Kuulsaid naisvalitsejaid

Vürstinna Olga, kelle juured olid Skandinaavias, reisis 950ndatel Konstantinoopolisse, kus pöördus tagasi kristlasena. Tema kutsel saabusid Venemaale kristlikud misjonärid. Need õppisid ära kohaliku keele, koostasid slaavi tähestiku ja püüdsid rahvast lugema õpetada. (Venemaa ajaloost). Monument vürstinna Olgale asub Pihkvas.

"Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust, raamat ripub tegijast". (Hando Runnel). 

Eestis tehti algust Piibli tõlkimisega 16ndal sajandil.

Sugujuured Koorastes: Erika Aland-Vernik

.

Erika Aland-Vernik sündis 03.04.1913.a. Koorastes Kusto Tamme talus möldri tütrena, õppis Otepää Gümnaasiumis. Oli juba varases nooruses kirjandushuviline. Abiellus Jüri Vernikuga, laulatus toimus Kanepi kirikus (13.08.1938). Seejärel, sama aasta detsembris, siirduti Brasiiliasse. Näitekirjanik, luuletaja, proosakirjanik ning tekstiilikunstnik. Romaan Kohvipõllu leib (Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990) kirjeldab eesti immigrantide elualgust Brasiilias. Tema lühijutte ja luuletusi on avaldatud Viruskundras. Suri 14.05.2001.a.a Brasiilias, Sao Paulos.(Erinevates allikates on antud ka surmakuupäevaks 25.05.2001 /vt nt Geni/, kuid õige on 14.05.2001).

Erikal ja Jüril oli kaks last, tütar Asta (1943) ja poeg Jorge (1947). Asta Vernik abiellus Kurt Scheyeriga (1934-1996) ning nendel oli poeg Ernest (1964-2015) ja tütar Cristine (1966). Cristine Scheyer abiellus Jose Alvarizega ja nendel oli kolm last, so Erika, Victor (1996) ja Carolina.

Erika ja Jüri laulatus Kanepi kirikus (1938) ning 63 aastat abielus (Brasiilias)

Perekond Aland-Verniku järeltulijad Brasiilias (2016)

Asta ja Kurti laulatus (1962)

Asta ja Jorge

Ernest Scheyer

Asta Vernik (1957)

Jorge Vernik

Carolina

Victor, Erika ja Carolina

Cristine, Asta ja Erika

.

Sugujuurte põimumine: Kaupo ja Ungern-Sternbergid

Kaupole pühendatud mälestusmonument Krimuldas

Seoses Kooraste mõisnike parunite von Ungern-Sternbergide päritolu ja sugujuurte uurimisega kerkis küsimus: kas või kuivõrd Kaupo sugujuured ulatusid ka Koorastesse? Ilmselt jah, kuna ka mõnes nüüdisaegses kirjutistes väidetakse, et Kaupo järglaste (tütarde) veresugulust võib leida vanades baltisaksa aadlisuguvõsades. Esikohal märgitakse Ungern-Sternberge. Usun, et eks neid uuringuid, leide ja kirjutisi ilmub veelgi.

Kaupo sünnidaatumi me ei tea (oli ilmselt 1160ndatel), kuid surmakuupäevaks märgitakse 21/22. 09.1217. Suri Madisepäeva lahingus saadud haavadesse. Ta põletati ja luud toodi Krimulda kiriku lähistele, kus asub praegu temale pühendatud mälestusmonument. Oma varanduse pärandas Kaupo enne surma Liivimaa (Riia) kirikule, kuna meessoost järglasi tal enam ei olnud, (küll aga olid tütred). Kaupo poeg Berthold oli elu kaotanud Ümera lahingus. Mõne allika kohaselt Kaupo tütarde järglasteks lugesid end hiljem balti aadli võimsad suguvõsad Ungern-Sternbergid ja Lievenid.

.

Ungern-Sternbergid on baltisaksa aadlisuguvõsa, kes pärineb 1211. aastal Ungarist Liivimaale tulnud Johann von Sternbergist. Meid huvitavad Kooraste mõisa parunid von Ungern-Sternbergid, so fotodel vastavalt: Carl Gustav (1806-1874), Gustav Paul (1839-1886) ja Karl Reinhold Paul (1868-1919). Praegu elab Saksamaal Kooraste mõisnike järeltulijatest eakas Gerd von Ungern-Sternberg, kel paraku ajas tagasi nii kaugeid uuringuid ei ole.

Vambola Raudsepp