Agraarteoreetik Leo Lilover

.

Dekaan Leo Lilover (paremal) üliõpilasega vestlushoos 

/foto internetist/

.

Minu pikemaajalised sidemed dekaan dotsent Leo Liloveriga (19.septembet 1927-12.veebruar 2007) said alguse siis, kui temalt oli ilmunud väga sisukas ja originaalne kõrgkooliõpik (vt Leo Lilover. Põllumajandusökonoomika, Valgus, 1976, 223 lk). Mind üllatas see, kuidas Leo Lilover oskas esitada agraarteooria nn osateooriatena, kusjuures iga osateooria oli esitatud võimalikult sisukana ja kompaktsena. Muide, kirjutasin toona ka selle õpiku kohta retsensiooni, mis ilmus ajalehes Edasi.

 Eesti põllumajanduse Akadeemia peahoone 1970ndatel
/foto internetist/

.
Inimesena oli ta tõeline teadlasaristokraat selliste tuntud meie majandusteadlaste kõrval nagu Uno Mereste, Raimund Hagelberg jt. Leo Liloverile tehti ettepanek tõlkida õpik vene keelde, et seda saaks välja anda Moskvas, paraku aga ta keeldus. Läbi vene keele jõudnuks see raamat rahvusvahelisele tasandile, kuid seda takistas tema liigne tagasihoidlikkus. Teaduskonverentsidel esines dotsent Leo Lilover harva, kuid samas iga tema ettekanne oli kuulajatele sündmuseks oma uudsuse ja põhjalikkusega.
.

Leo Lilover

/foto erakogust/

Kolleegina oli mul võimalus tundma õppida Leo Liloveri mitmetel muudel kohtumistel, näiteks, kasvõi Osula Prassimäe kalmistupäevadel. Osulasse on maetud meie mõlema lähisugulased.

Momendil on Leo Lilover vajumas unustusse, tema kohta ei leia me kusagilt (nt entsüklopeedilised teatmeteosed) õieti midagi, rääkimata fotodest. Ka autasustatud on teda üksnes Maaülikooli teenetemedaliga, ehkki väärinuiks ka autasusid vabariigi tasandilt.

Vambola Raudsepp

.

Majandusõppejõud Ivo Soidra

.

Dotsent Ivo-Aat Soidra

(6.oktoober 1931 - 6.august 2006)

/foto internetist/

.

Ivo Soidra oli napilt üle 30 aasta vana, kui luges meile loenguid poliitökonoomia ning hiljem majandusliku mõtte ajaloo alalt. Lahe ja sportlik härrasmees, kes oli tegelnud ujumise, veepalli ning teiste spordialadega. Ka ühiskondlikult aktiivne, sest tema häält võis sageli kuulda raadios peaasjalikult väliskommentaatorina.

Iga õppejõud jätab tudengitesse mingisuguse nö akadeemilise jälje. Tema puhul saab rääkida üksnes head, ennekõike õppematerjalide sisulise ettevalmistatuse ja esitamise osas. Tänu oma heale väljanägemisele oli ta paljude tüdrukute lemmik (ja võib olla isegi ihaldatud poissmees?). Samal ajal ei teadnud me tol ajal temast suurt midagi ja ega momendilgi pole võimalik rohkem teada saada. On vaid üks suhteliselt ebaõnnestunud foto (tol ajal ta ei suitsetanud) ja mõned raamatud, neistki enamuses autorite kollektiivi liikmena. Kas oli ta ka teaduste kandidaat? Ilmselt jah, sest dotsendi kutset kraadita õppejõududele anti väga erandkorras.

Ivo Soidra töötas aastatel 1967-1971 NLiidu saatkonnas Londonis, so ajal, mil olin juba TPI majandusteaduskonna lõpetanud. Naasnud Eestisse töötas ta veel aastaid õppejõuna, kuid avaldatuid töid jäi ehk väheseks. Ivo-Aat Soidra suri 6.augustil 2006ndal aastal ja ta on maetud Rahumäe kalmistule. Kuna vaid paaris teadmeteoses, rääkimata entsüklopeedilistest väljaannetest, on tema kohta üksnes mõni rida, siis meie kohus on see tühimik vaja tingimata täita.

.

Vambola Raudsepp

.

Hetki möödanikust pildis ja sõnas

.

Vambola Raudsepp (1971)

 .

Antsla Keskkooli 1960ndal aastal lõpetanute klassikokkutulek 

1970ndal, so 15 aastat peale lõpetamist

Soome keele kursuslaste kokkutulek (1985)

TÜ majandusteaduskonna sekretäride keskel (1989)

Rahanduse eriala kaugõppijate-rahandusspetsialistide
 keskel peale loengut (1990)

Töökabinetis TÜ Nooruse tn õppehoones (1990)

Endel Ideoniga (paremal) Kurenurme kooli
60ndal sünnipäeval (1991)

Osula Raamatukogus esinemas teemal:

 Kodulugu ja genealoogia (2013)

 Einarti 80ndal juubelil Võrus (2014)

 .

Vambola Raudsepp

.

Majandusprofessor Vello Volt

.

 Professor Vello Volt
(18.10.1928-26.10.2014)
/foto internetist/

.

Vello Volt töötas Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) majandusteaduskonna õppejõuna aastail 1959-1982 (dotsent aastast 1967), seejärel aga Eesti Majandusjuhtimise Instituudi professorina aastail 1983-1998. Oli lõpetanud TPI majandusteaduskonna 1952. aastal ning kaitsnud kandidaadiväitekirja 1964. aastal.

Rääkis väga ilusat eesti keelt, muidugi veel vene keelt, kuid sai hakkama ka soome keelega. Noorpõlves oli Vello Volt tuntud ennekõike sportlasena, millest pikemalt entsüklopeediates.

Meile luges Vello Volt majandusanalüüsi, so aastatel 1961-1966, mil olin TPI majandustudeng. Erudeeritud, laia silmaringiga, heasoovlik ja väga töökas õppejõud, hilisem minu kolleeg. Kolleegidena jäime seotuks aastakümneteks, sest ennekõike tegelesime sama uurimisteemaga, so käibevara juhtimise finantsprobleemidega. Tema kaitses sel alal oma väitekirja 1964ndal aastal, mina 1971. aastal. Olime koos 1973ndal aastal Moskvas end erialaliselt täiendamas ning elasime samas võõrastemajas koos neli kuud.
.

Stenbocki maja Stalini ausamba taustal (1961)
/foto internetist/

.

Muide, kui asusin õppima TPI-sse, siis oli Stenbocki maja kolmas korrus TPI käsutuses, algul ühiselamuna, seejärel õppehoonena. 1961. aasta sügisel oli veel püsti Stalini ausammas, mis õhtuhämaruses vaikselt ära koristati. Tudengite seas tekitas kogu see ettevõtmine suurt elevust.

Hiljem oli mul Vello Voldiga pidevalt kokkupuutumisi, sest ta oli hinnatud retsensent, oponent ning arvamuse kujundaja. Aktiivne oli ta ka Eesti nn üleminekuperioodil, mil ta jagas mitmeid tähelepanuväärivaid ideid, sh ka rahanduse valdkonnast. Kui meil oli vilistrasrühma kokkutulekuid, siis Vello Volt osales alati kui auväärne ja heasoovlik kolleeg.

.

Vambola Raudsepp

.

Muutuv Hänike küla

.
Hänike located in Võru County (Sõmerpalu parish). In 1638, it was deserted village. But the village was at its peak in the 1930s, when the village had about 30 households and 120 inhabitants. The village's history is studied by Vambola Raudsepp, whose grandfather (Gustav Raudsepp) was the local history researcher and poet. The village boundaries are modified over time, so Hänike is now bigger than ever.

. 

Hänike - küla Mustjõe ja Pühajõe vahel.

.
Hänike küla moodustus Kärgula karjamõisat ümbritsevatest taludest. Küla ulatub põhja-lõuna suunas Tinnipalust Mustjõeni, läänest piiras teda Matuoja ning idast Kandsi mets. Aja jooksul on aga toimunud mitmeid muutusi nii küla suuruses kui ka kohanimedes.
 .

Muuga sild Pühajõel

Tänapäeval on Hänike küla natuke suurem kui aastakümneid tagasi, sest liidetud on Kaagu küla ja Matu talud. Varem oli Hänikega väga nõrgalt seotud Paadi ja Tinni talud. Praegu enam mitte.
.

Vaade Kerreti soole

Seoses teede- ja sildade ehituse, aga ka maaparandustöödega on toimunud mitmeid põhjapanevaid uuendusi. Näiteks pole enam Hänike-Sulbi otseteed, sest kadus Paadi sild ning Võru-Viljandi maantee ehitamisega saab nüüd Hänikest Sulpi sõita vaid Muuga silla kaudu, so kujunesid teelõigud Hänike-Muuga-Tinnipalu-Sulbi. Paraku nüüdisajal vähe kasutamist leiab Valga-Petseri raudtee, kus veel ligikaudu 70 aastat tagasi oli Hänike küla tarvis Võsumäe raudteejaam.
.

 Hänike küla läbib Valga-Petseri raudtee

Ja veel. Umbes 120 aastat tagasi oli Hänike tähtis sõlmpunkt teel Võrust-Antslasse, kuna siin asus kõrts ja hobuste tall, millest pakuti ka küüti. Kui aga valmis Muuga sild, siis liiklus korraldati läbi Linnamäe ja Hänike kaotas oma tähtsuse. 1980ndatel ehitati täiesti uus teelõik Hänike-Udsali-(Tsooru).
.

Hänike-Udsali tee

Küla püsielanikkonna järsust vähenemisest tingituna on hakanud kaduma vähemtähtsad, kohalikud kohanimed. Näiteks, seoses maaparandustöödega kadus Tagametsa Metsakuru oja (praegu nimetu suur magistraalkraav), samuti ei mainita enam Pudru oja (algab Karjasoost ja läheb üle Matuojaks), ei räägita ka Paadi jõest (Pühajõe osa, mis läbib praegust Hänike küla põhjast) vms. Üldtuntud on Kerreti soo, kuid et selle soo põhjaosa kutsuti Vilbusooks, siis seda teatmeteostes ei ole. Ka Karjasool olid oma lääne- ja põhjapoolsetel osadel oma nimed, mis on nüüdseks peaaegu täiesti unustatud.
.

Matuoja

Ja lõpetuseks. Täiesti kaduma on hakanud küla talundite nimed. Kuna praegu osa Hänike küla talusid on varemetes või juba täiesti kadunud, siis üksnes vähesed võivad neid veel nimetada. Aga just talunditega oli seotud ka mitmeid kohapärimusi.
.

Vambola Raudsepp

.