Thursday, January 19, 2023

Luuletused Võhandu Pühajõest

 

        Gustav Raudsepp (1882-1935)


                Pühajõe palve


            Harjumäe võlvilt vette,

            põlvib üks paik nii püha,

            koht kui altari ette,

            üllan ikka ja üha.


            Igatsus pilvisse viib,

            oleks miski küll kindel;

            mu kohal valge pilvetiib -

            see mu kaitseingel.


            Taamal Osula kalme,

            kadu kõiki kord köidab;

            juba õhus on talve,

            külm loojang seal loidab.


            Meist maha jääb mure;

            siin kõrge sinitaevas,

            kus lootus ei sure,

            ehkki hing veel vaevas.



Vambola Raudsepp


            Pühajõe müsteerium


            Otepää kõrgustiku kuplite vahel,

            seal, kus Kooraste järvede ahel,

            läbi Kärgula, Osula, Vagula järve,

            voolab vaikse virvega Pühajõgi.


            Lootsik liugleb, lopsakad kaldad,

            Pühajõe müsteerium mind valdab.

            Meenub vanarahva veskimäss,

            puhta järve kaitseks vastuhakk.


            Siit mitmete muistendite alged;

            mõtted pühad, kirkad ja valged.

            Haarav lugu Karjasoo kaksikutest,

            kaunitest tütardest ja järvetaadist.


            Harjumäe alla ikka loitsma tulen,

            kus hardushetkel läidan lõkketule.

            Matk elamusi pakub, kui Uku paugub,

            või kui jõge hõlmab täiskuu udu.



            Pühäjõel (võro keelen)


            Näet hetki elon imelisi,

            ku' täüskuu jõen viige hullas.

            Ku' hiien üts nuur inemine,

            tõõsõ kandlõmängu kullõs.


            Hää hiietsõõri võimas vägi,

            kõik valla noorõ' kokku tõi.

            Külän kõigil meelen Harjumägi

            ja kirka virveviige Pühäjõgi. 


            Oll' ammu' aigu, nälä'hädä, ikaldust -

            ku' veski vihhagõ purus lüüdi,

            Muistva latsõgi tuud kakõlust -

            iks viiveski jäi sis süüdü.


            Sai Pühäjõele uma palvõkoht,

            kos kävväs loitsman ikka viil.

            Om täämbä sääl üts tõõnõ oht -

            kas täüskuu löüd viil puhta vii. 







Thursday, January 12, 2023

Vambola Raudsepp

        

Peeter Hellat (1857-1912)

Esimesed

                                                             Esimesele meditsiinidoktorile

                                                                                    Peeter Hellatile 

                            Sangaste kihelkonna juurtest,

                            talutare andekatest noortest:

                            raja leidnud, tõrvikut kandnud,

                            kõik endast Eestile andnud.


                            Maailma suurkoolides õppinud,

                            külmas ja puuduses püüelnud.

                            Oli tal päevades teadusrikkust,

                            elutööks aastakümnete pikkust.


                            Otsida, tuua Eestisse vaimsust,

                            kuid saatuseks üksindus, ainsus.

                            Palju üks suurmees on suutnud,

                            meie elu läbi aegade muutnud.


                            Nüüd ta kalmule küünla läidan,

                            meeldiva kohustuse täidam -

                            teerajaja hauale lillekimbu jätan.



Peeter Hellat minu sugupuus fifth cousin thrice removed.


          Otepää


Sinakate järvede, kuplite maa -

see on võrratu, kodune Otepää.

Eesti iidne maakond - Ugandi:

Sangaste, Kooraste, Pangodi ...


Suurmehi ärkamisajal sirgunud,

kel teod-mõtted Eestile virgunud.

Talutaredest meie andekad noored,

siit Otepää kõrgustiku voortelt.


Kõigil hinges igihaljas õis,

kirjamees Gustav Wulff-Õis.

"Õrn ööbik, kuhu ruttad sa ..."

veel eestlastelt võidetud maal.


Nüüd vaimutaeva võlvile,

jäänd kestma kirgas priiusloit.

Ja uuel ilul õitele,

löönd vaba, viljakandev muld.



        Enne sündi


Olen sajandeid enne oma sündi,

haldjana esiisade radadel käinud.

Seal näinud nende kündi-külvi

ja kuis eellased jäädavalt läinud.


Kuulnud nälja-katku ajal karjeid,

kui armetuid laipe kalmule kanti.

Vaenuvägede sagedaid rüüsteid,

kuis röövjõukidele andamit anti.


Koos inglitega kõrgel hõljunud,

altari kohal leerilapsi õnnistanud.

Nii juurtes ikka heas-halvas,

et sugupuu kestaks, kasvaks.


Meil etnoses ühised geenid,

ühine mälu, vereringe ja veenid.



        Studioosus


Kitsast üüritoast noor üritaja,

Alma materi järskudel treppidel pürgija:

raamatukoi, laborirott - kaua veel ...

Marssalikepike paunas, teaduse teel.


Tähtis auditooriumi akadeemiline õhk,

mis sest - mõnikord tühi kõht.

Uuringud, teadustöö lõpetada vaja -

kõigeks studioosus leiab oma aja.


Tiksub armutult bioloogiline kell.

Koduigatsus. Kallis iga kaotatud tund.

Hormoonide mäng. Kaaslane nii hell.

Valitseb ürgne edasiviiv tung.


Jääb meenuma püüdluste kaugus,

nooruslik kihk aegamööda raugeb.

Õnneks elab meis üllas ühendus,

kogu elu Eestile - pühendus.


  
Gustav Raudsepp (1882-1935)

                                Tähepoiss
                                                                Vanaisa Gustav Raudsepale

                    Oja vetevulina, mesimummi sumina,
                    kogus Tähepoiss oma meeltesse
                    ja kõik selle viiulikeeltesse.

                    Ööbiku laksutus, pardi tiivaplaksutus,
                    liblika lend - mida kuulda vaid võis,
                    talutares värsiridadeks voolitud sai.

                    Pilli helides tuba, värsse vihik täis;
                    pereema mures - kes teab, eks näis,
                    kas noorperemees talutööd veab.

                    Aeg argimuredes seiskus. Viiul vaikis.
                    Värsivihik sahtlis koltus.
                    Mentorita jäänud noor talent tuhmus.

                                                    Vambola Raudsepp.


Gustav Raudsepp'a hauaplats Osula kalmistul.










Tuesday, January 10, 2023

Dirigent ja pedagoog Ants Sööt sugupuus

 

Ants Sööt 08.08.1935-17.10.2013

Minu ja Ants Söödi (fourth cousin once removed) juured on Sangastes ning lahknevad venna-õe Juhan Kunsingu ja Leno Kõivu juures. Ants Sööt oli Eesti koorijuht ja pedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Üldlaulupidude üldjuht ja dirigent. Maetud Elva vanale kalmistule. 

Raimo Kangro (21.09.1949-04.02.2001)

Sangaste juurtega minu sugupuus on helilooja ja muusikapedagoog Raimo Kangro (7th cousin). Maetud Tallinna Metsakalmistule. Minul ja Raimol on ühine kauge esiema Matli Hällato (1671-1751) Sangastest. Raimo tütred: Maarja on kirjanik, Kirke kunstnik ja Anna-Magdaleena tõlkija ja kultuuriteoreetik.