Inimesed ja olud läbi aastasadade

.

.

Majandusharidus ja -teadus Tartu Ülikoolis. Toimetanud Jüri Sepp. Eesti Ülikoolide Kirjastus, 2015, 525 lk. Kõnesolev monograafia, mis on kirjutatud mitmete autorite poolt, kuid kogumikuks kokku pandud professor Jüri Sepa toimetamisel, käsitleb majandusõpetuse arengut alates Tartu Ülikooli asutamisest kuni tänapäevani välja.  Kui varem on kõiki neid probleeme püütud käsitleda üksikväljaannetes, siis antud monograafia kujutab endast tervikut, mille sisuline väärtus aja möödudes aina kasvab. Mõne aasta pärast tähistame oma alma materi kui rahvusülikooli sajandat sünnipäeva, mistõttu käesoleva monograafia ilmumine on igati tervitatav ja vajalik.

.

Vambola Raudsepp

.

Professor Mart Sõrg

.

In 2019 the Estonian National University will celebrate its centenary. In this case, we will introduce the most prominent professors from throughout the ages. One of them is an economist and researcher, professor Mart Sõrg (17.05.1943).

.

Majandusdoktor professor
 Mart Sõrg (17.05.1943)

.

Mart Sõrg lõpetas Tartu Ülikooli rahanduse eriala (1967), majanduskandidaat (1973), majandusdoktor (1989), aastast 1990 Eesti Panga nõukogu liige ja seejärel nõukogu esimees. !975. aastast TÜ rahanduse kateedri õppejõud (vanemõpetaja, dotsent, professor) ning aastatel 1990-1993 majandusteaduskonna dekaan. Emeriitprofessor (2008). 

Johan Skytte ja Peeter Põld

 TÜ 300 aastapäeva mälestusmedalil (1932)

Mõne aasta pärast (aastal 2019) tähistab meie rahvusülikool oma 100ndat sünnipäeva. Tähtpäev annab võimaluse teha süvedatud tagasivaateid, so kuidas lausa ületamatutena tunduvate raskuste tingimustes ülikool täitis oma kohustused, ülesanded eesti rahva ees.

Kui rääkida 1960ndatest, siis ülikoolis rõhuti ennekõike haritusele ja siis haridusele, valitses nö härrasmehelik suhtumine kõigisse ja põhilisi tegijaid teaduses võis häbenemata nimetada teadlasaristokraatideks. Neid inimesi, õppejõude, kes seda suunda esindasid ka hilisematel aegadel, kutsuti "vana kooli esindajateks".  Viimaste hulka kuulub kahtlemata professor Mart Sõrg, kellega mul oli võimalus töötada kõrvuti üle 30 aasta.

Alati korrektne, tagasihoidlik ja sihikindel - sellisena ta (dekaaniks oleku ajal) käivitas 1990ndal aastal majandushariduse reformi teaduskonnas. Professor Mart Sõrgi teadustöid võib lugeda inglise, vene, soome, rootsi, saksa ja eesti keeles, ta oli mitme rahvusvahelise organisatsiooni (sh SUERF) ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogu liige. Kuna olen ka ise sõjaaja laps, siis hoopis käsitlemata on need ajad ja tingimused, millistes kasvasid tolle aja noored ning omandasid hariduse. Loodan kõigest sellest lugeda tema enda poolt kirjutatud autobiograafiast.
.

Vambola Raudsepp

.

Majandusprofessor Heiki Müür

.

Professor Heiki Müür (11.08.1932-08.04.1996)
.

Heiki Müür started his academic career at the Tartu University  (in 1956) as a lector, but later (1962-1996) as a professor. During many years he was initiator of new economic curricula (in econometrics) and research works in the field of applied economic.

.

Heiki Müür lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna 1954. aastal, peale mitmeid õpinguid (sh Moskvas) töötas aastail 1962-1965 Tartu Ülikooli raamatupidamise kateedri juhatajana, 1971-1981 majandusküberneetika ja statistika kateedri juhatajana, oli aastatel 1965-1968 ning 1974-1977 majandusteaduskonna dekaan. Vahepeal töötas mõned aastad, so 1981-1986 Plaanikomitee uurimisinstituudi direktorina ja lõpuks aastatel 1986-1996 tegutses TÜ rahvamajandusharude ökonoomika kateedri juhatajana. Kandidaadi teaduslik kraad omistati talle 1959. aastal ning doktorikraad 1976. aastal. Korraline professor aastast 1978.
.
Teatmeteostes on Heiki Müüri elukäik kokku võetud vaid mõne kirjareaga, kuid hea on, et tema õpilased ja kolleegid (Tiiu Paas, Helje Kaldaru ja Juta Sikk) on kirjutanud temast kui teadlasest ja teaduse organisaatorist pikemalt, mis on kättesaadav internetist. Mul isiklikud kontaktid olid Heiki Müüriga aastail 1968-1996, so ligikaudu 28 aastat, peaasjalikult nn ühiskondliku töö liinis. Kuna ta oli väga uuendusmeelne ja nõudlik, siis eks tal tuli ette ka mitmeid konflikte, sest tol ajal oli initsiatiiv pigem karistatav kui heakskiitu pälviv. Kui praegu TÜ majandusteaduskon meenutab nn alusepanijaid, siis professor Heiki Müür väärib seda austavat nimetust ühe esimesena toonastest õppejõududest.
.

Vambola Raudsepp

.

Ristimänd mäletab

.

.

This article contains the local legends, stories and traditions which have been collected from residents of village Hänike. These materials have been printed for the first time.

.

Igal eakamal inimesel on mälestusi, meenutusi oma maa, valla või küla koha- ja isikupärimuste kohta. Mäletan, et veel 1940ndatel oli Hänike külas igal kohal, paigal, suuremal puul või isegi kivil, allikal, kraavil, metsakurul jne oma kasutuselolev nimi, mis aga elanikkonna vähenemisega, aga ka seoses ulatuslike maaparandustöödega aegamööda kadusid. Need olid ennekõike pärimusjutud ja -muistendid, mida külaelanikud aeg-ajalt, eriti pikkadel sügisõhtutel ikka ja jälle rääkisid, meenutasid, ümber jutustasid. Toona kirjasõnasse jõudis nendest vähe, paraku kõik jäigi suuliseks loominguks. Püüdsin juba 1950ndatel, aga ka hiljemgi mõningaid pärimusi kirjasõnasse panna ja hea, et seda tegin. Nüüd aastakümnete möödudes olen püüdnud meenutada neid inimesi ja nende poolt räägitut ning nii sündiski see tosinaleheküljeline lühikokkuvõte oma küla kohta. Esikohal on pärimuste sisu, ütluste sõnastus kirjakeeles, st tekste võru murdes (kirjutasin ka neid) pole kahjuks säilinud.

.

Käsikiri Ristimänd mäletab on kättesaadav minu koduleheküljel aadressil: 

http://web.zone.ee/vraudsepp/

Raudsepp-Pikk sugujuurtest

.

This article presents the stories and historical facts associated with people from Raudsepp-Pikk family tree. This writing has a local historical significance and carries the purpose to preserve spoken stories and family memories through generations. 

.

Igal sugupuul on oma ajalugu ja pärimused ning antud uurimismaterjal on ammendamatu. On selge, et isikute, sündmuste ja faktide valik on väga raske, mistõttu on alati küsitav, miks tehtud valik ja rõhuasetused on just sellised. Antud juhul tehtud valik hõlmab kõnesolevas sugupuus enim tuntud isikuid ja sündmusi, mis haakuvad meie rahva ja maa tähtsamate ajalooetappidega. Mõistagi pole uuring, mida teeb koduloolane selline, mida teeb kutseline ajaloolane, kes lähtub väga rangetest nõuetest ja printsiipidest, sest koduloolane lubab endale hoopis suuremaid vabadusi ja sündmuste tõlgendamisvõimalusi. Samas aga nii ühed, kui ka teised lähtuvad ikkagi faktidest, konkreetsetest inimestest ja ajaloolistest allikmaterjalidest. Küll aga koduloolased kasutavad palju üksikisikute ütlusi, meenutusi, mis aga võivad olla ka ebatäpsed, millele lisanduvad koduloolase endi isiklikud mälestused. Kõiges selles aga peitubki perepärimuste eripära ja sisukus. Lõpuks lisame, et Sangaste juurtega Raudsepad on valinud oma nn vapilinnuks raudkulli, kelle terasus, tarkus ja oludega kohanemisvõime on lausa imetlusväärne.

.

Perepärimused. Raudsepp-Pikk sugujuurtest. Käsikiri. Koostanud Vambola Raudsepp. Vt http://web.zone.ee/vraudsepp/.

.

Vambola Raudsepp

.