Koduloo- ja genealoogiahuviliste tegemistest.

08.08.2026.a. olid Kooraste külatares koos koduloo- ja genealoogiahuvilised, kus meenutati üritust "Kooraste 500" (toimus aastal 2011), rääkis Tiiu Leppikus. Seejärel sugupuudest ja nende uurimisest geni vahendusel võttis sõna Uku Joassoone. Lõpuks kohalikud autorid Irene Vari ja Vambola Raudsepp andsid läbilõike oma viimasel ajal ilmunud üllitistest. 

Ümarlaua vestlusring Kooraste külatares.

Koorastes, Järve talus oli külas kirikuõpetaja Jaan Tammsalu.

Fotol Peeter Raudsepp, Vambola Raudsepp ja Jaan Tammsalu. 

22.09.2026.a. olid koos koduloo- ja genealoogiahuvilised Kanepi Raamatukogus. Fotol Uku Joassoone (halli habemega, musta kampsuniga) ja Vambola Raudsepp (punase kampsuniga 

Uku kõrval). 

Vambola Raudsepp, Koorastes. 

 

Elukaar 

Vambola Raudsepp

Vambola Raudsepp. Elukaar. e-raamat, 52 lk. Luuletused eesti ja võru keeles. Kättesaadav DSpace ut ee. 

Vananemine on elukaare kõige keerulisem, so tagasivaatav eluetapp. Olen elanud oma isade maal fašistliku Saksamaa ja stalinistliku Venemaa okupatsioonide ajal ning nüüd Eesti Vabariigis, mis kuulub Euroopa Liittu. Tagasivaatena oli minu elu tipphetkeks doktoriväitekirja kaitsmine Peterburis, tollal Leningradi Finants-majanduse Instituudis. Olin selles instituudis ka aastaid väitekirjade kaitsmisnõukogu liige. Samuti väitekirjade kaitsmisnõukogu liige veel Tallinnas, Tartus ja Riias. Töötasin pikka aega professorina Tartu Ülikoolis, millest ka mitmed sündmused ja emotsioonid käesolevas luulevihikus.

Vambola Raudsepp, Koorastes. 

 

Ajatu ilu ja hing

Vambola Raudsepp

Vambola Raudsepp. Ajatu ilu ja hing. Tartu, 2026, 28 lk.

(e-raamat). Loetav DSpace ut. ee.

Luulevihik sisaldab (25 lühiluuletust) mõtteid ja tõekspidamisi omast ajast ja keskkonnast, kus möödusid minu nö tegusad eluaastad. Mõtetes ennekõike ajalik ja ajatu, ilu ja inetu, headus ja kurjus, vaim, ihu ja hing vms. Siinjuures ajatus mälestustes seob ilu ja hinge igaveseks tuleks, mis ei kustu ka siis, kui unustatakse ajastu nimi. Öeldud mõttetera läbib mitmeid järgnevaid luuletusi.

Järgnevalt vihiku esimene luuletus.

                                Igikestvus.

                            Kõik algab ja lõpeb, nii ring saab sulet',

                            ikka sütivad leeki kustunud tuled.

                            Sest miski ei kao, muudab vaid kuju,

                            on igavene armastus, mälestus, tujud.

                            Elavas looduses õite ilu kord närbub,

                            uuel kevadel taas uhkena ärkab.

                            Jäävuse rüpes, kus aeg peatub viivuks,

                            saab igikestvusest hingele tiivad.

                            On ajatusel kestev jõud, mis ei hääbu,

                            mälestus kestab, kui kõik ka muutub.

                            Kuskil on Kõiksuse salalik keel,

                            mis püsivalt juhib meid maisel teel.

                            Kaduvas anname edasi lootuse leegi,

                            et selles elus saaks õnnelikuks keegi.

                                                                    Vambola Raudsepp,

                                                                        Koorastes. 

 

                                                Kestvus

Vambola Raudsepp

Vambola Raudsepp. Kestvus. Tartu, 2025, 38 lk. Loetav DSpace ut.ee.

Luulevihik sisaldab 35 luuletust ning mõtteid ja aforisme. Lühi-luuletused on seotud elulooliste seikade ja sündmustega, sh Tartu Ülikoolis. Paljud värsiread jäävad tänapäeva lugejale arusaamatuks, kuid selline see karm tõde toona oli. Olgu näitena Diktatuur, Nuhk, Ülekohus vms, so ajast, mil valitses vaesus, omad nuhid ja pealekaebajad, isegi valesüüdistuste esitajad. Aga kõik see on omamoodi aja märk Eestist, olgu siis nõukaajal või nn üleminekuaastatel.

Järgnevalt üks luuletus kõnesolevast luulevihikust.

                             Tee.

                        Hilja hämaras, novembris,

                        väsinuna, alles porisel teel.

                        Masendus. Raagus ümbrus;

                        koju - kuhu mul minna veel?

                        Must vari, kaaslane, mul ligi;

                        pea tulemas pime aeg.

                        Jääb töö ja valatud higi,

                        oli trots ja kestev vaev.

                        Ammu kõik kokku pakitud,

                        reisiks kingadki lakitud.

                        Pole midagi kaasas kanda,

                        jääjale - mida veel anda?

                        Tee lõpeb, kus igavene rahu,

                        halb sinna enam ei mahu.

                        Põhjatäht kaugusse kutsub,

                        vaimuvalgus seal iial ei kustu.

                                                                    Vambola Raudsepp,

                                                                        Koorastes. 

 

                                  Aeg.

                            Maine saab mullaks, tolmuks taeva,

                            kõik olnu kaob kord aega.

                            Hetkeiks rõõm, möödub vaev,

                            igavikku randub me lootuste laev.

                            On karmis kaduvas miskit suurt,

                            seal uue tekkiva vaimne juur.

                            Elu tähendus Maal kestma jääb,

                            läbi aegade auuremaks saab.

                            Kõik vahetub, hääbub, ärkab,

                            Kõiksusest uus elu taas tärkab.

                            Miski ei lõpe. Elu teisenduse voos,

                            vaid üürikeseks oleme siin koos.

                                                                Vambola Raudsepp,

                                                                AD 2026 Koorastes. 

                               

Osula 400.

                                                         Pühajõgi. Loitsimise koht.

Urvaste kihelkonna Osula küla esmamainimiseks on pakutud mitmeid daatumeid, kuid ametlikes ajalooallikates märgitakse aastat 1627. Seega, nii või teisiti, võiksime tähistada Osula küla esma-mainimise neljasajandat aastapäeva. Alljärgnevad minu värsiread on katsed meenutada mõningaid hetki Osula möödanikust. 

                                                 Osula.

                    Rahutu loodus ja Prassimäe rahu;

                    hiies värelevate varjude valgus.

                    Pühajõe loitsu vaimsus,

                    kalmude karm ajaloo kaja. 

                    Näljaaastad - ikaldus, surm, katk,

                    veskilõhkujad, Pühajõe vastuhakk.

                    Põhjasõjas venelaste rüüsteretked,

                    Erastvere kaotuse valusad hetked.

                    Kaoses Eesti riigi loojad, kangelased,

                    rahva toetusel Vabadussõja sangarid.

                    Metsavend okupandilt võimu võttis,

                    sest kannatused, veri ja ühishauad.

                    Talendid - Maltenek, Matteus, Kaitsa ...

                    teadus-kultuuriloole innustuse andjad.

                    Veel väärikad maa edendajad, kaitsjad;

                    tänase rikkuse ja maine kandjad. 

Minu vanaisa Gustav Raudsepa (1882-1935) vanemad (Peeter ja Ann) on maetud Osula kalmistule ning temalt on omal ajal kirja pandud järgmised Osulaga seonduvad värsiread. 

                                        Gustav Raudsepp

                        Pühajõe palve.

                             Harjumäe võlvilt vette,

                             põlvib üks paik nii püha;

                             koht kui altari ette,

                             üllan ikka ja üha.

                                    Igatsus pilvisse viib,

                                    oleks miski küll kindel;

                                    mu kohal valge pilvetiib -

                                    see mu kaitseingel.

                             Taamal Osula kalme,

                             kadu kõiki meid köidab;

                             juba õhus on talve,

                             külm loojang seal loidab.

                                    Meist maha jääb mure,

                                    siin kõrge sinitaevas,

                                    kus lootus ei sure,

                                    ehkki hing veel vaevas.

                                                              Vambola Raudsepp, AD 2026.

Juured Urvaste kihelkonnas: EV major Eduard Johannes Kimm.

 

                           Eduard Johannes Kimm (1895-1946).

Eduard Johannes Kimm sündis Vilo vallas, Petserimaal talupoja perekonnas (1895). Minu sugupuus third cousin. Keskharidus. Õppis välismaal. Sõjaväeinsener. Oli õppejõuks Eesti Sõjakoolis. 

Arreteeriti punavõimude poolt 14.06. 1941.a. kui nõukogude vastane element. Tribunali otsus 15+5 a vangilaagrit. Osales Vabadussõjas. (Oli Punaarmees alampolkovnik, inseneriteenistuse ülem?). Suri 9. mail 1946. a. Norlagis, Krasnojarski krais. 

Vambola Raudsepp. 

Sugulussidemed: professor Tiit Land.

Rektor Tiit Land

Tiit Land (1941) on biokeemik. Lõpetas Tartu Ülikkoli (1989), kaitses väitekirja Stockholmi Ülikoolis (PhD, 1994). Täiendanud end ja töötanud mitmes väisriigis, sh Rootsis, USAs jm.  Professor. Valiti Tallinna Ülikooli rektoriks (2011), seejärel Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks (2020). Minu sugupuus 7th cousin once removed.

Vambola Raudsepp, Koorastes. 

Kuhu mul minna veel

Vambola Raudsepp

 Vambola Raudsepp. Kuhu mul minna veel, e-raamat. DSpace ut. 2026, 28 lk. https://hdl.handle.net/10062/123501

Värsivihik sisaldab 25 luuletust, mis kajastavad enamuses autori eluloolisi seiku. Alljärgnevalt üks nendest.

                            Häbistatud.

                            Olime omal maal sunnismaised,

                            sunnitud toetama puukideid,

                            neid punetavaid mädapaiseid.

                            Vabakäiguvangidena veeti eksiteid. 

                            Isegi siis, kui elasime poolnäljas,

                            oli KGB silm, nuhid, kõikjal väljas.

                            Puna-pime aeg sai lõpuks läbi,

                            mõistagi oli meil, alandatuil häbi.

                            Variserid, kes teenisid truult punalippu,

                            pürgisid ja saidki kohe EVs tippu.

                            Häbistatakse Eesti suutlikkuse tagajaid,

                            patrioote, mitte kasu tagaajajaid. 

                                                                    Vambola Raudsepp,

                                                                            Koorastes.

 

Katsumused

Vambola Raudsepp

Vambola Raudsepp. Katsumused, Tartu, 2024, 28 lk.

Oleme kõik omas ajas kasvanud Eestimaa lapsed, minu põlvkond sõja aastatest pärit. Rahva ja maa katsumused elavad meis kustumatult edasi. Paraku. Niisiis, isikut kujundavad aeg, olud ja keskkond, küll aga ennekõike ta tahe, huvid ning distsipliin  eesmärkide saavutamiseks.

Olen püüdnud Eesti ja iseenda elus juhtunuid seiku mõtestada ja talletad värsivormis, mis käesolevas luulevihikus (sisaldab 25 luuletust)  teoks said.

Järgnevalt üks luuletus kõnesolevast luulevihikust.

                      Mõõganeedus.

                            Eesti mehed kahel rindel,

                            vaenupoolte vaprad võitlejad.

                            Karmavõlg või relvaneedus,

                            vend venna vastu taplesid.

                            Vintis Kalevipoeg mõõgaga,

                            Soome sepa poja mõrv:

                            needus nõuab võrdset tasumist -

                            "et mõõk ta jalad läbi raiuks".

                            Kestab Soome sepa sajatus:

                            "Mõõgast saagu su mõrtsukas,

                            tapariist sind ennast tapku".

                            Sest needus Eesti sõjamehel.

                                                                Vambola Raudsepp,

                                                                  Koorastes.       

. 

Metsa lembus.

                        Mets avab end kui püham siirus,

                        kus kuuselatv pilvepiiri riivab.

                        Katab pinnast samblavaip pehmelt

                        ja tihnikus peidus hämariku ehmed.

                        Kastepiisad kui tuhanded tähed,

                        hing kosub, kui metsarüppe lähed.

                        Linnulaul - kodune meloodia,

                        tuuleiil okstes, palet paitav eufoonia.

                        On metsaraamatu lehed tammepuul,

                        sealt iga hetk loed looduselt uut.

                        Hoidke elu, mis samblapeal peidus,

                        siin soojust, rahu ja heldust leidub. 

                        Vambola Raudsepp.

                       AD 2025 Koorastes.

Suvised jutuajamised.

 

Peeter Raudsepp, Vambola Raudsepp ja Jaan Tammsalu.

19. juulil Koorastes, jutuajamise teemaks kodulugu, genealoogia ja ka religioon. Eks iga inimene on huvitatud oma juurtest, päritolust ja isiksustest sugupuus. Ise olen seostanud kodu-uuringud kalmistute uurimisega. Koostatud on väikesed kalmistut tutvustavad brošüürid Urvaste, osaliselt Sangaste ja Hargla kihelkondade kohta. Kirikuõpetaja Jaan Tammsalu võib anda lahkunute kohta palju uut ja huvitavat lähtudes nö religioonifilosoofiiast. Seda ennekõike avaldatud arvukate trükiste varal. Ornitoloog Peeter Raudsepp käsitleb elukeskkonda tervikuna kui elavat organismi, so inimene, linnud-loomad ja taimestik.

Vambola Raudsepp.

Närbumine.

 Õitsev iga elukevadel närbub,

silmakirjalikkus, muutlik meel

ja valelikkus, juba kõikkide keel.

Reetmine alatuses käitub,

südametunnistus kaob, vaikib -

viimast vast polegi enam.

Ustavus vaikselt sureb, kohe -

see inimlikkuse viimne ohe.

Truudus ju vanuri ajalik pahe.

Ängistav, mis kõige koledam -

elame õigustatud valedes,

vihakortsud sallijate palgetel.

AD 2026 Koorastes. 

Ärimees Alfred Veemees.

 

                                                                Alfred Veemees (1904-1942).

Ärimees Alfred Veemees (1904-1942) sündis Sangastes ja paiknes  minu isapoolses sugulusliinis (third cousin once removed). Õppis Tartu Ülikoolis loodus- ja õigusteadust. EÜSi liige. 

Oli tegus ettevõtja Kilingi-Nõmmel, suuromanik. Kaitseliidu pealiku abi. Isamaaliitlane. Arreteeriti N.Liidu võimude poolt ning erinõupidamise otsusega määrati mahalaskmisele. Otsus viidi täide 21.04.1942.a. Sevurallagis. 

Vambola Raudsepp.

                                Pilkane

                    Särav laotus langetas lau,

                    ses kaduva karm pale:

                        hinge valulik arm,

                        lahkunu pilkane haud.

                    Kõlab vaikne ülemlaul:

                    ilust, andest ja tegudest.

                        Helged hetked viivuks,

                        kaovad linnutiivul.

                    Ülistame olnu suureks,

                    kõik ju juhtunud noorelt.

                        Päevad pilkitud pilve,

                        eilsest ei jää me ilma.

                                                    AD 2026 Koorastes. 

    

                                                    24. mai 2026.a. Koorastes. 

                            CALEO  VITAE*

                    Käes magistri attestaadid,

                    roosid, soovid, vanad teklid;

                    Jaanipuhtad valged pruudid.

                    Kõik nad kaunid staarid,

                       Ülikooli hardushetkeil.

                    Tühjad auditid ja saalid,

                    täis üllaid tulevikuplaane.

                    Nukrus mahajääjal kanda:

                    said mentorilt, mis oli anda,

                       hetked unustuse hõlma.

                    Vana peahoone foonil,

                    tänusõnad siiral toonil,

                    õnnistamaks eluteid.

                    Alma materi traditsioonid,

                       kestvad aastaid, sajandeid.

                                                                -------------

                                          *Elu tipphetk.

                                            AD 2005, Tartus. 

Elukaar 24. mai 2026..a. - 85.

 

Vambola Raudsepp

Olen elanud oma isade maal fašistliku Saksamaa ja stalinistliku Venemaa okupatsioonide ajal ning nüüd Euroopa Liitu kuuluvas Eesti Vabariigis. Kasinuse ja kaitsetuse aastatel oli elu tpphetkeks doktoriväitekirja kaitsmine Peterburis ning olla seal Doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogu liige. Ka mujal (Tallinnas, Tartus, Riias). Rahuldust pakkuv oli töö professorina Tartu Ülikoolis. 

Tagasivaadet käidud elutele võib väljendada ka värsiridades. Vt luulevihik Vambola Raudsepp. Elukaar, e-raamat 2026, mis sisaldab luuletusi eesti keeles (32) ja võro keeles (16). Kättesaadav elektroonilisel kujul Tartu Ülikooli Raamatukogus (DSpaces).

                                  Katarsis*

                                                Elukaar peegeldab ajastut,

                                                biograafia selle karmi kajastust.

                                Toona oli võime Eestile anda,

                                sellest tänuvõlg surmani kanda.

                                Saatus - kaitsetus, kasinus,

                                korvas kõike anne ja usinus.

                                Tuli taluda õelust, kadedust;

                                usus nautisin Looja lähedust.

                                        Aeg anti olla seniidis,

                                        hetk seista oma maa eliidis.

                                        Olla kolleegide kõrval tipp,

                                        hoida kõrgel Eesti lipp.

                                Saabunud viimane vaatus -

                                emeerituse staatus.

                                Trööst - jäävus järglastes;

                                elutööst, tublidest pürgijatest.

                                                --------------

                                                *Emotsionaalne puhastumine.

Vambola Raudsepp,

AD 2026 Koorastes.