Targad naised: ilu ja mõistuse harmoonia

.
Vaid Maa ilu kaudu hing oskab leida trepi Taevasse.
Michelangelo

.
Targad naised on nö maanaised, kelle juures kohalikud inimesed käisid/käivad abi saamas. Nad tunnevad ürditeadust, jälgivad loomade ja lindude käitumist, teevad ilmavaatlusi, sh eriti jälgivad/arvestavad kuu faaside muutumist. Tark naine näeb Maa ilu, harmooniat ja oskab seda ennekõike ravitsemisvahendina jagada abivajajatele. Sõnaga, kitsamas mõttes Targa naise puhul on tegemist loodusliku maagia ja nõiakunsti naissoost valdajatega.
.

Targa naise jaoks loodus/kõiksus on Suur Ema /
Pilt internetist/
.

Kui uurite oma sugujuuri aastasadade taha, võib igaüks kohata seal Tarku naisi, kellest järeltulijad räägivad paeluvaid lugusid veel mitme põlvkonna vältel. Tark naine justkui helendab, teda ümbritseb headuse, õndsuse ja kaastunde aura, millel on tugev mõju kaasinimestele. Tema käele võib usalduslikult lennata linnuke ja nokkida sealt toidupalu. Targal naisel on täielik kooskõla inimeste, loomade, taimede ja isegi kividega, so kõigega keda/mida ümbritseb aura.

Antsla Pikkade sugupuus oli selliseks Targaks naiseks minu ema vanaema Eva Sarv-Pikk (1850-1932). Minu ema (Liidia-Adeele Pikk-Raudsepp) rääkis oma vanaemast, so 1950.ndate aastate paiku mitmeid lugusid. Kõigepealt oli Eva kohalik ravitseja, kes mitme rituaali saatel joonistas haigele valutava koha peale nn ravitsemis- ehk nõiaratta. Seejärel isesugused loitsud ning lõpptulemusel valu lakkas, mõnikord ka haige paranes. Teda ümbruskonnas tunnustati, ju siis abi oli tõhus.
.

Ravitsemisratas, mis kuulus vaid ühele Targale naisele /vr*/
.

Oma ravitsemisratta olnud Eva saanud oma vanavanematelt ning ta hoidis seda üldsuse eest saladuses. Oma elu viimastel aastatel ta siiski oma saladuse loovutas. Nimelt, olles juba kõrges eas joonistas ta minu ema jaoks nõiaratta poriloigule ja käskis seda meeles pidada, vajaduse korral ka kasutada. Paraku aga juhtus nii, et minu ema oli saladuste jaoks liiga noor ja ta lobises oma õdedele kõik välja. Siiski joonistatu jättis ta meelde, kuid nõiaratas oli tema jaoks kaotanud oma võlujõu.

Tekib küsimus: kust on pärit taoline tohterdamise ratas? Midagi sellist olen leidnud/lugenud meist kaugete maade shamaanide juurest, kuid kuidas võis selle omapärase võluratta teekond olla Antsla lähistele? Ilmselt on sellel rattal kujutatud paari puud, aga võibolla ka ürte, millega oli Targal naisel eriline side?

Edasi teisest konkreetsest loost. Ema jutu kohaselt tol ajal ühe seitsme- kaheksa aastase karjase elu võõras talus oli ränkraske. Sageli olen mõelnud, mida võis vanaema ütelda pisitütrest karjusele, kes kaebas oma rasket karjasepõlve. Aga Tark naine leidis sõnad, kuidas vabastada lapse mõtted, keha ja vaim masendavatest raskustest/ahelatest ning kuidas anda karjusele hingekosutust.
.

Eva Sarv-Pikk oma viimastel elupäevadel
/Foto Vambola Raudsepp'a erakogust/
.

Nagu selgus oli kõik hoopis lihtsam. Minu emale, tolleaegsele karjalapsele ta soovitas minna aegajalt metsa ja lugeda oma loits sõnadega:

.

„Mets sa võta lapse mured,
kuusekene kurvad mõtted,
pettaipuuke paha painaja,
kõokene mind kallista!“
.

Loitsu ajal pidi keskenduma puule, kelle poole pöörduti (kuusk, mänd, kask). Ja aitaski lapse mured leevendada, nii nagu ema mäletas. Hiljem, juba täiskasvanuna olla ema sama loitsu korduvalt meenutanud.

Ja veel. Minu ema rääkis sageli, et vanaema Evale meeldis olla lillede keskel ja nendega pikalt suhelda. Mida ta nendega vestles, see jäi saladuseks. Kõik aga võisid näha, et kui Eva oli lillede keskel, siis õied pöörasid alati tema poole. Ilmselt oskas Eva kasutada muude oskuste kõrval ka aroomteraapiat, mis tänapäeval on laialt levinenud.
.

Õied kummardavad Targa naise poole
.

Lõpuks hoopis salapärasemast Eva võimest, so selgeltnägemisest, tuleviku ettearvamisest. Selgeltnägemise võimed on antud paljudele Tarkadele naistele ja nad ise peavad seda täiesti loomulikuks. See and on kõiksuse kingitus neile.
Kas ja kuidas Targad naised suhtlevad teispoolsusega, mõistuseväliste sfääridega, siis sellest teatakse väga vähe. Keegi pole võimeline andma probleemile lihtsamatki vastust/käsitlusviisi. Mõni konkreetne seik loob ehk võimalusi, kuidas paremini süüvida Eva võimetesse.
.

Targa naise tulevikunägemusi teispoolsusest
 /Pilt internetist/
.

Ema meenutas, et kord õhtuloojangus jäänud vanaema oma kolme pojatütrega pikemalt jutlema. See oli umbes 1920.ndate aastate keskpaiku Antslas. Eva ütles, et lapsekesed, teid kõiki, so kolme pojatütart ootavad ees ränkrasked sõja- ja vaesuse aastad. Siis olete kõik juba mehele länud ja teil igaühel on oma pere, kuid kaks teist (Maret ja Ella) kaotavad sõjas oma mehed. Minu emale ta ütles, et sinu mees pääseb mingi õnnetuse läbi üldse sõjast. Lisas veel, et mu ema kasvatab üles viis last. Oli see siis Targa naise kõrgendatud tundlikkus teistes dimensioonides toimuva suhtes?
.

Eva Sarv'e poeg Jaan abikaasaga  

/Foto erakogust/

.

Nii ka läks. Maret ja Ella kaotasid oma mehed sõjas langenutena ja jäid vaesusesse oma lastega. Minu ema kasvatas tõesti üles viis last ja tema mees (so minu isa) jäi sõjast eemale tänu rongiõnnetusele. Kuna lastele tol ajal räägiti palju muinasjutte, siis eks ka tolle aja lapsed võtsid seda ettekuulutust kui muinasjuttu. Alles aastate möödudes hakati meenutama vanaema ennustusi.

Kirikukirjade järgi Eva oli õigeusklik, nii nagu ta mees ja lapsedki ning ta maeti õigeusu kalmistule. Nii nõudis tolle aja kombestik. Tuleb aga vahet teha ühe konkreetse usu ja religiooni kui väga laia mõiste vahel. Eva aga oli religioosne inimene, Tark naine ja seda kõige paremas mõttes.

Vambola Raudsepp,

sugujuurte uurija

.

Homo economicuse võimalused ja valikud: teadus vs religioon

Teadus ilma religioonita on lombakas,
religioon ilma teaduseta on pime.
Albert Einstein.

Loodus ei vaja inimest, ega tema tarkust. Tarkust vajab looduskeskkonnas majandav inimene nn homo economicus endaga toimetulekuks, et ta ei hävitaks ennast ja kõiksuse poolt loodud elukorraldust. Elu, mis toimis planeedil Maa miljardeid aastaid enne inimese tulekut. Ehkki inimese loodud nn noosfäär, tarkusesfäär on nüüdisajaks kujunenud muljetavaldavaks, jääb see kõiksuse poolt loodud, meile veel tundmatu tarkuse/vaimuvara kõrval tühiseks (kui mitte looduse jaoks lausa tarbetuks). Jääb mõistatuseks antroopsuse printsiibi toime: miks planeet Maa areng miljardite aastate vältel kujunes selliseks, et siia võis tulla (või pidi tulema) mõistusega olend, kes oma tegevusega võib selle imeilusa planeedi lagastada ja lõpuks isegi hävitada.

Ja homo economicus alistas Maa. Kõiksuse/Looja tahtel inimesed tulid ning Jumal õnnistas neid, ja ütles: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!“ Kui Looja oli õnnistanud inimesi, andnud neile rikkused ja viljakuse, hakkasid nad oma missiooni tätma.

Viljakuses oldi edukad, planeedi asukaid on tänapäevaks saanud juba ligikaudu kuus ja pool miljardit. Kasv jätkub meeletus tempos. Paraku hetkel elukvaliteet Maal on tagatud vaid ligikaudu 10% elanikkonnast, mistõttu küsimusi tekitab homo economicuse mõtlemise ja käitumise võimekus, aga ka ratsionaalsus. Äärmuslik näide. Kuidas on võimalik, et Venemaal, kus rahvaarv moodustab maailma rahvastikust vaid 2% ja kelle käsutuses on 30% Maa loodusvaradest veab sisse 50% oma toiduvajadustest? Edasi küsimus: miks ja milliseid toidukaupu veetakse sisse Eestisse?

Ebaratsionaalsusel on globaalsed mastaabid, sest majandatakse ja elatakse üle planeedi võimaluste. Tänu ebaõnnestunud valikutele varsti lõpevad tähtsamad maavarad ja looduses ei leidu kohta, mis poleks inimese poolt alistatud ning sageli ka lagastatud. Mõne aastakümne pärast võime rääkida kahetsusväärsest majanduslikust metslusest või majandamisest tekitatud katasstroofidest.

Viljakuse, so ülerahvastatusele ja planeedi majandusliku alistamisega on nii hoogu mindud, et nüüdisaja inimesi heidutavad mõtted lähitulevikust, rääkimata perspektiividest. Ees on maagiline tähtpäev 21.detsember 2012, mida keegi veel tõsiselt ei võta. Aga võiks. Jääb vaid küsida: miks homo economicus loobus Looja poolt pakutud võimalusest elada õnnelikuna keset rikkusi? Aga nii on juhtunud.

Mis saab edasi? Ennekõike tunnistagem, et inimese lähitulevik johtub sellest, kuivõrd mõistusepäraselt oleme suutelised kujundama tulevikuinimese arengutasemele vastavat intellekti ja majandamismudelit. Esiteks, kas see on üldse teostatav? Teiseks, kui suuri ümberkujundamisi see ühiskonnalt nõuab (hariduse, teaduse, kasvatuse vms valdkonnas) ning milliseid ressursse selleks vajatakse? Küsimustele vastuste saamiseks siirdume tänapäevast nö alguste algusse.

Ristiusus inglid, so astraalsed /vaimsed olendid

olid olemas juba enne maailma loomist (Pilt internetist)

Alguses oli Sõna kui idee ja tegu. Tänaste majanduslike otsuste tegemisel tõdeme, et otsustajad on pärit oma aja lapsepõlvest, kasvuaastatest ja tol ajal antud haridusest. Mõistame, kui raske on homo economicuses muuta aastakümneid või isegi aastasadu juurdunuid arusaamasid ja käitumismalle, mis on kujunenud majandamise ekstensiivse arengu ja võitleva ateismi-materialismi (kus otsustaja oli ise looduse kroon!) tingimustes.

Johannese evangeeliumis seisab: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Kõik on tekkinud tema läbi...“ Niisiis, alates sünnist saab lapsele lahutamatuks kaaslaseks sõna, mille abil antakse talle käsud ja keelud, aga ka haridus ning lõpuks korraldatakse talle kogu ümbritsev elu. Edaspidi tema maailmapilt avardub läbi paljude salapärasuste, vastuolude, kus vastuseta jäävad tuhanded küsimused.

Vastuseid lapse küsimustele hakatakse andma aabitsa algustähega A ning pooliku põhitõega, et oli olemas mateeria ning mingitel salapärastel põhjustel tekkis kõik, so Päike, Maa jne ning lõpuks galaktikad, kõiksus. Ära rohkem päri! Nüüd võta planeedilt kõik, aina majanda, alista ja ei mingit aukartust Looja ees! Mida puudulikumalt õpetame lastele aukartust elukeskkonna/kõiksuse/Looja ees, seda samu vajakajäämisi kannab ta hiljem oma tegudes edasi ühiskonnale, loodusele. Ateismi tingimustes noorele inimesele loodus-/keskkonnahoiu õpetamiseks ei ole juba eos kindlat baasi, vundamenti.

Noorte õpiaastad jätkuvad erinevates koolides, kus keskmes on ikka seesama Sõna. Nüüd küll terminoloogia kujul, mis on teaduskeele alus. Järsku leiab arenev noor end teaduse keskelt, ehkki see pole küll veel tõsine teaduse sees olek, vaid lihtsalt teadmiste kogumine. Ja saabki juba rääkida arenemiseas noorele teadusliku maailmapildi, sh ka toimivate majandamismudelite kujundamisest. Paradoks seisneb aga selles, et need tänapäeval kogu maailmas toimivad majandamismudelid on kõik oma puudustega ja me ei saa rääkida ühestki inimest ja keskkonda arvestavast optimaalsest majandamismudelist. Või on asi hoopis selles, et tänapäeva inimese intellekt/talent ei võimaldagi seda probleemi lahendada?

Talent kui Looja kingitus. Majandusliku mõtte areng jätab alatiseks küsimused: mis on rikkus ja mis vaesus, miks mõned riigid on heaoluriigid, teised vaesuses ja näljas, miks mõnedes riikides areneb tehisintellekt ja töötavad robotliinid, teistes aga haritakse maad kõpla või härjaga, mida tähendab rohke talentide/vaimuvara olemasolu ühiskonnale? Teaduselt saadakse mitmesuguseid vastuseid, kuid Looja loomingu täielik mõistmine jääb inimesele alatiseks kättesaamatuks.

Meie elu kujuneb selliseks nagu on meie mõtlemine nö rakenduslikul tasandil. Tänapäeva homo economicus mõistab, et tööd ja leiba annab selles maises/materiaalses maailmas mingi konkreetne töö/amet. Seetõttu eesmärgiks üksikisiku tasandil seatakse aineliste vajaduste rahuldamine, so tervis, tervislik toit, eluase, meeldiv töö ja kõrge palk, moodsad riided, aga ka ülikooli atestaat, piisavalt vaba aega jms. Selles pole midagi halba, sest eelloetletud on ka elukvaliteedi näitajad.

Eesmärgiga peab ja ongi vastavuses tavaharidus, so teaduslik käsitlus füüsilisest universumist ja mõistuspärasusele baseeruvast teadvusest. Tavahariduse kaudu inimene siseneb noosfääri laienemisse ning talle ei püstitatagi küsimust elu mõttest või eesmärgist ning kuhu läheme või kuhu tahame jõuda. Miks ma elan? - see pole ju teaduslik probleem ja missugust vastust siin üldse vajatakse. Aga vajatakse.

Niisiis, homo economicuse mõtlemise kujundamisel ei tahetagi nn eluvõõrastele, mõistusevälistele küsimustele vastuseid otsida/leida. Paraku sellega teadlikult eiratakse religiooni, mis on sisuliselt ju õpetus inimeseks olemisest ja inimeseks jäämisest. Pealegi ükskord tabab materiaalselt kindlustatud keskeas inimene end mõtteis, et kõik, mida on võimalik osta raha eest on väga odav. Kas aastate möödudes julgeme esitada veel küsimuse: aga järsku seesama haritud homo economicus on väärastunud nii oma arengus, mõtlemismallides, aga ka otsuste/valikute tegemisel?

Tippteadlase võimas talent on kõiksuse kingitus /vr*/

Peame võltshäbi tundmata rääkima religioonist. Kergem on seda teha tippteadlaste tasandil. Minu uuringute ja kontaktide varal võin kinnitada, et tippteadlaste suhted religiooniga on/olid alati väga keerulised, isegi mõistatuslikud. Ennekõike sellepärast, et tippteadlane teadvustab, et tema võimas talent on kõiksuse/Looja kingitus, millest ka tema kindel side Jumalaga. Olin TÜ aulas, kui sealt oma viimsele teekonnale saadeti akadeemik Paul Ariste ja seda jumalasõnaga. Istusime 1980.ndate aastate keskel TÜ nõukogu koosolekutel vastamisi nö üle laua ja alles tema viimastel eluaastatel sain teada, et akadeemik oli usklik. Minu parimad mälestused akadeemikust.

Küsime otse: mis oli enne nn Suurt Pauku, kes selle esile kutsus ja kelle idee/plaanide kohaselt toimub sellele järgnev areng? Nüüdisaja teaduse arengutaset arvestades vastuseid ei saa, kuid vastuseid saame otsida/leida religioonist, mõistusevälistest sfääridest. Kuidas me saame olla nõus teesiga, et elu Maal tekkis nö iseenesest „kapseldunud“ tingimustes, samas kui teame kui palju meile veel tuntud/tundmatuid objekte on kas möödunud Maast või põrkunud Maaga. Mida nad siia on toonud? Kuidagi ei saa leppida ka sellega, et isegi kooliõpikutes ilutsevad üksikud pildid evolutsioonist, millised on juba ammu teaduse poolt kuulutatud üksikute kunstnike fantaasiaks.

Olen veendunud, et mida haritumaks saavad inimesed, seda religioossemaks nad muutuvad, sest nende mõtted hakkavad liikuma üha enam mõistusevälistes sfäärides. Teadvustame: teadus on kultuur kahtlustest, religioon aga kultuur mõistusevälisest tunnetusest. Kahtlemata on see tees kultuuri osaks, sisuks. Olen alati pidanud ateismi kultuurituseks.

Karm tulevik: võidab kõrgem intellekt. Kui homo economicuse mõistus meie planeedi alleshoiudu ei taga, siis tema asemele astub kõrgema intellekti kandja, kes võib olla maise, aga ka kõiksuse/kosmilise päritoluga. Millal see juhtub, kas enne või pärast Maal elu lakkamist, seda ei oska keegi prognoosida. Selles valdkonnas on sündinud reaalseid hüpoteese. Momendil tõenäosemaks peetakse maise tehisintellekti võitu inimmõistuse üle, kuid samas ei välistata kõiksuse/Looja enda mõistuse karmi sekkumist.

Inimese tarkusest kõrgema intellekti kandjad

võivad asuda kaugetes galaktikates

Robotliinide töö majanduspraktikas, kosmose hõlvamisest kuni malemänguni tehisintellekt ületab kordi inimmõistust ja -võimeid. Kui aga tehisintellekt hakkab võimenduma läbi iseenese tarkuse/loomingu, siis inimmõistuse kokkupõrge tehisintellektiga on küll ebasoovitav reaalsus.

Võimalik, et tehisintellekt juba mitte kauges tulevikus hakkab ületama nn inimlikku täiuslikkust. Kujutelgem, et võimu haaranud tehismõistusega olend osutub jäärapäiseks, Maa elukeskkonda mittearvestavaks, nagu seda on nüüdisaja homo economicus. Milliseks kujuneb tänase inimese enda saatus uues olukorras?

Lõpuks jääb küsida: kus homo economicus on eksinud ja kas ta üldse ongi eksinud? Vastata võib ka lihtsalt: kui teil on ükskõik, kus te olete, ei ole te ju ka ära eksinud. Sisuline vastus on keerulisem. Kas pole nii, et homo economicuse mõttemaailm on tänapäevaks kasuahnelt materialiseerunud, tema vabadusi/võimalusi meie planeedil on üle hinnatud ja lõpuks lastud inimesel oma valikuid pahatahtlikult/egoistlikult kujundada? Paraku religiooniväliselt arenev teadus, aga ka ühiskond tervikuna on jätnud inimese kasuahnusele/egoismile küllaldaselt võimalusi, samal ajal kui religioon jäi/jääb mõistuseväliseks, inimese materiaalset elu/toimetulekut vähe mõjutavaks. Ja kui tänapäeva inimese tarkus/intellekt jääb napiks nende vastuolude lahendamiseks, siis tulevik jääbki kõrgema intellektiga olendi päralt.

Vambola Raudsepp