Estonian scientist, Dr.(Econ.), Prof. of Finance at the University of Tartu. He was born (24.05.1941) in Võru district, Estonia. Received scientific degree Dr.(Econ.) from Saint-Petersburg State University of Economics and Finance (1983). Main surveys lie in applied corporate finance and investments. He composed his doctoral dissertation in the same field and has published approximately 80 publications, including original monograph in Russian. Since 2006 is Prof. Emer. of Tartu University.
Monday, July 10, 2023
Juured Sangastes: Heino Eller, Aleksander Eller ja Elsa Kristelstein
Sunday, June 25, 2023
Jaanipäev Koorastes AD 2023
Palav suve algus, kuivus teeb põllumeestele liiga. Ega lähiaastatest mäletagi sellist kuumust ja öist külma, mis võttis kartulikasvud ja maasikad. Ega ka seenemetsa asja pole.
Suvitajatel aga kõige ilusam aeg. Päikest palju, vesi soe, sääski vähe ja mida veel soovida. Üle pika aja saab järvele paadiga ringi peale teha.
Jaanipäeval ollakse ikka külaliste ootel. Taamal eramut tähistav viit, kust järveni vähem kui 150 meetrit. Kõikjal lopsakas rohelus. Aga erakordse kuivuse ja kuumuse tõttu jääb jaanilõke sel aastal tegemata. Siiski külalised tulid.
Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.
Saturday, March 18, 2023
Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus
Vambola Raudsepp. Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus. Sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu. 2023, 28 lk.
Kinnine uuring genealoogiahuvilistele, kus sisuks pühendunud kutseandekad inimesed ühes konkreetses sugupuus. Lähtutakse nö andekuse geeni hüpoteesist, kusjuures vaatluse alla on võetud 150 edukat/andekat isikut, pildiga esitatud 80. Uuringute käigus minnakse ühe sugupuu raames ajas tagasi kuni 16/17. sajandisse ja sealt naastakse kaasaega. Niimoodi tekib huvitav võrgustik, kus paljudel juhtudel sugulusliinid saavad kokku väheste eellaste juures, kes elasid rohkem kui 300 aastat tagasi. Huvipakkuv on see, et just need vähesed eellased on andnud nii palju andekaid ja edukaid järeltulijaid. Mõnedel juhtudel on nende omavahelistest seostest tekkinud haritlas-, teadlas-, muusikute jne dünastiad.
Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.
Kersti Kaljulaid ja Marju Lauristin sugupuus
Thursday, January 19, 2023
Luuletused Võhandu Pühajõest
Gustav Raudsepp (1882-1935)
Pühajõe palve
Harjumäe võlvilt vette,
põlvib üks paik nii püha,
koht kui altari ette,
üllan ikka ja üha.
Igatsus pilvisse viib,
oleks miski küll kindel;
mu kohal valge pilvetiib -
see mu kaitseingel.
Taamal Osula kalme,
kadu kõiki kord köidab;
juba õhus on talve,
külm loojang seal loidab.
Meist maha jääb mure;
siin kõrge sinitaevas,
kus lootus ei sure,
ehkki hing veel vaevas.
Vambola Raudsepp
Pühajõe müsteerium
Otepää kõrgustiku kuplite vahel,
seal, kus Kooraste järvede ahel,
läbi Kärgula, Osula, Vagula järve,
voolab vaikse virvega Pühajõgi.
Lootsik liugleb, lopsakad kaldad,
Pühajõe müsteerium mind valdab.
Meenub vanarahva veskimäss,
puhta järve kaitseks vastuhakk.
Siit mitmete muistendite alged;
mõtted pühad, kirkad ja valged.
Haarav lugu Karjasoo kaksikutest,
kaunitest tütardest ja järvetaadist.
Harjumäe alla ikka loitsma tulen,
kus hardushetkel läidan lõkketule.
Matk elamusi pakub, kui Uku paugub,
või kui jõge hõlmab täiskuu udu.
Pühäjõel (võro keelen)
Näet hetki elon imelisi,
ku' täüskuu jõen viige hullas.
Ku' hiien üts nuur inemine,
tõõsõ kandlõmängu kullõs.
Hää hiietsõõri võimas vägi,
kõik valla noorõ' kokku tõi.
Külän kõigil meelen Harjumägi
ja kirka virveviige Pühäjõgi.
Oll' ammu' aigu, nälä'hädä, ikaldust -
ku' veski vihhagõ purus lüüdi,
Muistva latsõgi tuud kakõlust -
iks viiveski jäi sis süüdü.
Sai Pühäjõele uma palvõkoht,
kos kävväs loitsman ikka viil.
Om täämbä sääl üts tõõnõ oht -
kas täüskuu löüd viil puhta vii.
Thursday, January 12, 2023
Vambola Raudsepp
Esimesele meditsiinidoktorile
Peeter Hellatile
Sangaste kihelkonna juurtest,
talutare andekatest noortest:
raja leidnud, tõrvikut kandnud,
kõik endast Eestile andnud.
Maailma suurkoolides õppinud,
külmas ja puuduses püüelnud.
Oli tal päevades teadusrikkust,
elutööks aastakümnete pikkust.
Otsida, tuua Eestisse vaimsust,
kuid saatuseks üksindus, ainsus.
Palju üks suurmees on suutnud,
meie elu läbi aegade muutnud.
Nüüd ta kalmule küünla läidan,
meeldiva kohustuse täidam -
teerajaja hauale lillekimbu jätan.
Otepää
Sinakate järvede, kuplite maa -
see on võrratu, kodune Otepää.
Eesti iidne maakond - Ugandi:
Sangaste, Kooraste, Pangodi ...
Suurmehi ärkamisajal sirgunud,
kel teod-mõtted Eestile virgunud.
Talutaredest meie andekad noored,
siit Otepää kõrgustiku voortelt.
Kõigil hinges igihaljas õis,
kirjamees Gustav Wulff-Õis.
"Õrn ööbik, kuhu ruttad sa ..."
veel eestlastelt võidetud maal.
Nüüd vaimutaeva võlvile,
jäänd kestma kirgas priiusloit.
Ja uuel ilul õitele,
löönd vaba, viljakandev muld.
Enne sündi
Olen sajandeid enne oma sündi,
haldjana esiisade radadel käinud.
Seal näinud nende kündi-külvi
ja kuis eellased jäädavalt läinud.
Kuulnud nälja-katku ajal karjeid,
kui armetuid laipe kalmule kanti.
Vaenuvägede sagedaid rüüsteid,
kuis röövjõukidele andamit anti.
Koos inglitega kõrgel hõljunud,
altari kohal leerilapsi õnnistanud.
Nii juurtes ikka heas-halvas,
et sugupuu kestaks, kasvaks.
Meil etnoses ühised geenid,
ühine mälu, vereringe ja veenid.
Studioosus
Kitsast üüritoast noor üritaja,
Alma materi järskudel treppidel pürgija:
raamatukoi, laborirott - kaua veel ...
Marssalikepike paunas, teaduse teel.
Tähtis auditooriumi akadeemiline õhk,
mis sest - mõnikord tühi kõht.
Uuringud, teadustöö lõpetada vaja -
kõigeks studioosus leiab oma aja.
Tiksub armutult bioloogiline kell.
Koduigatsus. Kallis iga kaotatud tund.
Hormoonide mäng. Kaaslane nii hell.
Valitseb ürgne edasiviiv tung.
Jääb meenuma püüdluste kaugus,
nooruslik kihk aegamööda raugeb.
Õnneks elab meis üllas ühendus,
kogu elu Eestile - pühendus.
Tuesday, January 10, 2023
Dirigent ja pedagoog Ants Sööt sugupuus
Friday, November 18, 2022
Vambola Raudsepp
Metronoom
On hetkel elukaares tähendus,
üks silmapilk kui inimelus lahendus;
tabatud hetkest saab saavutus.
Enamus elust argitööle antud,
varamusse mõndagi tallele pandud.
Punasel vaibal olen kord kõndinud,
ehkki valel ajal ja kohas sündinud;
vaid vääramatu jõu ees paindunud.
Aastaid vahetatud palgarahaks,
neid tagasi saa, kuigi tahaks.
Olnu võinuks ka olemata olla,
taevalik õndsus ei saanudki tulla;
saaks kogu kurjuse maha matta.
Tähtsat tahaks veel ette võtta,
parimad hetked pärandiks jätta.
Detsember 2022, Koorastes.
Kevadpoiss
Gustav Raudsepale (1882-1935)
Oja veevulina, mesimummi sumina,
kogus kevadpoiss oma meeltesse,
ja kõik selle viiulikeeltesse.
Ööbiku laksutus, pardi tiivaplaksatus,
liblika lend - mida kuulda vaid võis,
talutares värsiridadeks voolitud sai.
Pillihelides tuba, värsse vihik täis;
pereema mures - kes teab, eks näis:
kas noorperemees talutöid veab.
Aeg argimuredes seiskus. Viiul vaikis.
Toeta jäänud noor talent tuhmus.
Värsivihik sahtli põhjas koltus ...
Saa meheks!
Meheks saada - keegi peab ju andma,
et poiss saaks hakata kaela kandma.
Noor anne on rahva rikkus,
ka see, kel põlvpükstes pikkust.
Hea mentor saab teele juhatada,
et elus võiks võimsaid asju juhtuda.
Tark juht võib ka kaitset anda;
laps on veel aval, ilm nii kaval.
Aga kaval pole kunagi rumal:
a vaat, astub veel endale kanda.
Pigem üks alandav sõnakõlks -
saa meheks! - kurjustav, tõrjuv lõks.
Tänud
Ole, kesta kui piisake Pühajärves;
jäägu kauaks kõlama su kandlehelid
Ugandi-Sakala kuplite hiites.
Talleta oma laulud vaimuvarasse,
mõtterikkus eesti kirjavarasse,
Võrumaa järglaste juurtesse.
Täna Loojat antud eluhetkete eest,
veel vanemaid, kodu ja Eestimaad,
siis rahus puhkama siit saad.
Kui saabub äratuse viimne tund,
mil langeb lohutuste liisk,
ehk vilgub hetkeks helendav piisk.
Arvumäng
Üks pole ühtegi. Üksik laps,
ei õde-venda, tädi-onu,
tühjavõitu kodu.
Kaks silma sinulgi peas,
mida tahad, seda näed,
nähtut hilja vaed.
Kolm jalga vokil all,
koht muuseumis tal.
Armukolmnurk - kole küll.
Neli nurka toa seinas.
neli tuba suured, tühjad,
justkui ootel, leinas.
Viis sõrme lapsel käes,
rõõm, kui vastu sirutab,
või ema tähte kirjutab.
Kuus naela kabjarauas,
istuvad kui söögilauas.
Oma hobu armas, maias.
Seitse päeva nädalas.
Pühapäev saab vedelda.
Homme tööle - ära hädalda.
Kuuekümnendad
Masenduses palgaorjad,
kopikad kõik kokku korjab.
Seisab piima, leivasabas,
Rahva Hääle kaasa rabas.
Läänt vihkame ja neame -
tankirida Praha peale;
surm fashistile, kus eales.
Toidu vaevu kokku veame.
Gagarin kosmosesse lendas,
kommunism ju koidikul.
Tühjus süvenes meis endis;
käed kindlalt KGB köidikus.
Oh, kuldsed kuuekümnendad,
need aastad mälus külmetavad.
Segasõnad
AD 1988
Armastus käy vatsan kautta.
Sommil hyvä magu, kaunis pugu,
na kenake kui õl(l)ekubu -
kutsuu lahkelt sviidi lauda.
Iga suutäis kiva amps,
ei vähän, mitte teps.
Prae juurde pieni naps -
paks laps, ilus (tütar)laps.
Söögem saia, söögem liha,
jätetään kiukku, jätetään viha -
niin nousee armuiha.
Hõissa ja hõissassa!
Sõnalugu
Meest sõnast, härga sarvest.
Suured sõnad. Kurjad härjad.
Tursked turjad. Prisked karjad.
Hirmul suured härjasilmad.
Võitjal magusamad marjad.
Löödud kurvad. Palged märjad.
Raske võitlus. Tore võit.
Rahul kõik. Õiendatud arved.
Maha jäävad sõrad-sarved.
Ilmutusi
Suuga suure linna, käega käopesa,
või kukulinnul seda vaja?
Värvuline väle vilgas,
toidulaud tal aasal rikas.
Nii kuldalind kosub tööka toel,
saadud kombed vanal moel.
Noor hõbehääl kukub kuulutusi,
veereteleb vana laulu -
kujub helge aja kangast.
Per aspera
Sõjajärgsed
Alandav, ahistav, häbistav;
maapoisid keskkooli klassis,
kalossides, villases kuues.
Mõni EWst paremal järjel,
viigipüksid, läikivad kingad.
Paljud karjapoisiks olnud.
Oldi noored, mõeldi suurelt,
varjati vaesust, väärikalt.
Vaikiti sulaspoisist juurtest.
Toata, külmas ja näljas,
algas õppetöö püüdlejale,
hiljem ülikoolis pürgijale.
Mentor
Sisemise põlemise hetkel,
korraks vilgatas teetähis -
otsingule saadetud sõnum:
viibe Linnutee lähistelt.
Õpetaja kutse tabab valitut,
omastele võõrast, põlatut.
Kohtumine silmast-silma,
õppur astub uude maailma.
Õpetus: saada, olla inimene,
kogu Universumi kodanik.
Avastus usus on imeline:
kaduva elu tulevik - igavik.
Tegusad teostuse aastad.
Kõik. Tuleb viimane vaatus:
Mentor lahkub. Nii elus käib.
Rikkana, orvuna maha jäin.
Rukkileib
Kodulooline
Künna kevadõites, noorelt,
uhkelt, sirgelt, ikka suurelt.
On jalg sel poisil õigel teel,
kel adrakurg käib kätel ees!
Külva tuules, trotsi tormi!
Küll õrn ööbik tõttab õue.
Kiida kodupõllu mulda,
tule, rukkivälja lõika;
leivalõhnast sügiskulda.
ahjusooja toitu lauda!
Ja siis mäekõrgelt hõika,
kõuehääli orgu hõiska:
ehitagem kaunis kodu,
kasvagu me eesti sugu!
Loovutus
AD 2023
Korraks kerkib amorfne hõim,
kel häbitust, tegu ja võim,
teisi tühistav sõna ja sõim.
Lükatud teadlas-aristokraat,
kel valgustet üliku juured
ja veres väärikuskraad.
Kõigel hind ja esitet arve,
eellaste mõjutet karma -
väike väikseks ja suur suureks.
On vähese eliidi saatus,
loovutada koht ja staatus -
me traagiline lõppvaatus.
Palav armastus
Suurtele juhtidele
Kõige-kõige, just see õige;
kiidukoorid, ekstaasihõisked.
Lossi saalid. Elus pjedestaalil.
Tsiteeritud. Priviligeeritud.
Ülal tehtud, antud ehted.
Aktiivne. Üksi depressiivne.
Erutuv koleerik. Impulsiivne.
Arrogantne, ka pedantne.
Aura kiirgus, lubat' tsirkus.
Skiso silmad. Häbist ilma.
Põleb põrmu palav mullas.
Rahva ootus, riigi saatus.
Advendiküünäl
AD 1952
Õdagu lagõhus udurüvvän,
ümbre advendipuhas lumõväli.
Aotäht kuusõlatva ehiteles,
vaikus hillä-hillä tinises.
Kuusõl edimädse küünlä löüdän.
Kaugõl aknan õlilambi tuli.
Om' talotarõn pühäliku' hetke,
Jeesuslatsõ sünnü uutõl.
Pühä üü pään helises'.
küünäl mõttõrikkust luu.
Üts inemine Tsirgutii all,
Luuja luudun talvõüün.
Tunnuslind
Raudkull, väärikas teravsilm,
vana sugupuu tunnuslind.
Liitnud hõimlasi sajandeid,
neid innustanud otsinguil.
Ärksus rahva ärkamisajal,
julged sammud uuel rajal.
Raudkull vihiku kaanel,
Raudsepa värsside kogul.
Röövlinnu veri võtab oma,
ka koduõuelt noore kana.
Riskija klann teab hinda,
mille peab tasuma kindlalt.
Paiksed, muist rändajad,
kaugel, võõrastel radadel.
Kullilt kutse Sangaste maile,
isaisade juurte juurde.
Tee
Kauge, saavutamata eesmärk,
võtab jõu, annab hingerahu,
loob tasakaalu ja ongi me elu.
Sund luua oma Eldoraado:
vaimujõuks meditatsioon,
ressursid ja organisatsioon.
Valik raske, täis takistusi,
pettust, kadedust, eksimusi,
koostööd ja taasleidmisi.
Ilusam aeg, käidud kogu tee.
Rahuldus - pole enam see.
Oh, oleks valik ja tee veel ees.
Talvõüü
Käü täüskuu ao'l mõtsan elo,
ilves käpelt' jahti pidäs;
kitse' valvõn mõtsaveeren,
soepaar üle niidu silkas'.
Repän talo ümbre tiirlõs,
jänes õkva tii pääl kiirlõs.
Nugis orravat takan aamu',
sai mõtsalinnu' üles aa'tu.
Egäl uma söögimurõ'.
Kitsel valmis söögiseim;
põrkna', pajoviha', kuiv hain.
Jahimiis kõik nu' sinna vei.
Hillä mine kõkõ kaema,
tohi-i mõtsaelo häiri.
Tassa luumi-lindõ jälgi,
võta' osa valgõst talvõüüst.
Küläelo
Kõrvun kaugõ ao' kaja:
küläkuul ja seltsimaja.
Piki tiid oll' taloahel,
põllulapi' nuidõ vahel.
Kar'poiss uhkõ kuning,
a üle kõgõ pässisunnik.
Tarõ takan savvusann
ja tiik tansaman man.
Piimämeier Liinamäel
ja pito peeti tsõõri pääl.
Suurõ' tüü' tetti talgun;
sisask laulsõ kõosalkun.
Elotsõõr
Olõt' pall'alt Maalõ saadõtu,
kümme käsku üten antu.
Elä siin ku' peremiis -
uma tarõ, pere, pall'o latsi.
Om elotsõõrku' matemaadika;
sul seitse päivä nädälän
ja aastan katstõist kuud -
üts Maa tiir Päivä ümbre.
Miä Jummal andnu*, olõ rahul,
siis hüvvä aiga müüdä saadat.
Kerkon armolauda võta'
ja Luujat egäl aol kitä'.
Võitlused
Parim võit saavutatakse
lahinguta. Hiina tarkus.
Võitlus - eksistentsi postulaat;
pole poolt, oled vastu -
ikka enda eest välja astu.
Võitlused endas ja enda ümber,
siin ja sealpool rindejoont -
igas endas pead olema kindel.
Tõde: on teadus vereta võitlus.
Kadedaid-kurjameid nagu muiste,
tippsaavutused nende kiuste.
Võidud endas, vastane raugeb,
üksiklahinguis võidud-kaotused,
ajaga võideldes - kõik on kaotajad.
Uus eluase
Tõotatud lossi kord saan,
kus lühtrisäras suured saalid,
seintel kallid vanad maalid -
õnnistatud taevalik kink.
Palees pikad kleidid, frakid,
omaksed, sõbrad, kaaslased,
kõik noored, kaunid, rikkad -
neilt kallistused, sülelused.
Lookas lauad, täis lillevaasid,
klirisevad kristallsed pokaalid,
meeleoluka kodumaised viisid -
Looja loodud eluase.
Sangaste
Otepää kõrgustiku avarusest,
kutse Ugala-Sakala piireist,
kodupaleus meid seob, ei rauge,
mälestused kaduvast, kaugest.
Liidab meid ülev-vaikne rahupaik,
vennad, kes võitlesid Eesti eest.
Puhkab rukkikrahv - aristokraat,
kel Tartu Ülikooli audoktori kraad.
Paljude põrm võõras mullas -
karm saatus me hõimlasi haavas.
Meis mälestused teist ajakullas,
hellad, põlvest-põlve kodumaal.
Kallile kullerkuppe, rukkililli,
lisaks kimbuke pääsusilmi
nendele, ikka koduste kombel.
Taaskohtumised täna ja homme.
Uus eliit
Võimusuhetes kutsutud-seatud,
süsteemile ustavad, veatud.
Toimib isikutes metamorfoos,
kaaslastes - kõik üheskoos.
Tekib süsteemi pisike autokraat,
kel mõistust jagab kõnetraat.
Kulda-karda riputatakse rinda -
peab ju tõstma marioneti hinda.
Arusaamatu, ambivalentne,
sageli häbitu, isegi pedantne.
Ongi mõtelnud end suureks,
imetlejat-austajate juures.
Kestab kõrgemalt kontroll,
hüpikust saanud juba troll.
Poosideks pingutatakse niiti,
nii süsteem loob uut eliiti.
Kell 23.59
Sel kevadel leina nägu;
salus harva kukub kägu.
Aeg hilja öhe sammub;
värskus oli ammu, ammu.
Üleilmne tolerantsus,
planeedil ühine eksimus.
Veel napilt antud on aega,
tunda õnne ja naerda.
Kõiges tehtu uhkelt näha,
kuid endast teame nii vähe.
Ajalik lõpp on valutu, järsk,
vaid üks hetk kui põuavälk.


















