Sugujuurte saaga: kivikalmetest kristlike hauaplatsideni

.

Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle

mullaks saad, sest sellest oled sa võetud!

Moosese raamat

.

Oma juurtelt Sangaste, hiljem Urvaste kihelkonna (endise Kärgula mõisapiirkonna) elanikuna on soov/tahtmine leida oma päritolu võimalikult kaugest Eesti ajaloost. Lootusetu ettevõtmine, kuna Eesti inimasutuse vanust mõõdetakse enam kui kümne tuhande aastaga? Paradoks: muinasaeg moodustabki valdava osa Eesti ajaloost!

.

Kivikalme esimesest aastatuhandest, mis asub Kärgulas
(Fotod: Vambola Raudsepa erakogust)
.

Teisalt aga, eestlased kujunesid rahvaks alles muinasaja lõpul, seega vaid ligikaudu 60 inimpõlve tagasi. Aga see polegi enam nii pikk aeg. Nii, et oma sugujuurte uurimine isegi Lembitu aegadesse on täiesti võimalik. (Võimalik ehk küll, kuid paraku oleme siin Eestimaal nii segunenud sisserändajatega, et vaevalt need uuringud meid sihile viivad).

.

Ja veel. Aastaid tagasi püstitasin hüpoteetilise küsimuse: kui palju on olnud neid eestlasi, kes on elanud siin maal läbi aegades (antud juhul 60 inimpõlve tagasi)? Arvutlused näitavad, et ligikaudu 10 - 12 miljonit inimest, mille juurde jään ka täna. Tänapäeva mastaape arvestades üsna väike arv?

.

Edasi. Eestlastest kui rahvusest (või selle kujunemisest) võime rääkida alates ärkamisajast. Noh, see ajavahemik on lausa käegakatsutaval kaugusel, mistõttu ka uurimistulemused üsna tõepärased.

.

Raudseppade hauaplatsid
Osula Prassipalu kalmistul
.

Eesti rahvuslikku ärkamisaega langeb minu vanaisa isa Peeter Raudsepa sünniaeg (1850), mistõttu rahvuse tagasivaadet võime tinglikult käsitleda kui perioodi, mis asub vaid mõne põlvkonna kaugusel. Konkreetsemalt, täpsemalt minust vaid neli põlvkonda tagasi. Nüüd aga taas paradoks: meie rahvuslik lähiminevik on lootusetult lühike ja samas väga väikese rahvaarvuga! Lühike küll, kuid kõige sisutihedam ja nüüdisajal suhteliselt hästi uuritav.

.

Vambola Raudsepp

.

Kadri Raudsepp - Lustivere talu perenaine

.

ku Pikässillast üle saa,

suud anna mullal ma

Hendrik Adamson

.

Kadri sündis 12. novembril 1878. aastal Mulgimaal, Paistu kihelkonnas, Kildi talus oma vanemate Mari (s. Ritso) Kingu (19.02.1838-03.05.1916) ja Hans Kingu (13.01.1832-06.02.1913) seitsmenda lapsena. Järgnes külakool ja tööd talus peretütrena. Tema vanemad elasid kogu oma elu Kildi talus ning nad on maetud Paistu kalmistule.
.

Paistu kirik

 

.

Kadri (s. Kingu) Raudsepp

(Fotod: Vambola Raudsepa erakogust)

.

Kadri abiellus Paistu kirikus 28. oktoobril 1907. aastal Gustav Raudsepaga ning seejärel nad asusid elama Urvaste kihelkonna Kärgula mõisapiirkonna Lustivere tallu. Ta sai oma isakodust kaasavaraks vallasvara ja ka sularaha, mis aitas tublisti parandada talu majanduslikku olukorda. Kadri oli väga töökas ja kindlakäeline talu perenaine, kuid helged mälestused isakodust saatsid teda kuni ta varajase surmani.

.

Lustivere talu

.

Kadril sündis poeg Richard-Eduard 30. jaanuaril 1910.aastal, seejärel Friedrich-Gustav 11. mail 1913. aastal. Paraku Friedrich-Gustav suri vaid pooleaastases vanuses (10. novembril 1913.aastal) ning ta on maetud oma vanemate hauaplatsile Osulas, Prassipalu kalmistule.

.

Kadri ja Gustavi hauaplats Osulas, Prassipalu kalmistul

.

Kadri suri 25. jaanuaril 1916.aastal oma tütre sünnitusel, siis oli ta vaid 37 aastane. See oli tugev löök kogu perele, sest maha jäid kuue aastane laps (Richard-Eduard) ja peremees Gustav nö leskmehena.

 Vambola Raudsepp (Kadri pojapoeg)

.

Ehkki Kadri järeltulijaks oli vaid üks poeg (Richard 30.01.1910-14.04.1971), siis pojalapsi oli viis (Einart, Jaan, Endla, Kalev ja Vambola), hiljem nende lapselapsi juba üheksa ja edasi sugupuu jätkub nö täisverelisena. Kadrist mälestus kestab tema järeltulijates veel ligikaudu sada aastat pärast tema surma, ennekõike tema tähtpäevade mälestamise kaudu ja korras hauaplatsi näol. Ta on jäädvustatud ka Vambola Raudsepa memuaarides.

.

Vambola Raudsepp

Jaan Pikk - I maailmasõja soldat

.

Ainult surnud on näinud sõja lõppu.

Platon
.

 Jaan Pikk was born in the Urvaste parish (in1877, Estonia), studied at the village school, but later was a great self-taught person. He could speak Russian and German. Jaan Pikk took part in the First World War in Poland, was wounded and returned to Estonia. He lived his whole life in Antsla; had a large family, four daughters and five sons. Jaan Pikk died in 1968 and he is buried in the cemetery of Kraavi.

.

Vene Impeeriumi sõjaminister ja väejuht

Aleksei Kuropatkin (Ilja Repini teostus)

.

Minu ema isa Jaan Pikk (1877-1968) osales I maailmasõjas lihtsõdurina Poolas. Tema saatusekaaslasi Vene rinnetel üle kogu Eestimaa oli umbes 100 000 noort meest. Langenutena arvatakse ligikaudu 10 000 sõjameest, kuid ilmselt oli neid siiski rohkem. Omaette teemaks on see, kuidas massiline meeste mobilisatsioon Vene armeesse laastas/hävitas Eesti majandust. Vaid üks fakt: armeesse mobiliseeriti 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest. Sellised ulatuslikud inimkaotused olid Eesti ajaloos esmakordsed.

Jaan Pikk
(Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)

.

Samas jääb üle vaid imestada, kuidas küll suudeti Eestist nii palju mehi mobiliseerida, teades et paarsada aastat tagasi, so Põhjasõja lõppedes eestlasi kokku oligi vaid samas suurusjärgus. Missugune pidi küll olema eestlastest perede nö viljakus nende paarisaja aasta jooksul, arvestades veel laste suurt suremust?

.
Jaan Pikk läbis sõjaväeteenistuse Vene armees aastail 1898 - 1902. Tol ajal, so aastail 1898 - 1904 oli Vene Impeeriumi sõjaminister Aleksei Kuropatkin (1848-1925), kes hiljem I maailmasõjas osales väejuhina mitmetel rinnetel.
.

Minna ja Jaan Pikk 

 (Foto erakogust)

.

Kui Jaan Pikk mobiliseeriti I maailmasõtta, oli tal juba kaheksa last. Tol ajal suurpered ja nende vaesus polnud haruldased, kuid olukord halvenes veelgi koos sõjasündmustega. Raskused süvenesid eriti seoses meestööjõu puudusega, põllusaagi ja kariloomade võtmisega sõjaväe tarbeks ning hobuste rekvireerimisega.
.

Mälestuskivi Kraavi kalmistul 1915.aastal langenud sõjameestele
(Foto: Vambola Raudsepa erakogust)

.

Vanaisa mälestused sellest sõjast olid kohutavad. See oli ennekõike kaevikusõda, porist märjad riided ja jalanõud, teadmatus ning mis kõige hullem - ülemuste küüniline hoolimatus soldati suhtes. Jaan Pikk imestas veel vanas eas kõrgete ülemuste harimatust sõja taktika ja strateegia alal. Ei taha laskuda üksikasjadesse, kuid mõningaid seiku seletas ta väga veenvalt. Poola rinnetel eestlased isekeskis rääkisid palju Aleksei Kuropatkinist kui ühest andetust Vene Impeeriumi väejuhist.

.

Veel ühest tähelepanekust. Jaan Pikk rääkis mulle juhtumeid Vana-Antsla vallast pärinevate noorte tagakiusamisest seoses nende halva vene keele oskusega. Käsklustest mitte arusaamine põhjustas isegi mitme eesti soost sõduri hukkumise. Jaan Pikal endal keeleprobleeme polnud, sest peale vene keele sai ta hakkama ka saksa igapäevakeelega.

.

Jaan Pikk sai haavata tema enda sõnul kaeviku süvendamise hetkel, mil ta viivuks kaotas tähelepanu ja tõusis mullavalli tagant vaid mõneks sekundiks. Kuulid vihisesid peast mööda, kuid läbisid kätt, mis hoidis labidat. Nii ta naasis haavatuna Antslasse, millest oli ka teade (pilt ja mõni sõna) "Meie Matsis" nr.35, 18. aprillil 1915. a.

.

Jaan Pikk'a hauaplats Antsla Kraavi kalmistul
(Foto: Vambola Raudsepp'a erakogu)

Minu vanaisa Jaan Pikk on maetud Kraavi kalmistule 1968.aastal, kuid paljude tema saatusekaaslaste meenutamiseks, kes langesid I maailmasõjas seisab samal kalmistul tagasihoidlik mälestuskivi. Paraku sõjakeerises vahetult osalejad on juba jäädavalt lahkunud ja nii on jäänudki I maailmasõja sündmused valdade/kihelkondade tasandil lahti rääkimata, aga ka kirjutamata. Siiski tänu genealoogiliste uuringute populaarsuse kasvule see siiski nii ei jää.

Jaan Pika järeltulijad kalmistupäeval (2013) 
(Foto erakogust)
.

Ja lõpuks midagi väga isiklikku. Ilmselt me saame oma esivanematelt midagi ka omale sellest, mida nad on läbi elanud või näinud. Näiteks, kui olin veel teismeline, kangastus unehetketel mu silmade ette maastiku- või sõjapilte Poolast, so esimese ilmasõja ajast, kus rindel viibis mu vanaisa.

.

Vambola Raudsepp