1934 aastal sooritas Eestis
suitsiidi 337 inimest
Laotas tiivad hiidlind üle talu,
pimenes Päike - jäi ahastus, valu.
Lahkus mees piiritus õiglase tões -
eluõigust piirati igas tema teos.
Tõde vihas tõusis, laotusse lendas,
kuni tappev tõde valis ohvriks ta enda.
Polnud õigustust Looja loodu mõrvas,
õiglane viha seda valu veel korvas.
Taunis pattu Pühakiri ja seadussilm;
vastu võttis õiglase teispoole-ilm.
Nii kadus talu toetav eluahel,
siduv lüli sugupõlvede vahel.
.....................................................................
KIRGASTUMINE
Loojangu värvide varjude taha
kaob olevik, mis jätab meid maha.
Külm ergastav välk-kirgas valgus
paitab palet, kurb kastene kargus.
Kaduv hetk kätkeb põlvnemislugu,
kodumullast tärganud hõimusugu,
kestvat kodust pereringi tuge.
Pärandatud vaimsus - valguse võit:
õnnistet heldusse lahkuvad kõik,
kui kutsub kauge igaviku hõik.
....................................................................
No comments:
Post a Comment