Kaasaegsed tõekspidamiste kujunemises

Teadmistejanu on inimese sünnipärane väärtus
.

• 1902 -  Amandus Adamsonilt (1855-1929) sai teoks mälestussammas Russalka
• 1962 - Thomas Samuel Kuhnilt (1922-1996) ilmus Teadusrevolutsioonide struktuur, kus võeti kasutusele paradigma mõiste
• 1973 Brandon Carter (1942) sõnastas antroopsusprintsiibi mõiste

 

Vambola Raudsepp (1941-...)

 (erakogu)

.

Inimese vaimsus johtub tema suhtlusringist, kaasaegsetest ja nende vaimsest rikkusest. Paraku tõelisi vaimuinimesi on alati vähe, liigagi vähe. Siiski võib kasvõi ühe käe sõrmedel loetleda talendid, kelle mõju isiksuse arenemisele on olnud kõige suurem. Edasi mõned read isiklikku.

Akadeemik Uno Mereste (1928-2009)
 /Foto internetist/

.
Tudengiaastatest paigutan kindlalt esikohale akadeemik Uno Mereste, kes oli minu eriala kateedrijuhataja Tallinna Tehnikaülikoolis. Majandusteoreetik, superindeksite teooria autor, teadusfilosoof, keelemees, poliitik - loetelu võiks jätkata, kuid ega siiski veel täielikku pilti sellest suurmehest saa. Tagasihoidlikkus, põhjalikkus ja töökus olid selle suure teadlase põhilised isikuomadused.

.

Skulptor Amandus Adamson (1855-1929)

/Foto internetist/

.

.Kordumatu anne, mis paneb skulptor Amandus Adamsoni töid imetlema ikka ja jälle. Suur isiksus (Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik /1907/), kelle looming jääb nauditavaks paljudele inimpõlvedele. Niisiis minu suur mõjutaja hoopis skulptor, mitte aga kirjanik või helilooja. Ehkki ka viimaste seast võiks oma kümmekond esile tuua.

Edasi aga hoopis teisest valdkonnast. Brandon Carter (1942) antroopsusprintsiibi sõnastajana (1973) paneb meid mõtlema Looja loomingu üle, so miks maailm on selline, et siin saab olla/elada inimene. Kas tõest lugematute arvu juhuste kokkulangevuse tõttu? Vaevalt. Tõenäosemalt ikka Looja kavandatu kohaselt toimunud areng.

.

Teadusfilosoof ja kosmoloog Brandon Carter (1942)

Thomas Samuel Kuhn pani meid mõtlema nö teadusliku tõe üle (mida vist olla ei saagi, sest korrektne oleks rääkida vaid teaduslikest teadmistest mingil ajahetkel). Ja need mõtlemise raamistike muutused, paradigmavahetused jäävad teadlaskorüfeedele küll kõige ebameeldivamateks nähtusteks. Kui sageli tuntud teadlaste elutööd osutusid edaspidi kõlbmatuteks. Paradoks!

Teadusfilosoof Thomas Samuel Kuhn (1922 - 1996)

.

.Muidugi peaks loetelu jätkama ja pealegi väga pikalt (nt Albert Einstein /1879 - 1955/, relatiivsusteooria autor, Vladimir Vernadski /1863 - 1945/ noosfääri teooria autor jt), kuid olgu need eeltoodud neli isiksust minu jaoks eriti esiletoodud. Tänu nendele hakkasin piiritlema Looja loodut/tarkust ja inimmõistuse loomingut. Ja mõistma, kuivõrd tühise osa moodustab viimane esimesest, millest ka suurte teadlaste ääretu tagasihoidlikkus.

.
Vambola Raudsepp
.

.

.

.

Suhtlusseoste salapära: uskumatu tegelikkus

.

Mälestuskivi ilmasõjas langenutele Antsla Kraavi kalmistul

Midagi pole tegelikult juhtunud, kui seda pole üles tähendatud

E.J.Phelps

.

Inimesed saavad looduselt väga erinevad anded, mis võimenduvad väga erinevates olukordades. Raske, lausa võimatu on teha üldistusi, sest need anded ilmevad iga inimese puhul individuaalselt. Sellepärast saan ka ise esitada omi mõtteid kui lihtsalt ühe inimese arusaamu asjadest. Aga nendest asjadest rääkimist/kirjutamist pean vajalikuks.

.

See juhtus 1944.aasta sügisel, kui ühel õhtul tormas meile ehmunud, pisarais naabrinaine ja rääkis, et just mõni aeg tagasi ta tundis (lausa nägi?) kuidas ta mees lahingus langes/suri. Nagu hiljem selgus, oligi kõik juhtunud just nii ja sellel hetkel. Kirjeldatud juhtumid panid mind mõtisklema inimestevaheliste mõistatuslike, inimteadvusväljas toimuvate tegelike seoste üle. On ka mul endal isiklikke näiteid selle kohta, kuidas mõnikord tekib reaalajas nähtav/tajutav seos ühe, aga ka mitme inimesega. (Mitmes kirjutises olen nendest rääkinud).

.

Raske probleem, sest aju ise ei anna teavet selle kohta, kuidas inimaju ennast uurida. Siiski. Me elame keset väga erinevaid välju (gravitatsioon, elektromagnetism jt), millega seondub (inim-)teadvuse väli. Selles väljas toimib iga inimese aju nii saatja kui ka vastuvõtjana. Edasine sõltub looduse poolt antust, so kui tunlikke signaale on iga üksiku inimese aju võimeline vastu võtma või välja saatma. Aga just see ongi väga individuaalne iga inimese puhul.

Edasisi nö teoreetilisi arutelusid pole vajagi, täpsemalt: ei saagi olla(?), mistõttu võiksime piirduda üksnes igaühe praktiliste kogemuste ärakuulamisega. Aga neid on palju ja need kuuluvad vaid üksikutele inimestele. Just nendest peamegi rääkima. Enda ülesandeks pean nende võimete ja kogemuste teadvustamist ning edasist uurimist.

.

Vambola Raudsepp

.