Albert Raudsepp - eestlane Vorkuta surmalaagris

The article describes the life and fate of Albert Raudsepp after war years (1947-1954). Then Albert Raudsepp was a prisoner of Stalinist death camps in Vorkuta. At that time there were 20 million prisoners in the USSR and innocent Albert Raudsepp was one of them. Particularly difficult was it (life in prison) for Estonians who were called fascists and enemies of the Soviet people.

 .

Albert Raudsepp (1922-1981)

Albert Raudsepp sündis Lustivere talus El-Aliide ja Gustavi pojana 22. detsembril 1922. aastal ning suri 6. juulil 1981. aastal. Õppis Kurenurme koolis, oli väljapaistev spordipoiss. Kui oli vaid 12ne aastane kaotas ta oma isa, kes ilmselt põdes soolte- ja maovähki ja läks vabasurma. Peale kooli elas Albert maal ja tegi talutöid.

1944ndal aastal sundmobiliseeriti Albert Punaarmeesse ning 5. jaanuaril 1947 esitati talle süüdistus, mis jäi tal aga kuni surmani arusaamatuks ja ta mõisteti 10ks aastaks vangi. Nö karistuse kandmise kohaks sai stalinlik Vorkuta surmalaager. Tugeva noore mehena pidas ta vastu kõigile katsumustele ning ta vabanes amnestia alusel detsembris 1954ndal aastal. Seega pidi ta taluma kõiksugu vintsutusi ligikaudu 8 aastat. Peale vabanemist elas ta Linnamäel, töötas traktoristina, kuid tööõnnetusest saadud vigastusse ta suri oma 59ndal eluaastal. Albert maeti Osula kalmistule.Tema peres kasvas viis last.

.

.

Alates aastast 1937 käis stalinlikest surmalaagritest läbi ligikaudu 100 000 eestlast, väga suur osa nendest suri või mõrvati KGB poolt. Paljudest toonastest vangidest, nende saatusest ja elukäigust teame väga vähe. Paraku ei saa me suurt midagi teada ka KGB koostatud toimikutest, sest enamus süüdistusi oli nö välja pekstud, fabritseeritud. Meenutagem fakti, et sel ajal, mil Albert oli Vorkuta surmalaagris, oli nõukogude impeeriumis vangide arv kõikvõimalikes laagrites üle 20 miljoni inimese. Ajaloos on käsitletud seda olukorda kui omamoodi tööjõu värbamist, kuid imekspandav on tõik, et tol ajal staliniste rahuldas tööviljakus, mida saadi jõhkral sunnimeetoditel, kusjuures tööriistadeks olid labidad, kirved, kirkad, saed, kanderaamid vms. Samas aga võimatult raskes olukorras olid just vähemusrahvastest vangid, sest neid nimetati otseselt fashistideks, rahvavaenlasteks ja spioonideks.
.

.

Vambola Raudsepp

.

Antsla KK 12. lennu kokkutulek Võsumäel

.

Kokkutulek toimus 20ndal augustil 2015. aastal Linda ja Volli Lõhmuse kodus Võsumäel. Tulijateks ja kohal olid: Anne Soom-Pantalon (abikaasaga), Helina Värnik-Vezelova, Maie Mikkal-Sild (abikaasaga), Tiiu Eiland-Reinsalu, Maila Kübar-Kurg, Linda Tanel-Lõhmus (abikaasaga), Oskar Sirel, Enn Koolmeister, Arvo Kase (abikaasaga), Enno Mürk ja Vambola Raudsepp, seega kokku 16 inimest. Ei tulnud Sale Zimmer-Rosin, Heiki Veedler ja Tiiu Ulmas. Jäädavalt lahkunuid 4 klassikaaslast: Heino Jõgeva, Ilmar Haller, Kuuno Valner ja Ülo Lend. Alljärgnevalt pildid, kus esimese kahe pildi peal Linda ja Volli kodu Võsumäel. Täpsustuseks: AKK 12. lend lõpetas aastal 1960 ja seega lõpetamisest möödus 55 aastat.

Kahel ülemisel pildil, so rühmapildil vasakult Oskar Sirel, Anne Pantalon, Maie Sild, Enn Koolmeister, Helina Vezelova, Tiiu Reinsalu, Vambola Raudsepp, Linda lõhmus , Maila Kurg ja Enno Mürk. Teisel pildil Enn Koolmeister, Linda Lõhmus ja Enn Pantalon.

.

Jaan Sild

.

Helina ja Tiiu

.

Arvo Kase (vasakul) ja Volli Lõhmus

.

Vasakult Tiiu, Maie, Maila ja Linda

.

I pldil, so rühmapildil (vasakult) Vambola, Arvo, Tiiu, Linda, Enn Koolmeister ja Enn Pantalon; II pildil (vasakult) Enno, Helina, Maie, Maila ja Arvo; III pildil Jaan Sild ja Enn Koolmeister.
.
Sel korral siis sedasi. Järgmise kokkusaamiseni!
.

Vambola Raudsepp

.

Margus Raudsepp - veteran Antslas

.

Margus Raudsepa sugujuured on Võrumaal, Hänike külas Lustivere talus, kus sündis ja kasvas tema isa Kalev Raudsepp. Margus on oma vanemate liinis põline eestlane nüüd antslalane. Siin lõpetas ta keskkooli ning elab ja töötab Antslas praegugi.

Oma elukäigu järgi võiks ta olla sõjaveteran, kuna Margus sundmobiliseerituna NSVL armeesse osales Afganistani sõjas. Sõda kestis 24.12.1979.a. kuni 15.02.1989.a. Eesti NSVst osales sõjakäigus 1652 ajateenijat, täpsemalt sundmobiliseeritut noort poissi. Neist hukkus 36 poissi, sh eestlasi 16, ülejäänud teistest rahvusest sõdurid.

.Margus Raudsepp sundmobiliseerituna

 vene sõjaväes 1980ndate lõpus

Hiljem Margusele sõjaajal tekkinud tervisekahjustusi pole nõuete-kohaselt hinnatud. Paraku pole tal ka mittemingisuguseid sõjaveterani õigusi, sest ajad Eestis on muutunud just selliseks nagu need on. 

Margus Raudsepp (vasakul)

 sundmobiliseerituna Afganistani sõtta oma saatusekaaslasega Leedust

.

Marguse poolt renoveeritud vanaisa

 Richardi maja Antslas

.

Antsla Keskooli õppehoone

Liidia-Adeele ja Richard Raudsepp                    Kalev Raudsepp

Marguse vanaema (Liidia-Adeele) ja vanaisa (Richard) ning isa (Kalev) on maetud Antsla Kasumetsa kalmistule.

Vambola Raudsepp

.