Sugulussidemed: professor Tiit Land.

Rektor Tiit Land

Tiit Land (1941) on biokeemik. Lõpetas Tartu Ülikkoli (1989), kaitses väitekirja Stockholmi Ülikoolis (PhD, 1994). Täiendanud end ja töötanud mitmes väisriigis, sh Rootsis, USAs jm.  Professor. Valiti Tallinna Ülikooli rektoriks (2011), seejärel Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks (2020). Minu sugupuus 7th cousin once removed.

Vambola Raudsepp, Koorastes. 

 Vambola Raudsepp. Kuhu mul minna veel, e-raamat. DSpace ut. 2026, 28 lk. https://hdl.handle.net/10062/123501

Värsivihik sisaldab 25 luuletust, mis kajastavad enamuses autori eluloolisi seiku. Alljärgnevalt üks nendest.

Häbistatud.

Olime omal maal sunnismaised,

sunnitud toetama puukideid,

neid punetavaid mädapaiseid.

Vabakäiguvangidena veeti eksiteid. 

Isegi siis, kui elasime poolnäljas,

oli KGB silm, nuhid, kõikjal väljas.

Puna-pime aeg sai lõpuks läbi,

mõistagi oli meil, alandatuil häbi.

Variserid, kes teenisid truult punalippu,

pürgisid ja saidki kohe EVs tippu.

Häbistatakse Eesti suutlikkuse tagajaid,

patrioote, mitte kasu tagaajajaid. 

 

--------------------------------------------

Katsumused

Vambola Raudsepp

--------------------------------------------

Oleme kõik omas ajas kasvanud Eestimaa lapsed, minu põlvkond sõja aastatest pärit. Rahva ja maa katsumused elavad meis kustumatult edasi. Paraku. Niisiis, isikut kujundavad aeg, olud ja keskkond, küll aga ennekõike ta tahe, huvid ning distsipliin  eesmärkide saavutamiseks.

Olen püüdnud Eesti ja iseenda elus juhtunuid seiku mõtestada ja talletad värsivormis, mis käesolevas luulevihikus (sisaldab 25 luuletust)  teoks said.

Vambola Raudsepp.       

. 

Metsa lembus.

                        Mets avab end kui püham siirus,

                        kus kuuselatv pilvepiiri riivab.

                        Katab pinnast samblavaip pehmelt

                        ja tihnikus peidus hämariku ehmed.

                        Kastepiisad kui tuhanded tähed,

                        hing kosub, kui metsarüppe lähed.

                        Linnulaul - kodune meloodia,

                        tuuleiil okstes, palet paitav eufoonia.

                        On metsaraamatu lehed tammepuul,

                        sealt iga hetk loed looduselt uut.

                        Hoidke elu, mis samblapeal peidus,

                        siin soojust, rahu ja heldust leidub. 

                        Vambola Raudsepp.

                       AD 2025 Koorastes.

Suvised jutuajamised.

 

Peeter Raudsepp, Vambola Raudsepp ja Jaan Tammsalu.

19. juulil Koorastes, jutuajamise teemaks kodulugu, genealoogia ja ka religioon. Eks iga inimene on huvitatud oma juurtest, päritolust ja isiksustest sugupuus. Ise olen seostanud kodu-uuringud kalmistute uurimisega. Koostatud on väikesed kalmistut tutvustavad brošüürid Urvaste, osaliselt Sangaste ja Hargla kihelkondade kohta. Kirikuõpetaja Jaan Tammsalu võib anda lahkunute kohta palju uut ja huvitavat lähtudes nö religioonifilosoofiiast. Seda ennekõike avaldatud arvukate trükiste varal. Ornitoloog Peeter Raudsepp käsitleb elukeskkonda tervikuna kui elavat organismi, so inimene, linnud-loomad ja taimestik.

Vambola Raudsepp.

Närbumine.

 Õitsev iga elukevadel närbub,

silmakirjalikkus, muutlik meel

ja valelikkus, juba kõikkide keel.

Reetmine alatuses käitub,

südametunnistus kaob, vaikib -

viimast vast polegi enam.

Ustavus vaikselt sureb, kohe -

see inimlikkuse viimne ohe.

Truudus ju vanuri ajalik pahe.

Ängistav, mis kõige koledam -

elame õigustatud valedes,

vihakortsud sallijate palgetel.

AD 2026 Koorastes. 

Ärimees Alfred Veemees.

 

                                                                Alfred Veemees (1904-1942).

Ärimees Alfred Veemees (1904-1942) sündis Sangastes ja paiknes  minu isapoolses sugulusliinis (third cousin once removed). Õppis Tartu Ülikoolis loodus- ja õigusteadust. EÜSi liige. 

Oli tegus ettevõtja Kilingi-Nõmmel, suuromanik. Kaitseliidu pealiku abi. Isamaaliitlane. Arreteeriti N.Liidu võimude poolt ning erinõupidamise otsusega määrati mahalaskmisele. Otsus viidi täide 21.04.1942.a. Sevurallagis. 

Vambola Raudsepp.