Eduard Johannes Kimm - EV major

 

Major Eduard Johannes Kimm

Eduard Johannes Kimm (1895-1946), /third cousin/, sündis Petserimaal Vilo vallas. kuid juured Urvaste kihelkonnas. Tema vanaisa Rein Pikk elas Vana-Antsla vallas Pika talus. Sealt pärinevad ka minu ema Liidia-Adeele Raudsepa (sünd Pikk) juured. Eduard Johannesel oli keskharidus, läbis sõjakooli ning tõusis EV majoriks.

Arreteeriti nõukogude okupatsioonivõimu poolt aastal 1941, otsus: nõukogudevastase agitatsiooni eest10+5 aastat Venemaa vangilaagrisse. Suri 1946ndal aastal Norllagis, Krasnojarski krais.

Vambola Raudsepp. 

Tippteadlased sugupuus

 

Kui valik oli teadus ja edasine töö alma materis, siis ollakse ka huvitatud kolleegide tegemistest nii Tartu Ülikoolis, aga ka Eestis ja eesti teadlastest maailmas. Tekivad isiklikud kontaktid, mistõttu uuring kujuneb mõneti biograafiliseks. Alljärgnevalt on antud vaid loend tuntumatest teadlastest, kelle kohtha on andmed entsüklopeediates, teatmeteostes või mujal. 

Akadeemikud: Oskar Loorts, Artur Vassar, Eero Vasar, Heino Liimets ja Richard Antons. 

Professorid: Karl Õiger, Elmar Haller, Elmar Vasar, Vello Sermat, Aadu Lüüs, Vello Vasar, Harry Rennat, Rein Lüüs, Marju Lauristin, Vambola Türk, Kulno Türk, Ivar Raig, Ülo Ennuste, Väino Puura, Margit Sutrop, Vello Tormia ja Kirke Kangro. 

Kaasprofessorid, dotsendid: Anu Raudsepp, Helmut Raig, Airi Liimets, Helga Kurm, Jüri Samarütel, Ervin Kripsaar, Kalju Soonets, Valev Uibopuu ja Theodor Undritz.

Teadlased, teaduskraadiga töötajad: Peeter Hellat, Aleksei Peterson, Evi Pennar, Rein Raamat, Ulrich Hödrejärv, Olav Marits, Olev Lugus, Ants Kala, Marek Rist, Erik Puura ja Ivar Puura.

Huvipakkus on ehk see, et Eestis on tekkimas omad nö teadlasdünastiad (nt Vasarad, Puurad jt) ning laste vanemate jälgedes teadusse tulek (nt Türk, Raig Kangro jt).  Enamuses on nad kõik nö eeskäijad, kud mõnda peab eraldi esile tõstma (nt Eesti esimene meditsiinidoktor Peeter Hellat, etnograaf, keelemees Oskar Loorits, pärimusmuusik Veljo Tormis jt). Eriline koht Eesti poliitikas ja sotsiaalteaduses on Marju Lauristinil. Paraku väliseestlastest teadlastest (Harry Rennat, Vello Sermat, Aadu Lüüs, Rein Lüüs jt) teame vähem, kuid eks ka see lünk saab edaspidi täidetud.

Vambola Raudsepp, AD 2024.

Teadlased sugupuus: Ervin Kripsaar

 

Ervin Kripsaar

Tehnikateadlane, TTÜ dotsent Ervin Kripsaar (1930-1991) minu sugupuus fourth cousin once removed/ oli represseeritud, küüditatud Venemaale, Irkutski oblastisse. Minu ja Ervini sugujuured lahknevad Vana-Antsla valla elanike vendade Mikk ja Tohver Pormeistri juurest.

Ervin Kripsaar lõpetas Irkutski Põllumajanduse Instituudi 1955ndal aastal kiitusega. Eestisse võimaldati tulla 1956ndal aastal. Töötas TTÜ dotsendina ja kateedrijuhatajana põhiliselt Kohtla-Järvel. Kaitses tehnikateaduste kandidaadi kraadi 1976ndal aastal Moskvas. 

Ervin Kripsaar suri Kohtla-Järvel (süda) ning on maetud Otepää uuele kalmistule oma lähedaste juurde.

Vambola Raudsepp. 

Juured Paistu kihelkonnas: Harry Olaf Rennat

 

Harry Olaf Rennat

Prof Harry Olaf Rennat (1922-2012) sündis Heimtalis, Viljandi maakonnas. Tema kaugemad juured asuvad Paistu kihelkonnas, Loodil. Minu sugupuus on ta third cousin mimg meie ühised eellased on Kusta Kink (1800-1866) ja Mall Kink (1805-1837).

Harry Olaf Rennat emigreerus USAsse, kus lõpetas Colorado ülikooli ning lõpuks omandas seal tehnikateaduste doktorikraadi.  Töötas samas ülikoolis professorina.

Harri Olaf Rennat suri USAs ning on maetud  kalmistule Grand view Cemetery, Colorado.

Vambola Raudsepp.

Juured Urvaste kihelkonnas: Valev Uibopuu

 

Valev Uibopuu

Kirjanik, Lundi ülikooli õppejõud filoloogiadoktor Valev Uibopuu (1913-1997), minu sugupuus 6th cousin once removed sündis Vana-Antsla vallas. Emigreerus Rootsi, kus lõpetas Lundi ülikooli ja hiljem kaitses filoloogiadoktori kraadi. Töötas samas ka õppejõuna. Viljakas kirjanik, paljude väljaannete autor. Suri Lundis, kuid urnimatus Karula kalmistul. Samas on maetud ka tema isa Evald Uibopuu (1879-1919).

Valev Uibopuu hauasammas Karula kalmistul

Tuntud on ka Valev Uibopuu onu Friedrich Johann Uibopuu (1877-1933), minu sugupuus fifth cousin twice removed. Oli Tallinna Eesti Kirjastusühistu direktor, Eesti Päevalehe väljaandja. Tegutses äritegevuses. Osales I maailmasõjas (Georgi rist). Maetud Laatre I kalmistule.

Vambola Raudsepp. 

Aastad 1989-1994

Nn Perestroika aja lõpp ja Eesti taasiseseivimise algusaastad olid oma arengus meile lihtsalt tormilised.  Toona rahandus-pangandusalal õppetöö toimis Tartu Ülikoolis, kuid suured muudatused olid alles ees. Seega vajasime välissidemeid, kaasaegset õppekirjandust, külalisprofessoreid ja palju muud.

Vambola Raudsepp (1989)

Esimene välisreis oli minul kolleeg Mart Sõrgiga Soome, Abo Akademi'sse, kus vastuvõtjaks ja kutsujaks oli professor Lars Hassel. Temaga kujunesid meil pikemaajalised sidemad. Ta oponeeris meil doktoriväitekirju, esines külalisprofessorina üliõpilastele, andis soovitusi professori kohtadele valimiseks. 

Lars Hassel (1989)

1990ndate algul kujunesid meil väga head suhted Soome Pangaga, kus said käia end täiendamas nii õppejõud kui ka üliõpilased. Selle kõige toimimise eest kandis hoollt tollane Soome Panga asepresident Esko Ollila. 

Esko Ollila (1990)

1990ndal sain küllakutse Helsingi Kaubanduskõrgkooli rektorilt Arvi Leponiemilt, et rääkida Eesti majanduse hetkeseisust ja perspektiividest. Nendel aastatel olid meil veel sidemed Kauhava Ettevõtluskooliga, kus rektoriks Ylermi Försti ja õppetöö korraldajaks Pekka Nieminen. 

Arvi Leponiemi (19939

1993ndal aastal tuli meile konkreetsem abi juba USAst, Bentley Kolledžist, kus saime osaleda ka sealses õppeprotsessis. Minul olid tihedad sidemed rahandusprofessor Georg Hacheyga. Tema viis läbi ka ühe kursuse meil TÜ rahandusüliõpilastele Korporatsioonide rahanduse alalt. 

Georg Hachey (vasakul, 1993) ja Vambola Raudsepp

Tollal vajasime välissidemeid väga, mistõttu tuli ära kasutada kõik võimalused maailma riikide ja ülikoolidega tutvumiseks. 1993ndal aastal oli mul võimalus käia Hispaanias ja ka Gibraltaril. Fotol näitan Giblaltaril käega Aarika suunas, kuhu oli tahtmine tulevikus ka jõuda. 

Vambola Raudsepp (Gibraltar, 1993)

Nendel tormilistel aastatel tekis veel võimalus ka Tais ära käia. Sealne eksootika oli suureks vahelduseks. Samas üllatas Bankoki ülikooli väga suur rahvusvaheldumine ja kõrge õppetöö tase. 

Vambola Raudsepp (Tai, 1994)

Tagasivaatena tänastele noortele tunduvad kohati meie pingutused arusaamatud - kui vaja reisida, eks mine ja reisi. Või veel see sidemete loomine. Milles asi, on ju suur osa inglisekeelset õppematerjalist intelnetist kättesaadav.  Aga need olid meie tööaastad ja toonane turbulentne olukord maailmas. Paraku.

Vambola Raudsepp, 

AD 2024, Koorastes. 

Hüvastijätt alma materiga

Kell tiksub armutult ja ega me märkagi, mil käes on aeg loovutada oma koht uutele, noorematele töötajatele. 2006nda kevadel täitus 65 ja minu otsus oli, et nüüd on just see õige aeg emeriteeruda. Pealegi oli oma dokoritöö kaitsnud kolleeg Priit Sandel, kes oli väga perspektiivikas isik viima edasi finantsjuhtimise ja investeeringute valdkonda Tartu Ülikoolis. 

Ekki töölaua taga Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ma enam ei istunud, siis tegelesin veel mõni aeg finantsjuhtimise teooriga (peaasjalikult ariklid kogumikes, ajakirjades ja ajalehtedes), kuid aegamööda ikka rohkem huvitusin oma hobidest (memuaarid, kodulugu ja genealoogia). 

Viimased kuud töölaua taga

Õppeteadustöö nõuab pühendumist ja nö ka eneseohverdamist. Asi on selles, et ülikooli tulevad õppima noored, kes peavad saama siit ka vastava hariduse. Mul tuli aastaid töötada nn üleminekuajal, mil kõigest oli puudu. Oli aineline vaesus, vajasime ju vastavalt ajale sisustatud õpperuume (ennekõike arvutid), aga ka inimestele palkadeks raha (tänu olematutele palgasummadele mitmed kogenenud õppejõud lahkusid majanduspraktikasse). Hädast aitasid välja mitmed kutsutud välisprofessorid USAst, Soomest, Rootsist ja mujalt. Minu jaoks oli kõige alandavam see asjaolu, et ülikoolil polnud sentigi välisprofessoritele maksta, mina pidin neile selgitama Eesti vaesust ja õnneks nad mõistsid mind. Kuid oma õppekursuse viisid nad läbi kõrgel tasemel.

Hüvastijätt kolleegidega

Hüvastijätul oli mul küll palju rohkem tänusõnu öelda oma kolleegidele, kellega koostöö sujus ja olime alati vastastiku nõus üksteist aitama. Nüüdki tahan eraldi tänada dotsent Nadežda Ivanovat, eriti tema abi eest doktoritöö lõpetamise puhul.

Õnnesoovid kolleegidelt, kes kõik veel jäid tööle

Õnneks paljude kolleegidega jäid isiklikud sidemed püsima ka peale minu emeteerumist. Minu 70nda juubeli puhul olid Koorastes külas ja mind õnnitlemas kõik endise kateedri ja hilisemate õppetoolide (ärirahandus ja investeeringud ning raha ja pangadus) õppejõud ja teenendav personal.

Õnneks on olemas meil palju materjale, ennekõike fotode näol, mille varal saame taas ja taas möödanikku meenutada.

Vambola Raudsepp,

AD 2024, Koorastes.