Hänike küla tunnusviidad

.

 Hänike village has its slogan (motto) /Village of bold beginnings/, favorite animal /Goat, Stock/ and bird /Kingfisher/. In this way, the village is characterized by its population.

 .

Igal külal on oma kodulugu ja viidad tulevikku, kuid asi on selles, kuivõrd need on läbi uuritud ja kirja pandud. Tänu Hänike küla praegustele ja endistele vanematele elanikele on üht-teist meil tehtud, kuid palju veel teha, kusjuures iga väiksemgi abi ja teave on teretulnud.

Vestluste käigus on pakutud välja kolm tunnuslauset:
.

• Julgete alguste küla;
• Hänike - küla Kerretist Tinnipaluni;
• Hänike - küla Mustjõe ja Pühajõe vahel.

Esiteks, läbi aegade on külas hinnatud haridust, oskusteavet ja ettevõtmisi, so alates eriti talude päriseksostmise aegadest peale kuni viimase ajani. Talude teket, paiknemist ja arengut on uuritud ning siinjuures võib üksnes kiita toonaseid peremehi, aga ka nende järeltulijaid, kes on olnud edukad väga erinevates valdkondades. Ja edukad tänapäevalgi, olgu see siis spordis, teaduses või ettevõtluses. Siiski küsitluste puhul valik langeski esimesele tunnuslausele.
.

Maailmatasemel mootorisportlane

 Hänike külast /foto internetist/
.

Teiseks, rõhutada võib muidugi Hänike küla kui Kärgula karjamõisa eripära esialgsetes piirides. Kerreti soo oli Kärgula rahvale väga vajalikuks heinamaaks, kuid praegu soo üksnes kohaliku tähtsusega. Kuna piire on muudetud, siis tänane Hänike küla on tunduvalt suurem esialgsest. Kerretist Tinnipaluni võib märgata looduslikku mitmekesisust.

Kolmandaks, määrang Mustjõest Pühajõeni on paljuski analoogiline eelnevaga, samas aga Pühajõgi pole ametlikus keelepruugis laialt kasutusel. Näiteks, Muuga silla juures kohtame silti/viita Võhandu jõgi.

Lindudest peeti omaks tuuletallajat, tetre ja jäälindu. Tõepoolest, mäletan ka oma lapsepõlvest põllu kohal tuult tallavaid linde ja neid oli nii palju, tänapäeval küll paraku väheseid. Tetri võis kohata kõikjal, so Kerretist kuni Tinnipaluni, olgu sii Jäätsi-,  Kansimetsas või Tinnipalus. Jäälind on eksootiline olend, seda arglikku lindu võis kohata ennekõike Pühajõe saludes. Küsitlustes valik langes viimasele.

.

Jäälind /foto internetist/

.

Loomade puhul langes valik vaid ühele - kitsele. Eraldi märgiti teda kui kohalike jahimeeste lemmikulukit läbi aegade. Kui aga rõhuda lemmikule, siis selleks on noor, elujõus sokuke.
.

 .

Jäätsimetsa asukas läbi aastasadade
 /foto erakogust/

.

Ühe küla lugu pakub ainest igale koduloohuvilisele, mistõttu olgu tänusõnad juba ette üteldud nendele, kes oma mõtetega kaasa löövad.

.

Vambola Raudsepp,

Hänike küla endine elanik

.

Turundusprofessor Mait Miljan

.

Tartu Ülikooli professor Mait Miljan

 (16.09.1939-01.06.2007)

.

Saime kolleegideks 1968nda aasta septembris ja jäime nendeks kuni Maidu lahkumiseni igavikuteedele, so 2007nda aastani. Niisiis ühist õppe- ja administratiivset tööd Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ligikaudu 39 aastat. Muidugi lisandus siia veel hulk mitmesuguseid ühiskondlikke ülesandeid ja kohustusi, kuid põhiliseks jäi ikkagi õppe-teadustöö. 

TÜ professori Mait Miljani kohta võib arhiividest üht-teist leida, ehkki minu arvates, tema pikaajaline tegevus väärinuks omaette monograafiat. Paraku aeg ruttab ja ikka vähemaks jääb neid kolleege, kes võiksid temast rääkida kui kolleegist ja töökaaslasest.
.
Minu ja Maidu sugujuured lõikuvad, millest meil paraku juttu kunagu ei olnud. Nimelt Sangastest pärit Johan Raudsepp abiellus Pilkusest pärit Annaga, kelle tädipoeg oli Artur Miljan, so Maidu isa.
.
Kokkuvõtteks võib teda iseloomustada vaid mõne märksõnaga: töökus, andekus, hea suhtlemisoskus, sõbralikkus ning kadeduse või õeluse täielik puudumine. Õnneks ilmub veel TÜ majandusteaduskonnalt väljaandeid, kus professor Mait Miljan leiab omale väärika koha.

.

Vambola Raudsepp

.

Kastepärlis mälestus - vanaisa viimased kirjaread

.

Kõik me kord jõuame koju, 

vanavanemate lapsepõlvemaale.

.

Gustav Raudsepp's (my grandfather's) last poem (Kastepärlis mälestus - Memory of morning dew pearl), written on his parents graves in the cemetery of Osula. Then he was alredy seriously ill and therefore these are very sad verses.

.

Gustav Raudsepp (1882-1935)

.

 Juuresolev foto on minu vanaisast viimane, siis oli tal täitunud juba 50 eluaastat. Minu isa sõnade kohaselt käis ta sageli Urvaste kirikus, aga ka Osula kalmistul ja Harjumäel. Alati, kui ta kalmistult naasis, istus ta väga kaua oma toas kirjutuslaua taga, isegi öötundideni. Erakuna vaatas albume, sirvis mitmeid raamatuid ja tegi üleskirjutisi, märkmeid oma vihikutesse. Ilmselt nii valmis ka luuletus Kastepärlis mälestus (mida tuli mul lõppesituseks siiski redigeerida), mis jäigi tema viimasteks kirjaridadeks. Paraku hakkas ka tema (ennekõike vaimne) tervis halvenema.
.

Kastepärlis mälestus

Käes kastemärjas kimbuke,

kalli kaotusvalus suures;

taas õitekobar tilluke,

ema-isa kalmu juures.

Viiv, jäin kase alla mõttis:

teid nii vara elu hülgas; 

elusaatus kõik meilt võttis - 

ühendab vaid rist ja küngas.

Veel õues unelmis teid näen:

isa põllul, ema köögis - 

täis tööd teil ikka kärmed käed;

töö lunastas kõik elulöögid.

Päike kuldab kaselatva,

imeilmsi läheb looja;

õnnissõnad kalmu katvad - 

elab igaviku Looja.

.

Osula kalmistul, sügis 1934.
.

Endla ja Vambola Osula kalmistul 

vanavanemate haual (2011).

Peale oma isa Richard Raudsepp'a (1910-1971) surma jäi temast maha mõningad fotod, raamatud, vihikud, märkmepaberid vms, mis kuulusid Gustavile. Aeg teeb oma töö, pabermaterjal hävineb ja paljusid asju tuleb kirja panna praegu üksnes meenutuste varal.  Küll aga pean oma kohustuseks talletada see tühine materjal, mis vanaisast järele on jäänud, silmas pidades koduloo alaste uuringute vajadusi.

.

Vambola Raudsepp

.

Pühajõgi

.

 The article emphasizes that Pühajõgi (Holy River) as the old popular name of this river could be marked more daringly in our landscape, especially in Võru County. This name is used by Aino Kallas and her story is internationally known. However, nowadays the name (Pühajõgi) almost is used: the Memorial stone, that reminds Pühajõgi's revolt lies on Harjumägi, and in village Kärgula lies the label that denotes this river. Finally, by Gustav Raudsepp is written poem: Prayer of Holy River (1913).

 .

Pühajõgesid ja -järvi on nii Eestis, kui ka Soomes mitmeid, kuid Kagu-Eestis on jõgi, mis kannab korraga kahte nime, so rahvapärane Pühajõgi ja üldtuntud Võhandu. Tundub, et Vana Võrumaa omakeelne Pühajõgi oma nime ja sisuga meie tänapäeva justkui hästi ei sobi. Kas on siis tegemist hoolimatuse, traditsioonide puudumise, võltshäbi maarahva keele ees vms ?

.

.

Pühajõgi Osula Harjumäel

.

Meenutagem. Pühajõgi saab alguse Saverna lähistelt (täpsemalt küll algab Ilmjärve lähistelt) ja suubub Vagula järve, kuid praegu üldtuntuks on saanud ennekõike Võhandu jõena. Seda kinnitavad ka jõe äärde püstitatud tähised. On ka erandeid, näiteks Kärgula endise mõisahoone juures näeme asjakohast silti Pühajõgi.
.

 .

Kärgulas näeme viita Pühajõgi

Aino Kallase jutustuses Püha Jõe kättemaks peetakse silmas ikkagi Püha jõge, mistõttu tähistena paigutatud sildid Võhandu jõgi poleks nagu ajalooliselt sobilik.Lähtume sisust. Jõge peeti Pikse elupaigaks, so pühaks ning usuti, et kui visata vette midagi, mis ei ole puhas, tekitab see halba ilma. Jõe reostamine on olnud lubamatu läbi aegade. Mäletan, veel 1950ndatel oli jõe vesi nii puhas, et seda kasutati lähitaludes joogiveena.
.

 .

Kivi meenutamaks Pühajõe vastuhaku kohta aastal 1642

 (skulptor Lembit Paluteder)

.

Miks ikkagi loobuti nii ilusast maarahvapärasest jõe nimest - Pühajõgi: võibolla muutusid mingil hetkel meile pühadus ja pühad asjad ülejõu käivateks? Materialism võidutses? Mäletame aegu, kuidas pühapäev asendati puhkepäevaga vms ning sõna muutusega muutus  mõiste, aga ka sisu. Tänu intensiivsele põllumajandusele jõudis osa reostust ka jõgedesse ning nähtust hakati isegi normaalseks pidama, kus pühadusel polnud kohta. 

Pühajõgi on üks ilusamaid Kagu-Eesti jõgesid, mis tänu Aino Kallasele on saanud tuntuks ka väljaspool Eesti piire. Jõel on oma lugu veel mitmesuguste pärimuste, aga ka luuletuste (vt näit Gustav Raudsepp, Püha jõe palve) näol, mida tasub meenutada. On põhjust tähistada geograafilistel kaartidel ja teesiltidel selle jõe maarahvapärane nimi - Pühajõgi. (Muide, oleme ju viimasel ajal muutnud paljusid Võrumaa kohanimesidki vastavalt murdekeelele).

Lõpetuseks esitame katkendi Aino Kallase jutustusest: "Aga Võhandu jõge, mida lätlased kutsuvad Shväti Ubbe ja maarahvas Püha Jõgi, on peetud juba paganaajast saadik pühaks, ja niisama on püha selle allikas, mis on Otepääs, Ilmjärve külas, püssikuuli kauguses Letuski Mihkli talust, ning selle ümber on lucus elik ohvrihiis kallistest lehtpuudest". Aino Kallas, Püha Jõe kättemaks. Valitud proosat Friedebert Tuglase tõlkes, Eesti Raamat, 1984, lk 270. Püha jõe palve on pannud luuleridadesse minu vanaisa Gustav Raudsepp 1913. aastal.
.
Märkus: fotod Vambola Raudsepp'a erakogust.

.

Vambola Raudsepp

.

 Gustav Raudsepp

.

Püha jõe palve

Harjumäe võlvilt vette,
põlvib üks paik nii püha;
koht kui altari ette,
üllan ikka ja üha.

Sügishelide lembus -
süda palvele valla,
kirka kõrguse embus
üle jõe laskub alla.

Taamal Osula kalme,
kadu kõiki meid köidab;
juba õhus on talve,
külm loojang seal loidab.

Igatsus pilvisse viib -
ülestõus meis kindel!
Mäe kohal valge pilvetiib -
mu kallis kaitseingel.

Meist maha jääb mure -
igavik sinitaevas,
usk-lootus ei sure,
ehkki hing veel vaevas.

Osula Harjumäel, sügis 1913.
.

Pühajõgi Kooraste Sillaotsal (jaanuar 2017)

Koduloolane Gustav Raudsepp

.

Gustav Raudsepp

 (19.juuni 1882-23.veebruar 1935)

.

Gustav Raudsepp was a farmer in Estonia, he was born  on June 19, 1882 in Sangaste (Tartu County). He was interested in local history and he wrote poems. Gustav's grandson Vambola Raudsepp has published his poems and folktales. Gustav Raudsepp died on February 23, 1935 and he is buried in the cemetery of Osula (Võru County).

. 

Talupojakultuur on võrdne eliitkultuuriga, sest talupoeg elab kooskõlas loodusega. See, mida ma taunin, on massikultuur. /Einar Laigna/.

.

Gustav Raudsepp oli Kärgula mõisapiirkonna koduloo- ja genealoogiahuviline, ennekõike aga Hänike küla Lustivere talu peremees. Kogus kohalikke jutte, ütlusi ning kirjutas ka ise luuletusi ning tal olid kokkupuuted Urvaste lauliku Marie Heibergiga. Luuletustest tuntum ehk kohalikus murdekeeles kirjutatud Keretü, aga ka populaarseks räägitud Karjasoo kaksikud, Vilbusoo veretöö, Meela needus ning Helendav mündipeidik.
.

 .

Minu isa Richard Raudsepa mälestuste kohaselt oli Gustav tagasihoidlik, sageli enesessetõmbunud erak. Hindas väga kõrgelt kirikus tehtavat ning lõi kohusetundlikult kaasa Urvaste koguduse töös.

.

Vasakult Gustav Raudsepp, Aleksander Toom 

ja Viktor Ermel

 .

Gustav vältis suuri rahvakogunemisi, kuid hilisööni võis uurida mitmesugust kirjandust, mida talle lahkelt laenas naaber, Matu talu peremees Aleksander Toom. Viimane töötas postiteenuste alal ning tõi uusimat lugemisvara kaasa nii Võrust, aga ka isegi Riiast. Gustav oli suur iseõppija ning valdas vabalt vene keelt, kuid jõudumööda luges ka saksakeelseid kirjutisi. (Mõned korrad ta isegi vihjas oma väga kaugetele saksa juurtele/?/).
.

.

Gustav Raudsepp'a hauaplats Osula kalmistul

.

Peale 50ndat eluaastat lõi temas välja mao- ja sooltehaigus ning oma 53ndal eluaastal ta suri.
.

 Osula jaoskonnaarsti poolt väljaantud õiend (15.12.1934)

 Gustav Raudsepa tervise kohta
.

Gustav Raudsepp'a mälestades

.

IN MEMORIAM

Vaata, su eluase on eemal rammusast maast.

 /Moosese Raamat/

.

Aeg tulla Sul anti, tõtata, söösta,

paarkümmend tuhat päeva:

hetk valgust, valu ja vaeva -

see ongi elu, mida ajas mõõta. 

Avab igavik ajatu mõtte,

mil vabana Kõiksuse päralt.

Sel hetkel oled meist rikkam:

teispoolsuse kogetu tõttu.

On inimlaps kodus Linnutee säras, 

ta vaid rändaja Maal,

kindlalt kord aegade lõpus,

me kõik kohtume taas.  

Taas sütib tahe, siht ja sund,

täitub tuleku tähetund;

siis hingele avaneb-sulgub

sünni ja surma maine ring.

.

Vambola Raudsepp

.

.

Majandusküberneetik Villem Tamm

..

Villem Tamm (10.02.1942-08.08.2011)

.

Talle antud 69 eluaasta jooksul jõudis ta (kutsuti lihtsalt Villuks) väga palju, so lõpetada ülikool, olla armeeteenistuses, seejärel õppejõud (tõusta vanemõpetajast korralise professorini) ning kateedri- ja instituudi juhataja. Uurimisvaldkondadeks majandusküberneetika ja -statistika. Alati tulvil ideid ja teotahet, kuid paraku tänu suurele õppetöökoormusele jäid paljud ideed trükimusta nägemata.

Kuna elasin Villuga mõned aastad koos ühiselamutoas, siis päris puuda soola me koos ära ei söönud, kuid arvan teda siiski päris hästi tundvat. Sõnaga võimas anne, mis jäi realiseerumata, sest mingil hetkel ta justkui pettus kõiges: kõik see polnud see, mida ta vajas. Neid põhjusi on võimatu sõnastada, kuid miski ahistas ja rusus teda.
.

TÜ majandusteaduskonna endine õppehoone Nooruse tänavas
.

Eks meie põlvkond elas päris rängalt üle nn platsipuhastamise aegu: aastal 1996 ei valitud Villut enam korralise professori ametikohale, aastaid hiljem lahkus traagiliselt meie ühine toakaaslane Avo Otsar jms. Villem Tamm tänu oma väga inimlikele isikuomadustele esitati ka TÜ majandusteaduskonna dekaani kandidaadiks, kuid uuenenud tingimused nõudsid konkurentide hävitamist, mõnitamist või nö teerulliga ülesõitmist. Ja nii ta õige napilt kaotaski oma rivaalile, mida toetas ka ühiskonna üleüldine tigedusele häälestatus.

Lõpetuseks. Hea on see, et Villem Tamme kohta on piisavalt materjale mitmetes entsüklopeedilistes väljaannetes ning meenutusi kirjasõnas tema kolleegidelt.

.

Vambola Raudsepp

.

Agraarteoreetik Leo Lilover

.

Dekaan Leo Lilover (paremal) üliõpilasega vestlushoos 

/foto internetist/

.

Minu pikemaajalised sidemed dekaan dotsent Leo Liloveriga (19.septembet 1927-12.veebruar 2007) said alguse siis, kui temalt oli ilmunud väga sisukas ja originaalne kõrgkooliõpik (vt Leo Lilover. Põllumajandusökonoomika, Valgus, 1976, 223 lk). Mind üllatas see, kuidas Leo Lilover oskas esitada agraarteooria nn osateooriatena, kusjuures iga osateooria oli esitatud võimalikult sisukana ja kompaktsena. Muide, kirjutasin toona ka selle õpiku kohta retsensiooni, mis ilmus ajalehes Edasi.

 Eesti põllumajanduse Akadeemia peahoone 1970ndatel
/foto internetist/

.
Inimesena oli ta tõeline teadlasaristokraat selliste tuntud meie majandusteadlaste kõrval nagu Uno Mereste, Raimund Hagelberg jt. Leo Liloverile tehti ettepanek tõlkida õpik vene keelde, et seda saaks välja anda Moskvas, paraku aga ta keeldus. Läbi vene keele jõudnuks see raamat rahvusvahelisele tasandile, kuid seda takistas tema liigne tagasihoidlikkus. Teaduskonverentsidel esines dotsent Leo Lilover harva, kuid samas iga tema ettekanne oli kuulajatele sündmuseks oma uudsuse ja põhjalikkusega.
.

Leo Lilover

/foto erakogust/

Kolleegina oli mul võimalus tundma õppida Leo Liloveri mitmetel muudel kohtumistel, näiteks, kasvõi Osula Prassimäe kalmistupäevadel. Osulasse on maetud meie mõlema lähisugulased.

Momendil on Leo Lilover vajumas unustusse, tema kohta ei leia me kusagilt (nt entsüklopeedilised teatmeteosed) õieti midagi, rääkimata fotodest. Ka autasustatud on teda üksnes Maaülikooli teenetemedaliga, ehkki väärinuiks ka autasusid vabariigi tasandilt.

Vambola Raudsepp

.

Majandusõppejõud Ivo Soidra

.

Dotsent Ivo-Aat Soidra

(6.oktoober 1931 - 6.august 2006)

/foto internetist/

.

Ivo Soidra oli napilt üle 30 aasta vana, kui luges meile loenguid poliitökonoomia ning hiljem majandusliku mõtte ajaloo alalt. Lahe ja sportlik härrasmees, kes oli tegelnud ujumise, veepalli ning teiste spordialadega. Ka ühiskondlikult aktiivne, sest tema häält võis sageli kuulda raadios peaasjalikult väliskommentaatorina.

Iga õppejõud jätab tudengitesse mingisuguse nö akadeemilise jälje. Tema puhul saab rääkida üksnes head, ennekõike õppematerjalide sisulise ettevalmistatuse ja esitamise osas. Tänu oma heale väljanägemisele oli ta paljude tüdrukute lemmik (ja võib olla isegi ihaldatud poissmees?). Samal ajal ei teadnud me tol ajal temast suurt midagi ja ega momendilgi pole võimalik rohkem teada saada. On vaid üks suhteliselt ebaõnnestunud foto (tol ajal ta ei suitsetanud) ja mõned raamatud, neistki enamuses autorite kollektiivi liikmena. Kas oli ta ka teaduste kandidaat? Ilmselt jah, sest dotsendi kutset kraadita õppejõududele anti väga erandkorras.

Ivo Soidra töötas aastatel 1967-1971 NLiidu saatkonnas Londonis, so ajal, mil olin juba TPI majandusteaduskonna lõpetanud. Naasnud Eestisse töötas ta veel aastaid õppejõuna, kuid avaldatuid töid jäi ehk väheseks. Ivo-Aat Soidra suri 6.augustil 2006ndal aastal ja ta on maetud Rahumäe kalmistule. Kuna vaid paaris teadmeteoses, rääkimata entsüklopeedilistest väljaannetest, on tema kohta üksnes mõni rida, siis meie kohus on see tühimik vaja tingimata täita.

.

Vambola Raudsepp

.

Hetki möödanikust pildis ja sõnas

.

Vambola Raudsepp (1971)

 .

Antsla Keskkooli 1960ndal aastal lõpetanute klassikokkutulek 

1970ndal, so 15 aastat peale lõpetamist

Soome keele kursuslaste kokkutulek (1985)

TÜ majandusteaduskonna sekretäride keskel (1989)

Rahanduse eriala kaugõppijate-rahandusspetsialistide
 keskel peale loengut (1990)

Töökabinetis TÜ Nooruse tn õppehoones (1990)

Endel Ideoniga (paremal) Kurenurme kooli
60ndal sünnipäeval (1991)

Osula Raamatukogus esinemas teemal:

 Kodulugu ja genealoogia (2013)

 Einarti 80ndal juubelil Võrus (2014)

 .

Vambola Raudsepp

.

Majandusprofessor Vello Volt

.

 Professor Vello Volt
(18.10.1928-26.10.2014)
/foto internetist/

.

Vello Volt töötas Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) majandusteaduskonna õppejõuna aastail 1959-1982 (dotsent aastast 1967), seejärel aga Eesti Majandusjuhtimise Instituudi professorina aastail 1983-1998. Oli lõpetanud TPI majandusteaduskonna 1952. aastal ning kaitsnud kandidaadiväitekirja 1964. aastal.

Rääkis väga ilusat eesti keelt, muidugi veel vene keelt, kuid sai hakkama ka soome keelega. Noorpõlves oli Vello Volt tuntud ennekõike sportlasena, millest pikemalt entsüklopeediates.

Meile luges Vello Volt majandusanalüüsi, so aastatel 1961-1966, mil olin TPI majandustudeng. Erudeeritud, laia silmaringiga, heasoovlik ja väga töökas õppejõud, hilisem minu kolleeg. Kolleegidena jäime seotuks aastakümneteks, sest ennekõike tegelesime sama uurimisteemaga, so käibevara juhtimise finantsprobleemidega. Tema kaitses sel alal oma väitekirja 1964ndal aastal, mina 1971. aastal. Olime koos 1973ndal aastal Moskvas end erialaliselt täiendamas ning elasime samas võõrastemajas koos neli kuud.
.

Stenbocki maja Stalini ausamba taustal (1961)
/foto internetist/

.

Muide, kui asusin õppima TPI-sse, siis oli Stenbocki maja kolmas korrus TPI käsutuses, algul ühiselamuna, seejärel õppehoonena. 1961. aasta sügisel oli veel püsti Stalini ausammas, mis õhtuhämaruses vaikselt ära koristati. Tudengite seas tekitas kogu see ettevõtmine suurt elevust.

Hiljem oli mul Vello Voldiga pidevalt kokkupuutumisi, sest ta oli hinnatud retsensent, oponent ning arvamuse kujundaja. Aktiivne oli ta ka Eesti nn üleminekuperioodil, mil ta jagas mitmeid tähelepanuväärivaid ideid, sh ka rahanduse valdkonnast. Kui meil oli vilistrasrühma kokkutulekuid, siis Vello Volt osales alati kui auväärne ja heasoovlik kolleeg.

.

Vambola Raudsepp

.

Muutuv Hänike küla

.
Hänike located in Võru County (Sõmerpalu parish). In 1638, it was deserted village. But the village was at its peak in the 1930s, when the village had about 30 households and 120 inhabitants. The village's history is studied by Vambola Raudsepp, whose grandfather (Gustav Raudsepp) was the local history researcher and poet. The village boundaries are modified over time, so Hänike is now bigger than ever.

. 

Hänike - küla Mustjõe ja Pühajõe vahel.

.
Hänike küla moodustus Kärgula karjamõisat ümbritsevatest taludest. Küla ulatub põhja-lõuna suunas Tinnipalust Mustjõeni, läänest piiras teda Matuoja ning idast Kandsi mets. Aja jooksul on aga toimunud mitmeid muutusi nii küla suuruses kui ka kohanimedes.
 .

Muuga sild Pühajõel

Tänapäeval on Hänike küla natuke suurem kui aastakümneid tagasi, sest liidetud on Kaagu küla ja Matu talud. Varem oli Hänikega väga nõrgalt seotud Paadi ja Tinni talud. Praegu enam mitte.
.

Vaade Kerreti soole

Seoses teede- ja sildade ehituse, aga ka maaparandustöödega on toimunud mitmeid põhjapanevaid uuendusi. Näiteks pole enam Hänike-Sulbi otseteed, sest kadus Paadi sild ning Võru-Viljandi maantee ehitamisega saab nüüd Hänikest Sulpi sõita vaid Muuga silla kaudu, so kujunesid teelõigud Hänike-Muuga-Tinnipalu-Sulbi. Paraku nüüdisajal vähe kasutamist leiab Valga-Petseri raudtee, kus veel ligikaudu 70 aastat tagasi oli Hänike küla tarvis Võsumäe raudteejaam.
.

 Hänike küla läbib Valga-Petseri raudtee

Ja veel. Umbes 120 aastat tagasi oli Hänike tähtis sõlmpunkt teel Võrust-Antslasse, kuna siin asus kõrts ja hobuste tall, millest pakuti ka küüti. Kui aga valmis Muuga sild, siis liiklus korraldati läbi Linnamäe ja Hänike kaotas oma tähtsuse. 1980ndatel ehitati täiesti uus teelõik Hänike-Udsali-(Tsooru).
.

Hänike-Udsali tee

Küla püsielanikkonna järsust vähenemisest tingituna on hakanud kaduma vähemtähtsad, kohalikud kohanimed. Näiteks, seoses maaparandustöödega kadus Tagametsa Metsakuru oja (praegu nimetu suur magistraalkraav), samuti ei mainita enam Pudru oja (algab Karjasoost ja läheb üle Matuojaks), ei räägita ka Paadi jõest (Pühajõe osa, mis läbib praegust Hänike küla põhjast) vms. Üldtuntud on Kerreti soo, kuid et selle soo põhjaosa kutsuti Vilbusooks, siis seda teatmeteostes ei ole. Ka Karjasool olid oma lääne- ja põhjapoolsetel osadel oma nimed, mis on nüüdseks peaaegu täiesti unustatud.
.

Matuoja

Ja lõpetuseks. Täiesti kaduma on hakanud küla talundite nimed. Kuna praegu osa Hänike küla talusid on varemetes või juba täiesti kadunud, siis üksnes vähesed võivad neid veel nimetada. Aga just talunditega oli seotud ka mitmeid kohapärimusi.
.

Vambola Raudsepp

.

Hänike küla

 .

Tunnuslause: Hänike - julgete alguste küla.

.

Hänike - küla Võru maakonnas Sõmerpalu vallas, 47 elanikku (2011). Endine Kärgula karjamõis, mainitud tühja külana 1638 (Hennige Metz Pustus).
.

 Hänike küla sajanditetagusel kaardil

 .
Praegu suurtalude põhilised tegevusalad: põllundus, metsandus ja kalakasvandus (Paadil). 1930ndatel oli külas ligikaudu 30 talu(ndit) 120 püsielanikuga. Küla kõrgajaks kujunes 20. sajandi algaastad, so peale talude päriseksostmist. Küla poolitab Valga - Pihkva raudtee. Piki läänepiiri voolab Matuoja, loodeosas asub Karjasoo, lõunakaares Vilbu-ja Kerreti soo ning põhjast läbib küla Pühajõgi (Võhandu); eelnevatega seondub mitmeid pärimusi. Kohalik teedesõlm: Hänike - Sõmerpalu - Võru; Hänike - Vaabina - Antsla; Hänike - Muuga - Sulbi - Otepää ning Hänike - Udsali - Tsooru suund. Tuntumad inimesed: rahvusvahelise mainega mootorisportlased Avo, Aigar, Tanel jt Leokid (Paadi talust), kirjanik Endel Loide (Salumäe talust), raskejõustiklane, teeneline õpetaja  Aksel Kersna (Põdra talust) ja TÜ majandusprofessor Vambola Raudsepp (Lustivere talust). Juured Hänike külas on ajakirjanik Argo Ideonil isa kaudu Soovere talus, jalgpallur Mart Poomil vanaema kaudu Pudru talus jt.

.

Allikad:

Vambola Raudsepp. 375 aastat Hänike esmamainimisest. Lõunaleht 22.11.2012.
Kodulooline Hänike, http://web.zone.ee/vraudsepp.
Hänike küla talude paiknemine,  vambola-raudsepp. blogspot.com/.
.

 

.

 Hänike küla kaart (nüüdisaja piirides)

.

Minu 10 000 malepartiid Facebook'is

.

Lausa maraton: 10 000 malepartiid Facebook'i sõpradega ajavahemikus 01.aprill 2012 kuni 14.10.2014, millest 7435 võitu, 1086 viiki ja 1479 kaotust. Võiduprotsent seega 79,78 ning minu lõppreitinguks jäi1788, ehkki see hälbis pidevalt 1770 ja 1840 vahel. Võidetud tokens'ite koguarvuks kujunes 2 773 520.

Kõrge võiduprotsent (79,78%) oli tingitud vastaste ebaühtlasest mängutasemest, kusjuures mängusõpru jagus kogu maailmast nö Indoneesiast Brasiiliani. Oli väga huvitavaid mänge, eriti tugevamate vastastega. Ise olen ebakindlam avanguteoorias, kuid see-eest lõppmänus olen tasemel. Samas,  keskpärased vastased on ka tagasihoidliku reitinguga.

.

Muidugi pole malemäng enam see, mis aastakümneid tagasi, sest nüüd teevad raalid lihtsalt imet, eriti avangute läbitöötamisel. Kui vaid inimesel ka vastav mälu oleks. Ja veel. Oli ka minu vastaste seas nö trikitajaid, kes kasutasid minu vastu arvutit, so nad mängisid kahel arvutil, teisel arvutil saadi minule vastukäik. Harilikult sellistes tingimustes on võimatu vastast võita, ehkki ka seda juhtus.

Lõppkokkuvõttes võin ütelda, et sain väga huvitava kogemuse, kuid nüüd ei enam ühtegi mängu. Mängisin ju sisuliselt tosin mängu päevas (tegemist on ikkagi kiirpartiiga, kus käigule maksimaalselt mõtlemisaega 2 minutit), mis võtab päeva parima aja. Eks ka iga annab tunda, sest olen ikkagi nn seeniorklassis mängija.

.

Vambola Raudsepp

.

Kodulooline Hänike

.

Mida pole kirjas, seda pole olemas. 

Hiina rahvatarkus

.

This Paper contains tales, poems and aphorisms, which are collected from village (Hänike) for more than half a century ago. This is the story of villige, the spiritual riches.  Suprising, how versatile it is. Unfortunately, similar studies have been done a few in Estonia.

.

.

Kodulooline Hänike e-kirjutise kujul
 aadressil:  http://web.zone.ee/vraudsepp.

.

1638ndal aastal mainiti esmakordselt Häniket kui inimtühja küla (Hennige Metz Pustus). Aastate möödudes sai külast Kärgula karjamõis, seega ka Kärgula mõisapiirkonna lõunapoolsem osa. Küla kosus ja kasvas aeglaselt, kuid 1930ndate lõpuks oli siin ligikaudu 30 talundit-majapidamist rohkem kui 100 alalise elanikuga. Praegu on Hänike Sõmerpalu valla üks keskmise suurusega küla oma tosina majapidamisega, kuid oli ka Sõmerpalu sovhoosi Hänike osakond.

.

Huvipakkuv on selle küla möödanik, ennekõike rikkalik vaimuelu, mis ootab vaid talletamist, kirjapanemist. Toona räägiti mitmesuguseid jutte ja muistendeid, visati vaimukusi ja nalju, kirjutati  (küll sahtlisse) luuletusi ning hoiti hoolikalt vanavanemailt pärandatud esemeid. Külas olid pillimehed ja laupäeva õhtuti käidi lustimas "tsõõri" peal.

.

Kõnesolevas e-kirjutises on püütud vaid paarikümnel leheküljel esitada mõned küla vaimuelu seigad.

.

Vambola Raudsepp

.

Hänike küla talude paiknemine

.

The study examinies the location of farms (in village Hänike), households and families in these farms. The survey covers 1930s. At the present time, the majority of farms ceased to exist, and have been replaced by large farms. The study has purely local historical value.

 .

 Hänike - küla Kerretist Tinnipaluni.

.

Hänike küla nn hajaasustus oli välja kujunenud juba 1930ndate aastate lõpuks. Uusi taluhooneid seejärel enam ei ehitatud, küll aga ehitati Hänikesse nõukogude ajal vaid paar kortermaja. Küla läbib lõunast Valga-Petseri raudtee, millest lõuna poole jääb osa Vilbusoost ja paar talumaja Võsumäel.

.

.
Suur osa taludest asus aga Sõmerpalu-Vaabina maantee ääres, so Tammessilla, Piiri, Vastse-Piiri, Saare, Sepa (Siileoja), Hänike, Lille/Lelle, Kojatse ja Lustivere talu (teatakse ka kui Jäätsi talu, so endise rentniku perekonnanime järgi). Nendest Vastse-Piiri, Saare kaks talu, Tornimäe/Torni ning Lustivere on kas varemeis või juba täiesti kadunud. Tammessillast kuni Piisini kirde suunas asub Kandsimets ja turbasoo. Taluhooned olid puidust, nö kaasaegsema väljanägemisega, üksnes Tammessillas asus veel omanäoline rehielamu.
.

 Hänike küla talud 1930ndate lõpuaastatel

Hänike küla poolitas omamoodi Jaadsimets (Jäädsimets, Jäätsimets), kusjuures Hänikest loode suunas vaadatuna neid nn metsatagused maid ja talusid kutsutigi Tagametsa maadeks ja taludeks.

Hänike küla talude paiknemine 1950ndatel aastatel

.
Märkus: Kõigi talude nimed ei pruugi ühtida sellega, mis on ametlikult kirjas ja mis levis nö rahvasuus. Mitmeid talusid kutsuti ka lihtsalt omaniku perekonnanime järgi.
.

Eraldiseisev taluderüm asus piki külatänavat, mis ulatus Piisist kuni Pudru taludeni. Pudri talusid oli tegelikult neli, so Veisverid (talu 43), Rohtmets (talu 44) ja Raagid (Uibu talu 63), Sooveres kolm talu, sh Kannistiku (Haaviku) talu ning Piisi talude rühma kuulus samuti kolm talu. Momendil elatakse veel Soovere ja ühes Pudru talus, kõik teised talud on kas varemeid või täielikult hävinenud. Taludest loodesse jääb Karjasoo, läände aga Matuoja, mis ajalooliselt oli ka Kärgula mõisapiirkonna edelapiiriks.
.

Karjasoo Hänike külas 

(pärast maaparandustöid 1960. aastatel)

Eemal teistest taludest asusid Tagametsa, Hüti ja Turna talu, kusjuures praeguseks hoonestik on veel vaid Tagametsal, Hüti ja Turna talud on täielikult kadunud. Külatee ühendas ka Lustivere, Tagametsa ja Hüti talu.

Kortermajad Hänikes

.

Hänike on tulekahjude läbi kaotanud väga stiilse ait-kuivati 1950ndatel ja kolmekorruselise keskusehoone 1990ndatel. Viimane oli palju aastaid Sõmerpalu sovhoosi Hänike osakonna keskuseks ning rändkinoseannside asukohaks. 

1950ndatel rajati veel loomakasvatushooneid, silotorn, aga ka kauplus. Viimane töötas aastaid, kuid hiljem see suleti ja hoone on praeguseks erastatud suvekoduks. Muide, 1930ndate algul oli Hänike külas nii palju lapsi, et peeti isegi plaane oma algkooli asutamiseks, kuid seoses Kurenurme kooli ehitamisega (1931) need kavad jäeti kõrvale.
.

Tagametsa oja Hänike külas

 .
Andmestik suuremate talude kohta 1930ndate lõpuks (vajab edaspidist täiendamist, täpsustamist):

Vana-Piisi. Selle talu omandas Feodor Javorski 1936ndal aastal. Põllumaad 18 ha, heinamaa 3 ha, kariloomi 5, sh hobuseid 2.
Soovere I- 42. Peremees Karl Leok. Põldu 14 ha, karjamaad 3 ha, metsa 2 ha, Kariloomi 6, sh hobuseid 2. Hästikujundatud viljapuuaed.
.

Karl Leoki hauaplats Osula kalmistul

 .
Soovere II-42. Omanik Anna Känksepp. Põldu 18 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 4 ha ning kariloomi 7, sh hobuseid 1.
Piiri, 67. Peremees Gustav Mürk. Kariloomi 4, sh hobuseid 1.
Tornimäe (ka Torni) talu omanik Feliks Potter. Põldu 16 ha, heinamaad 6 ha, kariloomi 8, sh hobuseid 2.
.

Feliks Potteri hauaplats Osula kalmistul

.
Pudru, 42. Omanik Aliide Raag. Põllumaad 8 ha, karjamaad 8 ha, heinamaad 2 ha, metsa 2 ha ning kariloomi 6, ah hbuseid 1. Viljapuuaed ja tegeldi mesindusega.
.

Aliide Raag-Rohtmetsa hauaplats Osula kalmistul

 .
Pudru, 43. Omanik Elisabeth Veisver. Põllumaad 28 ha, heinamaad 6 ha, metsa 10 ha. Kariloomi 15, sh hobuseid 3. Õunapuuaed.
.

Veisverite hauaplats Osula kalmistul

.

Uibu, 63. Peremees Märksus Raag. Põllumaad 7 ha, heinamaad 2 ha, metsa 1 ha ning kariloomi 8, sh hobuseid 1. Suur viljapuuaed, sh 60 õunapuud jt. Arendati mesindust.
.

Märksus Raagi hauaplats Osula kalmistul

.

Saare, 52. Peremees Karl Raag. Põllumaad 15 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 5 ha, metsa 5 ha ning kariloomi 8, sh hobuseid 2. Kujundatud viljapuuaed.
.

Karl Raagi hauaplats asub Osula kalmistul

 .
Vastse-Piiri, peremees Jaan Runno. Põllumaad 6 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 4ha. Kariloomi 7, sh hobuseid 2.

.

Jaan Runno hauaplats asub Osula kalmistul

.
Lille (ka Lelle) 49 peremees Karl Vahter (Vaher). Põllumaad 10 ha, heinamaad 4 ha, kariloomi 13, sh hobuseid 3. Rajatud viljapuuaed.
.

Karl Vaheri hauaplats asub Osula kalmistul, kuid tänapäeval pole enam leitav.

.
Lustivere, 47 peremees Gustav Raudsepp ja sellest eraldunud Lustivere-Tagametsa (10,62 ha), peremees Richard Raudsepp. Kokku talu suurus 42,9 ha, kusjuures Lustivere osale jäi 32,28 ha ning kariloomi 9, sh hobuseid 2. Lustivere-Tagametsa talundi hooned valmisid 1938ndal aastal.
.

Peeter Raudsepa hauaplats Osula kalmistul

.
Hüti, 46 peremees Eduard Ermel. Majapidamishooned (elamu, laut, rehi jt) välja ehitatud. Kariloomi.
.

Eduard Ermeli hauaplats asub Osula kalmistul, kuid tänapäeval pole enam leitav.

.
Kojatse, 74. Õunapuuaed. Kariloomi 5.
Võsumäe, 48. Kariloomi 4.
Turna, 54. (Metsavahi koht). Peremees Rafael Toom.  Kariloomi 4, kodulinnud.
.

Rafael Toome hauaplats asub Võru kalmistul

.
Tammesilla. (Metsavahi koht). 
Sepa (Siileoja), 51. Peremees Rudolf Lepik. Kariloomi 3. Sepikoda.

Igas talus olid korralikud põllutööriistad ja isegi -masinad. Talumehed olid aktiivsed ühistegevuses (Kärgula ühispanga ning piima- ja turbaühistu liikmed). Igas talus võis leida raamatuid, ajakirju, ajalehti vms. Üksikutes taludes (nt Lustiveres) leidus 1930ndatel Soomes väljaantud soomekeelseid põllumajandusalaseid ajakirju, broshüüre. Enamuses vanematest talupoegadest olid osa võtnud Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Nüüdisajaks suur osa Hänike küla elanikest on maetud Osula Prassimäe kalmisrule, aga ka Urvastesse ja mujale.
.
Hänike külasse on inimesi pidevalt juurde tulnud ja siit on ka lahkutud, kuid varem selline ränne hõlmas peaasjalikult naabervaldu ja -maakondi, so eestlasi. Hiljem, suuremat liikumist võis täheldada talude päriseksostmise ajal, aga ka peale seda, so näiteks, seoses talude ostu-müügiga, mil Piisile tulid venelased (Javorskid) Petserimaalt, Kojatsesse lätlasi jms ning seoses Teise ilmasõjaga, mil sõjapõgenikud tulid Kannistiku, Hüti, Piiri jt taludesse ( Hyyrönenid, Kekkonenid jt). Massiline noorte külast lahkumine toimus 1960. ja 1970ndatel aastatel ja seda seoses nende edasiõppimisega. Hiljem need väljaõppinud noored leidsid rakenduse mujal, peaasjalikult linnades. Sel viisil küla elanikkond vähenes järsult ja ka vananes.
.

Vambola Raudsepp

.