Vihka või nea. Hääletuks karju;
mäluvaluga ära ei harju.
Oli ida-lääne hõivajaid. Hirm.
Oli vaesus, sõda ja surm.
Karussell keerles. Jõllivad näod.
Siinsel "seadusega" seotud käed.
Julge trotsis. Hüppas maha,
jättis Eestmaa merede taha.
Viidi korpuseSSe, Kolõma'le ...
võõra julma riigi kodumaale.
Eestlaste haudu rohkelt jäi sinna -
nii süütu maksis reetmise hinna.
Jäi aastaiks okastraadi-avar kong
ja käiku GULAG'i ühendav rong.
Ülim ülbus. Ahistav ahnus.
Kadus suhetes inimlik lahkus.
Sündis lapsi. Töötas kool, tehased ...
Olime hüljatud. Tõrksad baltlased,
punariigi vihatud alamad.
Nende visadus - võitis vabadus.
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Mälupuu
Metsavaikus. Lumemütsiga männid.
Kaob kord mets. Ja kännud.
Sündmused kiirgavad valguse sammu;
Kõiksus salvestab kõik, mis ammu,
nii mälupuu juurtest võtab rammu;
evolutsiooni tagasivaate peegeldus.
..............
Siin saun, soo kehval pinnasel;
maa toitis lapsi kidaselt.
Kõrge ristimänni kauge mälestus:
ristialtilt mastipuu latva ronitud;
ei kardetud kukkumist, oli väledust,
olid püksid lombiporised.
Keeltemälu mõtteid võimendab,
emakeele rikkust rohkendab.
Sugupuu geenid loovad talente,
mõned mu kõrval, sama tüve okstel asuvad.
Suurmeeste looming, aineline kasu,
üldsuse varaks saavad.
Hetkeks mälupiltidesse kinni olin jäänud.
Ehmunud tedrekuke tiivaplaksutused
mind tänapäeva tagasi juba toonud.
No comments:
Post a Comment