Kultuuritöötaja Aksel Ermel

.

Ilu on väärtuste kontsentratsioon

.

Aksel Ermel

/Fotod erakogust/

.

Aksel Ermel (21.05.1931-23.01.2003) sündis Hänike külas Matu talus, õppis Kurenurme põhikoolis ning seejärel Antsla Keskoolis. Töötas raamatukoguhoidjana Kurenurmes, Võru linnavalitsuses kultuuriosakonna juhatajana, Tallinnas EKP Keskkomitees osakonnajuhataja asetäitjana (kultuuritöö alal), aga ka Ajakirjandusmaja direktorina. 

.
.

Antsla Keskkooli 1954. aasta lõpetajad. 

(Aksel Ermel ülemises reas paremalt teine)

Erudeeritud iseõppija, kuna tervislikel põhjustel ei saanud õpinguid alustada ülikoolis. Ta oli minu onu (Olevi) naisevend, mistõttu meie sidemed olid üsna tihedad. Vahetasime sõnumeid ja saime kokku mitmel korral Osula kalmistupäevadel, sest tema (Akseli) ema Olga on maetud sellele surnuaiale.

Aksel koos abikaasa Hildaga

Neil oli kaks poega, Aare (1957-2013) ja Aavo (1959). Aare Ermel oli filmipublitsist ja -biograaf. Aavo õppis ja tegutses disaini alal.

Nõupidamisel

 (Aksel Ermel keskel)

 .
Aksel Ermel oli oma kodukoha ja küla tõeline patrioot, ta oli alati oodatud, teda armastati. Oli optimistlik, kel oli alati ütelda midagi uut, lootustandvat ja abistavat. Arusaamatu, miks ta nüüdisajaks unustati, miks tema kohta me ei leia üheski teatmeteosest või kirjutisest sõnakestki, kuid see ei vähenda tema rolli ja tähendust inimesstele, keda ta on toetanud, aidanud.

Hilda ja Aksel oma eramus Kakumäel

Inimesena oli Aksel lihtsalt eriline, tema väärtushinnangud olid justkui kaugemalt, tulevikust. Tal ei ole oma kalmistu hauaplatsi, tuhk lennutati Kakumäelt Läänemerre.

.

Vambola Raudsepp

.

Põllumajandusjuht Aleksander Mette

.

Aleksander Mette (14.07.1913-02.06.1983) töötas aastatel 1945-50 Sõmerpalu sovhoosi direktorina, viibis kordi ka Hänikes. Nii oli mul koolipoisina võimalus mõned korrad näha teda töötajate keskel (põllul, farmis, ehitusel).

.

 Aleksander Mette

 /foto viidatud Leksikonist/

.

Kõigepealt mind hämmastas seik, et direktor vestles Sõmerpalusse elama asunud ingerisoomlastega soome keeles, kuid enamasti vene ja eesti keeles. Oma käitumiskommetelt meenutas Aleksander Mette justkui Peterburi intelligenti või isegi aristokraati. Toona oli see midagi erakordset, uskumatut. Paraku lahkus ta Sõmerpalust üsna pea, kuna teda edutati mitmetele ametikohtadele, sh koondise Eesti Põllumajandustehnika esimeheks (1961-78), muidugi millega kaasnes partei- ja ühiskondlik töö.

.

Hiljem sain teada, et ta oli sündinud Peterburi kubermangus, lõpetanud Leningradi Põllumajanduse Instituudi ning oli andekas keelte alal (vene, eesti, saksa, soome, inglise jt keeled). Võitles Eesti laskurkorpuses. Aleksander Mettest sai põllumajandusteaduste kandidaat ning teeneline põllumajandustöötaja.
.

Sõmerpalu mõis

 /foto internetist/

 .

Veel aastaid peale tema lahkumist Sõmerpalust räägiti temast legende kui erakordsete võimetega ning heade maneeridega inimesest. Aleksander Mettele oli vastumeelne harimatus, isekus, matslus vms, mistõttu ta valis hoolikalt oma kaastöötajaid. Mäletan neid toonaseid intelligentseid Sõmerpalu sovhoosi Hänike osakonna juhatajaid, kes omasid autoriteeti kohalike elanike seas, kuid ei taha meenutada, mäletada hilisemaid kah nö Hänike kohalikke põllumajandusjuhte. Neid, viimaseid, Aleksander Mette küll oma kaastöötajateks poleks valinud.

.

Ja veel. Mettega seondub toonane legendaarne Sõmerpalu sovhoosi  brigadir Karl Isak (1891-1955), esimene ENSV sotstöö kangelane ja Nõukogude Eesti preemia saaja (1948). Mäletan, et tolles pika musta habemega ja läbipuuriva pilguga mehes oli midagi mõistatuslikku, sihikindlust ja edumeelsust.

.

Paraku hilisemates entsüklopeediates Aleksander Mettele pole kohta leitud, mistõttu tema kaasaegsete meenutused on eriti väärtuslikud.

.

 Allikad:

ENE, 5.kd, lk165.
Eesti majanduse biograafiline leksikon, Kirjastus Ilo, 2003, lk 299.

 .

Vambola Raudsepp.

.

Hänike: märksõnad Vikipeedias ja blogis

.
In this essay is given keywords that are related to Hänike village; thus, these include persons and localities. Keywords are prepared for Wikipedia.
.

Hänike küla oma väga rikkaliku ja omapärase möödanikuga vääriks monograafiat, kuid alljärgnevalt esitan Vikipeediasse ning isiklikku blogisse vaid mõned viimasel ajal koostatud märksõnad/artiklid. Vikipeediasse tehtud märksõna on nö baassisuga, millele lisanduvad mitmesugused täiendused blogist. Märksõnad hõlmavad paikkonda, isikuid, aga ka mitmeid muistendeid, luuletusi, ütlusi vms. Minu blogikirjutised sisaldavad ka mitmeid fotosid.

.

Nüüd on Vikipeedias järgmised täiendavad märksõnad: Hänike, Karjasoo (soo), Kerreti soo; Kurenurme kool, Endel Loide, Matuoja, Gustav Raudsepp, Vambola Raudsepp, Arkadi Reigo, Tagametsa oja. Hänikega on seotud Aksel Kersna, kelle kohta on artikkel Eesti Entsüklopeedias ning Vikipeedias oli juba olemas märksõnad Osula kalmistu, Pühajõgi (Võhandu jõgi), Kärgula küla, kuid vaja oleks veel märksõnu Vilbusoo ning Väino, Aivar, Avo, Arvo, Aigar, Martin ja Tanel Leoki kohta. Eks täiendavate uuringute käigus neid lisandub veelgi (nt isikud, kelle juured on Hänike külas, so Argo Ideon, Mart Poom jt).

.

Ülaltoodud Vikipeedia märksõnadega seonduv sisu on antud täiendavalt minu blogis. Hänikega seonduvad blogiartiklid: Hänike küla, 375 aastat Hänike esmamainimisest, Hänike küla talude paiknemine. Tagametsa ojaga seondub muistend Helenduv mündipeidik, Karjasooga koduküla muistend Karjasoo kaksikud, Vilbusooga muistend Vilbusoo veretöö, Kärgula mõisaga muistend Meela needus. Endel Loidest on artikkel minu blogis Kirjanik Endel Loide, Aksel Kersnast artikkel Spordipedagoog Aksel Kersna ning Gustav Raudsepalt on talletatud mitmed paikkondadega seotud luuletused, so Keretü (Kerreti soo), Kastepärlis mälestus (Osula kalmistu), Püha jõe palve (Pühajõgi). Viktor Hyyrönenist on artikkel (blogikirjutis) Hõimuvendade ühendaja Viktor Hyyrönen (elas Hänike külas Kannistiku talus).

.

Vambola Raudsepp

.