Võrumaa taluperemehele oli ülemöödunud sajandivahetusel pealinnaks kubermangu keskus - Riia. Tallinnasse oli asja vähem, küll aga pärast Eesti Vabariigi tekkimist. Mäletan oma lapsepõlvest, kuidas 19nda sajandi teisel poolel sündinud talumehed rääkisid ülivõrretes lugusid oma Riias käigust. Ju siis tekkis tahtmine ka oma muljeid värsiridades väljendada.
Gustav Raudsepp (1882-1935)
Riia linn
Riia linn on rikkust täis,
siin sakste käsi hästi käib.
Igal päeval just kui laat,
mida tahad, osta saad.
Oli elu kreisis lahe-lai,
kui sai keisriks Nikolai.
Vene suurde sõtta kisti,
nekrut sai seal oma risti.
Ei Saksat võtta-võita saa,
olgu suur või väike maa.
Riia linn on sakste päralt,
oli enne, jääb ka pärast.
Kodus jutt ei lõpe Riiast,
kaunis - miskit pole liiast.
Minu vanaisa värsiread olid enamuses mõttekatkete kogum, mis sisaldas tolleaegseid ütlusi või arvamusi. Küll aga oli nende ridade kirjapanemisel mitmeid variante. Asi selles, et Gustav Raudsepa kodune keel oli Sangaste tartu murre, hiljem, peale abiellumist lisandus abikaasa Kadri mulgi murre (Kadri oli pärit Paistu kihelkonnast).
Riia liin
Riia liin om rikkust täüs,
sääl sakstõ käsi häste käü.
Egä päiv just ku' laat,
midä tahat, osta saat.
Oll' kreisin elo lahe-lai,
ku' sai keisris Nikulai.
Vinne suurdõ sõtta kisti,
nekrut sai sääl uma risti.
Ei Saksat võtta-võita saa,
olgu suur vai väiko maa.
Riia liin om sakstõ perält,
oll' jo enne, jääs ka peräst.
Koton jutt saa otsa Riiast,
illos - ei miäkit olõ liiast.
Vambola Raudsepp.
