loitsma tulen,

            kus hardushetkel läidan lõkketule.

            Matk elamusi pakub, kui Uku paugub,

            või kui jõge hõlmab täiskuu udu.

            Pühäjõel (võro keelen)

            Näet hetki elon imelisi,

            ku' täüskuu jõen viige hullas.

            Ku' hiien üts nuur inemine,

            tõõsõ kandlõmängu kullõs.

            Hää hiietsõõri võimas vägi,

            kõik valla noorõ' kokku tõi.

            Külän kõigil meelen Harjumägi

            ja kirka virveviige Pühäjõgi. 

            Oll' ammu' aigu, nälä'hädä, ikaldust -

            ku' veski vihhagõ purus lüüdi,

            Muistva latsõgi tuud kakõlust -

            iks viiveski jäi sis süüdü.

            Sai Pühäjõele uma palvõkoht,

            kos kävväs loitsman ikka viil.

            Om täämbä sääl üts tõõnõ oht -

            kas täüskuu löüd viil puhta vii. 

Vambola Raudsepp

        

Peeter Hellat (1857-1912)

Esimesed

                                                             Esimesele meditsiinidoktorile

                                                                                    Peeter Hellatile 

                            Sangaste kihelkonna juurtest,

                            talutare andekatest noortest:

                            raja leidnud, tõrvikut kandnud,

                            kõik endast Eestile andnud.

                            Maailma suurkoolides õppinud,

                            külmas ja puuduses püüelnud.

                            Oli tal päevades teadusrikkust,

                            elutööks aastakümnete pikkust.

                            Otsida, tuua Eestisse vaimsust,

                            kuid saatuseks üksindus, ainsus.

                            Palju üks suurmees on suutnud,

                            meie elu läbi aegade muutnud.

                            Nüüd ta kalmule küünla läidan,

                            meeldiva kohustuse täidam -

                            teerajaja hauale lillekimbu jätan.

Peeter Hellat minu sugupuus fifth cousin thrice removed.

          Otepää

Sinakate järvede, kuplite maa -

see on võrratu, kodune Otepää.

Eesti iidne maakond - Ugandi:

Sangaste, Kooraste, Pangodi ...

Suurmehi ärkamisajal sirgunud,

kel teod-mõtted Eestile virgunud.

Talutaredest meie andekad noored,

siit Otepää kõrgustiku voortelt.

Kõigil hinges igihaljas õis,

kirjamees Gustav Wulff-Õis.

"Õrn ööbik, kuhu ruttad sa ..."

veel eestlastelt võidetud maal.

Nüüd vaimutaeva võlvile,

jäänd kestma kirgas priiusloit.

Ja uuel ilul õitele,

löönd vaba, viljakandev muld.

        Enne sündi

Olen sajandeid enne oma sündi,

haldjana esiisade radadel käinud.

Seal näinud nende kündi-külvi

ja kuis eellased jäädavalt läinud.

Kuulnud nälja-katku ajal karjeid,

kui armetuid laipe kalmule kanti.

Vaenuvägede sagedaid rüüsteid,

kuis röövjõukidele andamit anti.

Koos inglitega kõrgel hõljunud,

altari kohal leerilapsi õnnistanud.

Nii juurtes ikka heas-halvas,

et sugupuu kestaks, kasvaks.

Meil etnoses ühised geenid,

ühine mälu, vereringe ja veenid.

        Studioosus

Kitsast üüritoast noor üritaja,

Alma materi järskudel treppidel pürgija:

raamatukoi, laborirott - kaua veel ...

Marssalikepike paunas, teaduse teel.

Tähtis auditooriumi akadeemiline õhk,

mis sest - mõnikord tühi kõht.

Uuringud, teadustöö lõpetada vaja -

kõigeks studioosus leiab oma aja.

Tiksub armutult bioloogiline kell.

Koduigatsus. Kallis iga kaotatud tund.

Hormoonide mäng. Kaaslane nii hell.

Valitseb ürgne edasiviiv tung.

Jääb meenuma püüdluste kaugus,

nooruslik kihk aegamööda raugeb.

Õnneks elab meis üllas ühendus,

kogu elu Eestile - pühendus.

  

Gustav Raudsepp (1882-1935)

                                Tähepoiss

                                                                Vanaisa Gustav Raudsepale

                    Oja vetevulina, mesimummi sumina,

                    kogus Tähepoiss oma meeltesse

                    ja kõik selle viiulikeeltesse.

                    Ööbiku laksutus, pardi tiivaplaksutus,

                    liblika lend - mida kuulda vaid võis,

                    talutares värsiridadeks voolitud sai.

                    Pilli helides tuba, värsse vihik täis;

                    pereema mures - kes teab, eks näis,

                    kas noorperemees talutööd veab.

                    Aeg argimuredes seiskus. Viiul vaikis.

                    Värsivihik sahtlis koltus.

                    Mentorita jäänud noor talent tuhmus.

                                                    Vambola Raudsepp.

Gustav Raudsepp'a hauaplats Osula kalmistul.