Vello Vensel - väljapaistev majandusteoreetik

. TTÜ majandusteaduskonna 70. juubeli puhul (28.septembril 2010 a.)

avati professor Vello Venseli nimeline auditoorium

.
Teadus on rohkem mõtteviis kui pelk kogum

 teadmistest Carl (Edward) Sagan.

Suuri teadlasi/talente tunneme nende omanäolise mõtteviisi poolest/kaudu. Nendel on justkui tiivad, et lennata, vaadata, analüüsida avarusi, kuhu vaid väga vähestel on juurdepääs. Ja nii nad töötavad, uurivad, kirjutavad ja mis tähtsam, aina kiirustavad, kiirustavad ja lõpuks ruttavadki noorena ajalukku/teaduslukku. Peagi võime tähistada hea kolleegi ja sõbra, rahvusvaheliselt tuntud majandusteadlase Vello Venseli 70.ndat sünniaastapäeva, paraku teadmises, kui ülekohtune on elu, mis lõppes tema kõige paremas loomeeas.

 Professor majandusdoktor Vello Vensel

.

Kõigepealt mõni rida isikust endast. Väljanägemiselt/olemuselt aristokraat professor majandusdoktor Vello Vensel (28.XII 1941 - 23.XII 2004) on rahvusvaheliselt tuntud Eesti majandusteadlane. Ta lõpetas TÜ majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal ning töötas TTÜ-s statistika kateedris õppejõuna, hiljem ka teaduskonnas erinevatel ametikohtadel. Niisiis oli Vello Vensel akadeemikute Raimund Hagelbergi ja Uno Mereste õpilane ning nende hilisem kolleeg. Oma eelkäijatelt johtub Vello Venseli kõrgendatud vastutustunne teaduse arengu ja teadlaskonna järelkasvu eest Eestis.

.

Oma elutöö, mida väärtustati Eesti riikliku preemiaga on ta teinud uurimustega statistika teooria, majandus-, finants- ja pangandusanalüüsi alal. Loonud integraalse regressiooni ja efektiivsuse vektornäitajate teooria ning arendanud majandusnähtuste maatriksmodelleerimise ja -analüüsi teooriat. Ta on üle 300 teadusartikli ja 30 raamatu/monigraafia autor. Täiendanud end Cardiffi ja Göteborgi ülikoolis ning olnud külalisuurijana Lõuna-California Ülikoolis. Esinenud mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel.

.

Teadustöö kõrval õppetöö, väitekirjade juhendamine ja oponeerimine, osavõtt mitmete väitekirjade kaitsmisnõukogude ning muude komisjonide/nõukogude tööst. Nii, et iga päev täis tööd ja mõttetegevust.

.

Öeldakse, et talendil on tiivad, mitte küünarnukid. Ja küünarnukke polnud tal kunagu vaja, ikka märgati andekat professorit ja teda edutati. Paraku aga tekkis uue iseseisvusaja kestel Eestis nö lumpenintelligents (Laigna väljend?), keda jagus võimu ja meedia juurde ning kelle sepitsuste ohvriks väljapaistev majandusteoreetik langes.

.

Vello Vensel jäi oma elu lõpuni teadlasaristokraadiks. Ta keeldus suhtlemast pahatahtlikult häälestatud Eesti meediaga, kuid tõi selle ohvriks oma tervise, elu. Kui sageli just selline ongi väga andekate inimeste saatus - nad lihtsalt on kaitsetud alatuste ja tühistamise ees. Samas kui väga Eesti peaks hoolima oma andekatest teadlastest, inimestest.

.

Vambola Raudsepp

Enesetunnetuse tekkelugu

.

Kõiksuses on kõik -

sellepärast ta ongi täiuslik

.

• 1934 - Fritz Zwicky esitas hüpoteesi tumeaine olemasolust
• 1956 - John McCarthy võttis kasutusele termini tehisintellekt
• 1973 - kosmoloog Brandon Carter sõnastas antroopsusprintsiibi
• 1988 - Ilmus Stephen Hawkingi "Aja lühiajalugu".

.

Tarkus, vaimsus ja lõpuks kultuur algas sellest hetkest, kui inimene pööras näo tähistaeva poole ja hakkas mõtisklema Kõiksuse üle ja enda kohast selles. Nii sai inimesest Universumi kodanik, keda paelus tekkelugu, areng ning temast kõrgemalseisev, so inimest valitsev(ad) jõud, vägi. Tervikuks said inimese keha, vaim ja hing ning nende seos meie üle valitseva jõuga - kuid paraku, mitte veel mõistetavaks. Arusaamine nõuab aega.
.

Vambola Raudsepp
 (erakogu)

.

Kes ma olen? Vastus lihtne - olen oma esivanemate, so vanemate, vanavanemate, vanavanavanemate jne laps. Vähe sellest. Ümberpöördult, tähendab ma elasin nö hajutatult juba aastasadu tagasi oma esivanemates? Niisiis, just minu eellased üheskoos vormisid mind selliseks kes/nagu ma praegu olen. Ja seda ammu enne minu sündi. Raskesti mõistetav, aga nii see ju on. Lahendus: enesetunnetuseks tuleb pöörduda oma sugujuurde poole, aga ka silmas pidada antroopsuse printsiibi toimet tegelikkuses.

.

Paraku sugujuurte uurija käsutuses ei ole palju materjale, eriti aastasadade tagustest aegadest. Näiteks, missugune oli minu/meie vaarisa või -ema oma noorusaastatel 19.sajandi teisel poolel? Kas Tammsaare Vargamäe Andrese, Pearu või hoopis Vilde Mäeküla piimamehe sarnane? Midagi võime aimata raamatute illustratsioonide, filmide vms kaudu. Samas aga nende inimeste mõtte-/vaimumaailma kohta laias plaanis ei oska me midagi ütelda. Mis teha, ei ilukirjandus, ega ka oma aja suurmehed meid ei aita.

.

Süveneme siis Sangaste kihelkonna maaelu sügavustesse, talupoja põlvnemisloosse. Ligikaudu paari sajandi taguses Raudseppade talutares oli laual piibel, seinal kannel, ka mõnikord viiul ja kapis puhtad nö pühapäevariided, millega käidi kirikus. Ülemöödunud sajandivahetuse fotodelt näeme juba hästi riietatud lapsi ja taluperesid. Sangaste kirik oli saanud talupere vaimuelu keskuseks, seda küll rangete piirangutega (pidi hoiduma patust!), kuid pereelu silmas pidades väga positiivses mõttes. Tulemus: kristlik leeritalitus ja abielu andsid perekonnapeale ennekõike vastutus- ja kohusetunde oma pere heaolu ja edaspidise käekäigu eest.

.

Leili Udras Raudseppade hauaplatsil

Sangaste kalmistul

(Foto: erakogust)

.

Üks kõrvalpõige. Olen väga tänulik Leili Udrasele, kes on olnud oma kümmekond aastat mulle heaks teejuhiks Sangastes elanud/elavate Raudseppade sugujuurte uurimisel. Minu ja Leili ühisteks esivanemateks on Tiit Raudsepp ja Tiiu Vaher-Raudsepp, kes on maetud Sangaste kalmistule Raudseppade hauaplatsile.

.

Sangaste Püha Andrease kiriku altar

(Foto: erakogust)

.

Sangaste kirikus jumalateenistusel kujutlen mõtteis, kuidas seisis minu vaarisa Peeter Raudsepp (1850-1905) leeritalitusel 1868.aastal sellesama altari ees ning mida ta võis mõelda vaadates altarimaali. 17.aprillil 1874.aastal sõlmiti abielu Peeter Raudsepa ja Ann Vaheri (1855-1920) vahel ning taas olid nad samas kohas. Ilmselt võtsid nad väga tõsiselt kirikuõpetaja sõnu ja pidasid antud tõotust kuni surmani. Abiellusid ju 19 aastane neiu ja 24 aastane talupoiss.

Kärgula mõisahoone XIX sajandi lõpuaastatel

(Foto internetist)

Peeter Raudsepp'a elutööks sai Lustivere talu rajamine, so talu mis osteti välja Käegula mõisalt talude päriseksostu aastatel. Alates 1893. aastast oli Peeter Raudsepp juba Urvaste koguduse liige. Ta jäi jumalakartlikuks inimeseks oma elu lõpuni (1905) ning ta on maetud Osula Prassipalu kalmistule.

.

Tuleb taas rõhutada tõsiasja, et just kirik ja piibel tõid talutarre lugemis-, kirjutamis- ja mõtlemisoskuse. Rikastus vaimsus, mis tugines ennekõike palvetele ning mille tulemusel tekkis tugev seos inimese ja Kõiksuse vahel.

.

Vambola Raudsepp