Norman Gregor von Sivers
(31.03.1889-25.03.1945)
.(31.03.1889-25.03.1945)
Norman Gregor sündis Kärgula mõisas Karl Alexander ja Marie von Siversi vanima pojana. Peres oli neli poega, so Norman Gregori nooremad vennad olid Erich, Arthur ja Bernhard. Tema vanaisa August Gregor von Sivers oli Kärgula mõisaomanik ning tuntud ennekõike kui talude päriseksostu korraldaja oma mõisapiirkonnas. Norman Gregori vaarisa oli Ernst von Sivers (1794-1856) ning temast algas suguvõsa Õisu Valguta alaliin, kuhu kuulusid ka Kärgula Siversid. Norman Gregor elas Tartus, õppis Tartu Ülikoolis ning oli korporatsiooni Livonia liige. (Korporatsioon asutati aastal 1822 ning asutajaliikmete hulgas olid ka Õisu Siversid, so isikud Norman Gregori sugupuust. Korporatsioon lõpetas tegevuse 1939ndal aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega Saksamaale). Hiljem elas Norman Gregor Saksamaal ning ta suri 25. märtsil 1945 Danzigis 55 aastaselt. Ilmselt hukkus sõjas?
.
Kärgula mõisahoone
.
Karl Alexander Richard von Sivers
(29.11.1858-20.06.1929)
.
Ta sündis Kärgulas, oli Liivimaa maanõunik. Töötas panganduses. Peale oma isa surma päris Kärgula mõisa ning oli viimane selle omanik Ta suri Tartus 69 aastasena. Tema vend Siegfried Sylvester oli Tartu Ülikooli lektor, dr phil.
..
August Gregor von Sivers
(21.03.1826-20.11.1904)
.
Sai mõinikuks aastal 1865, mil Kärgula mõis läks Siversitele, seega olid Siversid ka selle mõisa viimane omanikusugu. Talumehed mäletasid teda kui karmikäelist mõisnikku. Oli Liivimaa Talurahva Laenupanga president. Tema tütar Hedwig Gatharina (1863-1882) suri 18 aastaselt ja tütrele on pandud mälestustahvel Urvaste kirikusse.
.
August Gregor oli korporatsiooni Livonia vilistlane. Ta suri Riias 78 aasta vanuses. Muide, Sivers on üks tuntum baltisaksa aadlisuguvõsa.
.
Lõpetuseks. Eks korporant Norman Gregor von Sivers elas oma suletud ringis sakstepoiste elu, tal olid omad põhimõtted ja ideaalid, mis eestlusega seostus väga nõrgalt. Ideaaliks ikka sakste ülemvõim ja Saksamaa mõju Eesti- ja Liivimaal. Oli ju ka Norman Gregori noorem vend Bernhard Harry von Sivers (02.06.1893- ... ) vabatahtlik Balti Landeswehri sõjaväelane, kellele ei meeldinud sugugi Eesti vabariigi teke. Ehkki vana mõisnik August Gregor von Sivers purssis puudulikku eesti keelt, siis noored saksapoistest korporandid valdasid kohalikku keelt vabalt. Nende konkreetsete inimeste puhul mingisugusest heasoovlikusest, abivalmidusest või isegi lõimumisest eestlastega ei saa küll rääkida.
.
Kui vana mõisnik kurtis sageli, et mõis on vaene ja ei too midagi sisse, siis ega ta ka midagi selle heaks ei teinud, et talud muutuksid tõhusamaks ja areneksid jõudsamalt. 1870ndatel püüdis ta Hänike karjamõisa koos kõrtsiga välja rentida, et mõisa majanduslikku olukorda parandada (vt kuulutus ajalehes).
.
Ega seegi aidanud, ta pigem püüdis petta oma talupoegi. Valitses härrassakste ülbus oma käskude ja keeldudega - selliselt iseloomustasid minu isa ja vanaisa Kärgula mõisasaksu. Et aga isegi sellele toredale mõisahoonele toona rakendust ei leitud, siis pigem seda kohalik rahvas ei tahtnudki, sest nii palju ebameeldivusi oli selle härrastemajaga seotud. Pigem lagunegu ja kadugu. Nii nagu jäi teadmata kadunuks ka mitmeid Siversite suguvõsa järeltulijaid, kes järgisid Hitleri kutset ja lahkusid Saksamaale.
.
..
Lõpetuseks. Eks korporant Norman Gregor von Sivers elas oma suletud ringis sakstepoiste elu, tal olid omad põhimõtted ja ideaalid, mis eestlusega seostus väga nõrgalt. Ideaaliks ikka sakste ülemvõim ja Saksamaa mõju Eesti- ja Liivimaal. Oli ju ka Norman Gregori noorem vend Bernhard Harry von Sivers (02.06.1893- ... ) vabatahtlik Balti Landeswehri sõjaväelane, kellele ei meeldinud sugugi Eesti vabariigi teke. Ehkki vana mõisnik August Gregor von Sivers purssis puudulikku eesti keelt, siis noored saksapoistest korporandid valdasid kohalikku keelt vabalt. Nende konkreetsete inimeste puhul mingisugusest heasoovlikusest, abivalmidusest või isegi lõimumisest eestlastega ei saa küll rääkida.
.
.
Ega seegi aidanud, ta pigem püüdis petta oma talupoegi. Valitses härrassakste ülbus oma käskude ja keeldudega - selliselt iseloomustasid minu isa ja vanaisa Kärgula mõisasaksu. Et aga isegi sellele toredale mõisahoonele toona rakendust ei leitud, siis pigem seda kohalik rahvas ei tahtnudki, sest nii palju ebameeldivusi oli selle härrastemajaga seotud. Pigem lagunegu ja kadugu. Nii nagu jäi teadmata kadunuks ka mitmeid Siversite suguvõsa järeltulijaid, kes järgisid Hitleri kutset ja lahkusid Saksamaale.
.
Vambola Raudsepp
.
