.
Mida pole kirjas, seda pole ka olemas.
Hiina rahvatarkus
.
Scientists are wealth of each nation's, particulaly important they are for small nations. Professor Uno Mereste was Esonian scientist, member of the Academy of Sciences. He was internationally wellknown scientist (economist). Professor Uno Mereste made a lot for the development of language (terminology) in Estonia. He also acted in politics, was the Member of Estonian Parlament.
.
Teadusajaloo tarvis on väärtuslikud iga suurmehe kaasaegse kirjapandud mälestused, meenutused. Pean Uno Merestet enda kaasaegseks, millest vajadus visandada mõned mõtted, mis omavad tähtsust iseloomustamaks seda väljapaistvat akadeemikut.
1960.ndate alguses hakati Eestis rääkima Uno Merestest kui ühest omanäolisest erudeeritud noorest majandusteadlasest, kelle loengud Tartu ülikoolis äratasid huvi oma põhjalikkusega ja laiahaardelisusega. Rääkijateks ennekõike tema üliõpilased ja kolleegid, sealhulgas ka need, kellega ise olin tuttav keskkoolipäevilt. Seega Uno Merestet teati põgusalt ka Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus olin majandustudengiks aastail 1961-1966.
Akadeemik Uno Mereste (27.05.1928-06.12.2009)
/Foto internetist/
1964. aastal tuli Uno Mereste tööle Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatupidamise ja statistika kateedri juhatajaks ning tollest ajast peale tekkisid meil juba isiklikud kontaktid, mis kestsid aastakümneid.
.
Autor kirjutab raamatust ainult poole,
teise poole kirjutab lugeja.
Joseph Conrad
.
Pöördelised hetked on kõigile enim mällusööbivad: TPI-sse tuleb Tartu ülikoolist uus tarmukas-sarmikas kateedrijuhataja! Muide, meie tolle aja majandustudengid olime siiski juba piisavalt ette valmistatud uue kateedrijuhataja tulekuks, sest endine juhataja akadeemik Johan Vaabel oli meile Uno Merestest rääkinud kui väga vajalikust ja sobivast isikust sellele ametipostile. Etterutates võib ütelda, et ta ei eksinud oma valikus.
.
Akadeemik Johan Vaabel (26.08.1899-10.04.1971)
/Foto internetist/
.
Muide, teadlasjärelkasvu loomiseks Eestis langes akadeemik Vaabeli valik omal ajal ka Raimund Hagelbergile, keda ta kutsus aspirantuuri ja kellele ta oli ka teaduslikuks juhendajaks. Sõnaga, akadeemik Vaabelit võib pidada Eesti tulevaste akadeemikute vaimseks isaks. Põhjus lihtne: akadeemik Vaabel hindas kõrgelt noore inimese loomupärast annet ning tahet, täielikku pühendumist teadustööle.
Tagasivaatena tuleb rõhutada, et Uno Mereste kanda Tartu ülikoolis olid majandusliku mõtlemise arendamisele väga olulise tähtsusega õppeained nagu statistika teooria, majandusstatistika ning esialgu ka osa raamatupidamisest ja majandusanalüüsi õppekoormusest. Kõigest sellest pikemalt on kirjutanud Raimund Hagelberg oma elulooraamatus Elust ja endast (2008).
Niisiis, Uno Mereste tuli Tallinnasse Tartu ülikoolis õppeteadustöö kogemusi omava õppejõuna. Tartus hinnati teda väga kõrgelt ning TÜ majandusteaduskond pidas tema äraminekut omale suureks kaotuseks.
TPI-s üllatas Uno Mereste meid, majandustudengeid juba esimestel kokkusaamistel oma süsteemse lähenemisviisiga, so ta piiritles majandusteaduse koha ja rolli teaduste süsteemis, rääkis teaduse enesetunnetusest ning teaduse elementidest. Muidugi oli selline teadusfilosoofiline lähenemisviis meile esialgu väga uudne, võõras, isegi arusaamatu ning tekitas mõnedes üliõpilastes protestimeeleolu (miks me peame seda kõike üldse teadma?). Arusaadavam oli meile see, kui ta selgitas majanduslike näitajate kujunemist nö algarvepidamises, näitajatevahelisi seoseid ja analüüsi võimalusi. Niimoodi avanes üliõpilastele Uno Mereste tõeline teadlasnatuur juba esimestest kohtumistest peale.
Eks eelnevast johtuvalt harjuti tõigaga, et Uno Mereste on väga nõudlik üliõpilaste uurimistööde sisu ja vormistamise suhtes. Ja kuigi algul meid valdas mõistmatus, olime hiljem tänulikud sellise nõudlikkuse eest.
.
Intelligentsus on inimese omadus
vähem ruumi võtta.
Mikk Mikiver
.
Pidasin siis ja pean ka nüüd Uno Merestet sündinud teadlasaristokraadiks, mis ilmnes tema teadlasnatuuris, aga ka käitumises, kõnes ja suhtlemises üldse. Vaid üks seik. Tol ajal TPI oli ennekõike poiste kool, meie erialal olid aga valdavalt tüdrukud. Kuidagi koomiliselt kukkus välja olukord, kus mõned noored TPI meesõppejõud püüdsid eputada meie kursuse noorte tüdrukute ees. Mõni kiidukukk läks isegi nii kaugele, et tutvustas end kui noort ihaldatud poissmeest. Seda teati ka erialakateedris, kuid Uno Mereste laitmatud kombed ja resoluutsus lihtsalt ei talunud taolist olukorda.
Edasi mõni sõna isiklikku. Oma diplomitöö (sisuks tööjõu ja -viljakuse mõju ettevõtte kasumile ja rentaablusele) koostasin dotsent Maimu Saarepera teaduslikul juhendamisel, kuid samas tunnetasin väga selgelt kateedrijuhataja suuniseid. Need olid: andmetöötluse korrektsus ja sügavus, näitlikkus (sh arvjoonised), järelduste ja ettepanekute selge väljatoomine ning majandusalase keele, sh terminoloogia täpne kasutamine. Selle töö kaitsmise ajast on mulle meelde jäänud Uno Mereste väga sisukad küsimused ja asjakohased märkused. Meenutasin neid sageli oma edaspidiste teaduslike uurimistööde koostamisel.
1966. aasta märtsist alates minu sidemed erialakateedriga mõneks ajaks katkesid, sest õpinguaeg sai läbi, diplom taskus ja tuli asuda oma esimesele töökohale. Selleks sai ehitusettevõte Valgas, kus töötasin esialgu finantsistina, hiljem pearaamatupidajana. Kõik toimus kuidagi järsku, oli kindel tahtmine veel õppida, sest Uno Mereste näidatud tee tundus nii kütkestav, perspektiivikas.
Nii hakkasingi otsima-kuulama edasiõppimise võimalusi ennekõike küll aspirantuuris Eestis, aga ka naabervabariikides. Õhtuti peale tööd valmistusin aspirantuuri sisseastumiseksamiteks, ehkki ei teadnud veel, kus õppimisvõimalus avaneb. Juhtus nii, et Läti Teaduste Akadeemia majandusinstituudis kuulutati välja koht, kuhu võisin kandideerida ja Riias mul soovitatigi seda teha. Läks aga nii, et tekkis hoopis võimalus asuda tööle Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedrisse assistendina. Raskused tekkisid aga sellega, et pidime ju peale kõrgkooli lõpetamist töötama erialal vähemalt kolm aastat, mul aga oli töötatud napilt kaks ja pool aastat. Tänu Raimund Hagelbergi ja Uno Mereste toetusele sain tööle Tartu ülikooli, kuid tolle aja nö ehitussüsteemist läks välja kaebekiri TPI-sse minu ebaseadusliku lahkumise kohta. Nendes asjus Uno Mereste pidi paaris instantsis vaibal käima, kuid mulle rääkis ta nendest seikadest alles aastal 2003, so 35 aastat hiljem. Milline altruism ja tagasihoidlikkus!
.
Ehkki statistikat pole põhjust pidada enam nooreks teaduseks, on ta üks selliseid, mille mõnede elementaarsetegi mõistete ümber käivad veel elavad vaidlused.
Uno Mereste
.
Akadeemik Uno Mereste teadustöö on olnud väga viljakas ja ulatuslik. Algul oli tema põhitähelepanu suunatud statistikale, hiljem laiemalt kogu majandusteooriale. Kui hakkasin koostama oma kandidaadi väitekirja (ehitusettevõtte rahanduse alalt), siis uurisin läbi kõik tema poolt kirjutatu, alates teadusartiklitest kuni õppematerjalideni välja. Tol ajal meie kontaktid ei olnud nii tihedad nö silmast-silma, kuid nad toimisid avaldatud tööde baasil.
Kõige muu kõrval väärib eraldi esiletõstmist Uno Mereste hiiglaslik töö majandusalaste mõistete piiritlemisel ja terminoloogia täpsustamise alal. Tema poolt kasutatavad keeled (saksa, vene, soome, inglise jt) võimaldasid teha võrdlevaid analüüse eesti erialakeele vajadusteks. Selles osas oli ta küll teenäitaja kõigile noortele teadlastele Eestis.
Teadustöös tekib olukordi, kus ollakse lihtsalt ummikus ja edasiminekuks puudub suund, siht. Mäletan kui mitmeid kordi käisin Uno Mereste juures oma doktoritöö koostamise ajal, et saada nii vajalikku nõu, aga ka toetavat sõna. Abi sain alati, eriti häid soovitusi, millist kirjandust uurida. Samas mind alati üllatas see, kui tugev oli ta teaduse metodoloogia probleemistikus ning kui hästi ta orienteerus majandusteooria keerdkäikudes.
Uno Mereste oli ületamatu statistikateooria tundmises, kuid samas ta võis rääkida peensustest rahanduse, panganduse, majandusanalüüsi vms valdkonnast. Kõike rääkis ta mõtlikult, aeglaselt, pühendatult ning väga selges sõnastuses. Kõik see tegi atraktiivseks ja meeldejäävaks tema esinemised arvukatel teaduskonverentsidel ja teistel koosviibimistel.
.
Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedris töötanud õppejõud 1988.aasta. Uno Mereste esimeses reas vasakult esimene, Raimund Hagelberg samas reas neljas.
/Foto Vambola Raudsepa erakogust/
.
Eks statistikast räägitakse mitmeidki anekdoote (statistiline vale!), mis seonduvad statistilise näitaja tõlgendamisega. Õppejõud meenutavad sageli Arthur Schopenhaueri väidet: "Kõige raskem on õpetada seda, mis võib olla korraga nii tõene kui ka väär" olukorras, kus õppur ootab vaid üht ainuõiget vastust või lahendust. Uno Mereste orienteerus sügavuti majanduselu nüanssides ning oskas lahti arulteda kõige keerukamad probleemid. Mõnikord ka üsna karmi tõde välja üteldes. Eelmise ühiskonnakorra tingimustes tekitas see vastavate organite huvi tema isiku vastu. Seika tõendas kaebekirjade hulk vastavates asutustes. Aastaid hiljem sai ta nende kaebekirjadega isegi tutvuda, jutuajamistes vihjas vaid mõnele, kuid samas jäi väga napisõnaliseks.
.
Uno Mereste kapitaalsel majandusleksikonil pole majandusteooria seisukohalt rahvusvahelises ulatuses võrdväärset.
Raimund Hagelberg
.
Akadeemik Uno Mereste intensiivne teadustöö kestis kuni tema elu lõpuni. Viljakas oli ta veel suhteliselt kõrges vanuses, olles seotud tööga Riigikogus ja Eesti Pangas. Ikka ilmus temalt teadusartikleid ja mis kõige kaalukam, so kaheosaline Majandusleksikon. Viimast võib pidada ka tema elutööst kokkuvõtteks.
.
Uno Mereste (vasakult teine) Riigikogu liikmena külastamas Tartu Ülikooli
/Foto Vambola Raudsepa erakogust/
.
Uno Mereste oli avatud suhtlusringiga, tal jätkus aega külastada kollege ja üliõpilasi Tartu Ülikoolis ning esineda aktuaalsetel teemadel. Alati võttis ta osa Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedri tähtpäevade tähistamisest, kokkutulekutest.
.
Ühest väga olulisest iseloomuomadusest: Uno Merestel puudus täielikult selline pahe nagu inimlik kadedus. Johtus see nüüd sellest, et tema tehtud uuringud olid lihtsalt täiuslikud ja jäid teistele kättesaamatuiks. Ja ta ise tunnetas seda? Küll aga oli ka neid, kes väga kadestasid Uno Merestet. Vaid paar seika. Mäletan, kui ilmus Uno Merestelt teadusmetodoloogiline artiklite sari ajakirjas Vestnik Statistiki, siis õelutsevaid mahategijaid jätkus. Või kui ilmus Merestelt Majandusleksikon, siis mõned algajad magistrikraadiga õppejõud kuulutasid, et see töö ei sobigi kasutamiseks üliõpilastele. Aeg läheb edasi, praegu neid nö kriitikuid majandusteoreetikutena ei tea, ega tunne keegi.
.
Lõpetuseks. Inimesena akadeemik Uno Mereste läbi üksikisikute hoolis väga oma maast ja rahvast, olgu see siis teadlasena, õppejõuna või Riigikogu liikmena. Tema kui teadlasaristokraadi puhul oli see kõik nii loomuli, mis ei saanudki teisiti olla.
.
Vambola Raudsepp,
prof emer, Tartu Ülikool
.
.jpg)
+(3).jpg)
.jpg)
