Majandusteadlane Ülo Mallene (17.02.1938 - 17.01.2021) oli vanemõpetajaks TÜ kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise kateedris aastatel 1966 - 1972. Tema kohta võib lugeda õige mitmest Eestis ilmunud teatmeteosest, sh Eesti majanduse biograafiline leksikon, Eesti spordi biograafiline leksikon jt. Kõigis neis on kirjas ta lühikene elulugu, ehkki väikeste variatsioonidega. Ülo Mallesest võib ta enda meenutusi lugeda Sakala kalendri väljaandest Viljandimaa ajaraamat, lk 174 - 185. 2021nda aasta veebruaris võinuks ta tähistada oma 85ndat sünnipäeva, kuid paraku lahkus igavikku üks kuu varem.
Olin Üloga kolleegid aastatel 1968-1972, mil töötasime Vanemuise tänava õppehoones kõrvuti asetsevates kateedrites, so mina rahanduse ja krediidi kateedris, tema aga kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise kateedris. Alati heatujuline, optimistlik, abivalmis, kuid samal ajal nö ühiskondlikult aktiivne. Toona olime mõlemad hõivatud väitekirjade koostamisega, mis võttis sisuliselt kogu vaba aja. Sõnaga, Ülo jõudis väga palju, ta lausa pakatas ülevoolavas energias.
Eestis on praeguseks ajaks ilminud üsna palju autobiograafilisi väljaandeid, so inimene kirjutab iseendast oma arusaamade ja tõekspidamiste kohaselt. Samal ajal on meil väga vähe häid biograafe, kes tunnevad uuritavat inimest ja suudavad anda temast paljuaspektilise pildi. Ega varasematel aastatel see võimalik polnudki, sest mitmetel põhjustel oli soovitatav jääda vähemärgatuks, enesessetõmbunuks vms. Näiteks, KGB kandis ka lähisugulaste patud üle mõnele vähegi silmapaistvale isikule.
Siinjuures veel ühest seigast. Tollal oli kraaditaotleja nö üksiküritaja, üldjuhul polnud tal kellegist tuge. Näiteks, sain oma väitekirja probleeme arutada vabalt Läti ülikooli majandusteadlastega, mitte aga oma juhendajaga. Hiljem leidsin sealt ka oponendi. Tundus, et sama probleem, so üksijäetus, oli ka Ülol, millest hiljem mitmed raskused.
Lõpetuseks soovin, et leiduks biograaf, kes paneks kaante vahele selle suurepärase isiksuse eluloo. Leian ka praegu, et tema lahkumine ülikoolist teisele tööle, oli meile suur kaotus, sest temast olnuks palju kasu teaduskonna edasisele arengule.
Vambola Raudsepp.
No comments:
Post a Comment