Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus

 

Vambola Raudsepp. Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus. Sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu. 2023, 28 lk.

Kinnine uuring genealoogiahuvilistele, kus sisuks pühendunud kutseandekad inimesed ühes konkreetses sugupuus. Lähtutakse nö andekuse geeni hüpoteesist, kusjuures vaatluse alla on võetud 150 edukat/andekat isikut, pildiga esitatud 80. Uuringute käigus minnakse ühe sugupuu raames ajas tagasi kuni 16/17. sajandisse ja sealt naastakse  kaasaega. Niimoodi tekib huvitav võrgustik, kus paljudel juhtudel sugulusliinid saavad kokku väheste eellaste juures, kes elasid rohkem kui 300 aastat tagasi. Huvipakkuv on see, et just need vähesed eellased on andnud nii palju andekaid ja edukaid järeltulijaid. Mõnedel juhtudel on nende omavahelistest seostest tekkinud haritlas-, teadlas-, muusikute jne dünastiad. 

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Kersti Kaljulaid ja Marju Lauristin sugupuus 

Kersti Kaljulaid (1969). Poliitik. EV president

Sugulusseos: 8th cousin twice removed. Ühised eellased Sangaste kihelkonnas, Piisaste külast ning seosed lahknevad vendade Käärike Henno (1660-1733) ja Käärike Hans (... - u 1645) juurest.

Marju Lauristin (1940). Sotsiaalteadlane. Professor

Sugulusseos: 8th cousin. Ühised eellased Sangaste kihelkonnas, Piisaste külast ning seosed lahknevad vendade Käärike Henno (1660-1733) ja Käärike Hanss (... - u 1645) juurest.

Vambola Raudsepp

        Patriotism

Eesti juurtele pühendumine,

kodu ja keele alalhoidmine,

globaliseerumise toetamine -

    altruistlik eneseohverdus.

Väärtuseks võidetud suvereniteet,

riigi kestvus, kasv - prioriteet,

keelest ja kultuurist identiteet,    

    vahest eeskujuks kosmopoliit. 

Ohud - lõhenemine, reetmine,

demograafiline kriis, katastroof.

Anastamine. Röövvallutamine.

    Rahvuse ja riigi kadumine. 

Patriotismi ei saa importida,

rahvast võib siia transportida.

Eesti juured loovad võrseid ja vilju;

    vaid kindlust, mida vajame palju.

Latsõ murõ'

                            AD 1949

Üü läbi sattõ lai'a lummõ,

külmä kümme pügälät.

Koolitii täüs tuisu-umbõn.

Lats sumpsõ, saapan lumi,

kuuli jõudsõ väiko, väsünü.

Süänd painsõ suurõ' murõ'.

Kas koolitüü kõik tettü,

rehkendüse'-sehkendüse'.

Värsisalmi' pähä' opitu'.

Tulõ' klassi ette, kästi'.

Paar laulusõnna segi läts.

Kolm, kur'ält ütli oppaja.

Leiväpala är' sai süüdüs.

Läbi üts külm koolipäiv.

Valgõvalo. Iin pikk koolitii.