Kuidas mõtestada lahti üht sugulusliini?

.

Igas sugupuus on inimesi, sh tuntud isiksusi, kellest tahame rohkem teada, mistõttu temast ka rohkem räägime ja kirjutame. Nad nö kõnetavad meid. Nüüd sugupuust. Iseenesest väga näitlik sõna. kuid mõiste on mitmeti tinglik, sest otseselt puuna, millel on nii juured, tüvi ja võra on sugulusseoseid raske, mõnel juhul isegi võimatu kirjeldada. Seda on tõdenud ka mitmed uuringud (sh soome genealoogidelt). Minu arvates, selle probleemi nö matemaatilise aspekti võiks selgelt lahti rääkida statistikud, mis saaks hiljem rahvastikustatistika üheks osaks. Muide, olen sellest ka rääkinud Tartu Ülikooli statistikaõppejõududega.

Kõgepealt natuke matemaatikat. Üldjuhul puu tekib siis, kui võtame ühe kindla eellase, kes (koos mees ja naine) moodustavad tüve ja kasvatame sinna peale puu võra, so nende paljude järglastega. Iga järgmise astme järglaste arvuks saame siis 2 astmel nö konkreetse eellase järk. Näteks, vanemaid on meil 2, vanavanemaid 4, vanavanavanemaid 8 jne, kuid kuuenda põlve (nn konkreetse eellase järk 6) puhul 2 astmel 6 saame 128 järglast. (Mõistagi on perekonnas veel õed-vennad ja ka nemad on sugulased, kuid antud juhul me järgime vaid otsest veresugulusliini). Kui viimases arvus mina, so üks olen ma ise, siis minul on tegemist 127 seosega, mida üksipulgi uurima ei hakka, sest harilikult huvitab mind vaid see üks seos, ehkki nii kauge ja esmapilgul üsna tähtsusetu. Suguvõsa mõistena (koos hõimlastega) sobib rohkem siis, kui just veresugulust esile ei tõsteta. Alljärgnevalt mõned praktilised näited selle kohta, kus probleemi sügavuti lahti ei räägita, ei peeta vajalikuks või oluliseks.

Esimene näide. Minu kauge sugulane on ajakirjanik ja poliitik Rein Järlik (6th cousin). Genis, mis on avalik ja kättesaadav kõigile, on meie sugulusseosed sellised:

Mina -  ema Liidia-Adeele Raudsepp - tema isa Jaan Pikk - tema isa Märt Pikk - tema ema Liso Pikk - tema isa Peeter Vunk - tema isa (Kubja) Hindrik (Kubjapetre) - tema vend (Kubjapetre) Ants - tema poeg (Kubjapetre) Ott Tamm - tema poeg Peeter Tamm - tema tütar Mai Tamm - tema poeg Ado Pawel - tema tütar Hilda-Emilie Järlik - tema poeg Rein Järlik.

Meie ühine eellane on Kubja Mihkel (s umbes 1657), abikaasa nime ei tea, kelle kahest pojast (nad on vennad) Hindrekust ja Antsust meie sugulusjuured hargnevad. Samas meie ühine eellane on meist ca 280 aasta kaugusel, mis tähendab, et ühe inimpõlve keskmiseks vanuseks saame ligikaudu 31 aastat.

Koos pärisorjuse kaotamisega (Liivimaa osas 1819) said talupojad perekonnanimed. Antud juhul näeme, et perenimed olid minu liinis Peetel Vungil ning Reinu liinis Ott Tammel.

Teine näide. Minu kauge sugulane on majandusteadlane Ülo Ennuste (1932) (fifth cousin). Geni andmetel on sugulusseosed alljärgnevad:

Mina - ema Liidia-Adeele Raudsepp - tema isa Jaan Pikk - tema ema Eva Pikk - tema isa Peep Sarv - tema vend (Püssa) Jaak - tema vend Märt Pog - tema poeg Taavet Pook - tema tütar Leida Leonide Ennuste - Ülo Ennuste.

Kolmas näide. Rahvaluulekoguja Valdo Valper on minu kauge sugulane (6th cousin once removed) ning meie ühisteks vanemateks on Urvaste kihelkonna Vana-Antsla valla abielupaar Tohwel (s 1703) ja Ann (s 1702). Suguliinid lahknevad õde Lasokese Tiiu (1742-1779) ja venna Lasokese Karl (1732-1807) juures. Meie ühine eellane on Vana-Antsla valla elanik (Püssa) Jaan (s 1724) ning tema poegade (Püssa) Isaki (s1750) ja Markus Sarve (s 1777) juures meie sugulusliinid hargnevad.

Neljas näide. Filmilavastaja ja näitleja Andres Puustusmaa (1971) (fifth cousin four time removed) juured on Võrumaal. Minu ja Andrese eellased on abielupaar Pormeistri Jaan (s u 1700) ja Liso (u 1706 - 1766) ning meie sugulusjuured lahknevad nende laste Madle (1742) ja Ott (1755) pormeistri juures.

Viies näide. Helilooja Veljo Tormis (1930-2017) (8th cousin) kauged minuga ühised juured on Sangaste kihelkonnas, Keenis, kusjuures eellasteks Hälla Mikk (s 1640) ja Matli Hällato (u 1649). Sugulasjuured lahknevad vendade Jürri Hällato (1678-1748) ja Hans Hällato (u 1670) juures. Tegemist on väga kaugete eellastega, kes on elanud enne Põhjasõda Sangaste kihelkonnas Tartumaal (Valgamaal). Nagu näeme sugulussidemetest, siis nii minu kui ka Veljo ees on 8 põlve eellasi, kus need kaks venda (Jürri ja Hans) kokku saavad.

Võtame ülaltoodut vaid paari näitena selle kohta, et sugulusliinide kirjeldamiseks on vaja nö mitut lähenemisviisi.  Piltlikult, me läheme iseendast ajas tagasi kuni meid huvitava isiku ühistele eellastele (mees ja naine) ning tuleme sealt nüüd juba teist sugulusliini kaudu tagasi meid huvitava isikuni. Me justkui laskume üht liini mööda ajaloo sügavusse ja leidnud sealt ühise eellase, tuleme teist liini mööda tagasi, kas lausa tänapäeva või natuke hilisemasse aega. Mida sügavamal, kaugemal  asub kokkupuutepunkt, seda rohkem seoseid tekib.

Vambola Raudsepp

Hugo Treffner Sangaste Vaherite sugupuus

.

Won Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (1845-1912)

Koolimees Hugo Treffner on Sangastes elanud Ann Vaheri (1855-1920) vanaema Tiiu Vaheri vaarisa Jürri Hällato (1678-1748) venna Hansu (s 1670) otsene järeltulija. (Jürri ja Hansu isa oli Hälla Mikk, kes oli sünd ca 1640. aastal ja surnud 5.07.1686). Kuna aga Ann Vaher-Raudsepp on minu isa Richard Raudsepa (1910-1971) isapoolne vanaema, siis olen pannud Hugo Treffneri oma sugupuusse. Seosed on kauged, läbivad enam kui kümmet vahelüli, kuid nö veresugulus on olemas.

Vambola Raudsepp

Isiksusi minu nn millenniumi sugupuus

 

Maalikunstnik Karl Pärsimägi Antsla Pikkade sugupuus

.

Karl Pärsimägi

Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902. aastal Antsla lähistel Oe külas Sika talus Jaani (1857-1940) ja Leena (1867-1935) peres viienda lapsena. Minu vanaisa Jaan ja Minna Pika peres räägiti Pärsimägedest palju, kuna toona oli kombeks jutelda põhjalikult oma naabritest, aga ka kaugetest ja lähisugulastest. Muide, minu vanaisa peres oli kõigil sügavam huvi iga inimese sugupuu vastu, seega moodsamalt väljendades oli Jaani perekond genealoogiahuviline.

Jaan ja Minna Pikk

Nüüd sugujuurtest, mis Minnal ja Karlil saavad kokku üsna kaugel, so  tagasivaatena neljandas põlvkonnas. Niisiis, Minna Pikale (1873-1954) oli Leena Pärsimägi nö neljanda põlvkonna sugulane, nende vanavanavanemad olid vastavalt vend (Ott, s 1755)  ja õde (Madle, s 1742), seega ühe pere õde ja vend. Toona oli igas peres palju lapsi, mistõttu sugulusliine tekkis ka väga palju. 

Minu vanavanemad mäletasid Karl Pärsimäge peaasjalikult ajast, mil ta liikus Antsla mail teismelise poisina. Oli alati endassetõmbunud, mõtlik, isegi ujeda väljanägemisega. Kõndis tublisti ettekallutatult, justkui igat sammu mõõtes. 

Hiljem, siis kui Karl õppis-elas Tartus, nähti teda vähem, sest üldse polnud ta seltsiv ja sõprust otsiv. Tartusse läks ta 17. aastaselt ja mõni aasta hiljem tegi juba õppereise Saksamaale ja mujalegi. Erakliku eluviisi tõttu pidasid mõned kohalikud teda isegi ebaharilikuks, imelikuks poisiks.

.

Karl Pärsimäe sünnikodu Oe külas Antsla lähistel. /Foto internetist/.

Karl tegi kõiki talutöid, ehkki mitte väga innustatult. Jaan Pikk mäletab teda ajast, mil nad koos paaril korral veskis käisid. Samast külast oli pärit ka tulevane kirjanik Bernard Kangro, kuid ega nende omavahelistest suhetest ja läbikäimistest külainimesteni suurt midagi ei jõudnud. Huvipakkuv oli ehk see, et Karl Pärsimägi osales ka Vabadussõjas.

Karl Pärsimägi. Ed Wiiralti portreteeritud aastal 1925. /Foto internetist/

Karl Pärsimägi esireas paremal sõprade keskel. /Foto internetist/

Kunstnik Karl Pärsimägi suri Auschwitsi koonduslaagris 27. juulil 1942. Kunstniku elust Pariisis ja tema edaspidisest saatusest Antsla sugulaste seas midagi suurt ei teatud. Konstateeriti vaid fakte.

Vambola Raudsepp