Thursday, January 12, 2023

Vambola Raudsepp

        

Peeter Hellat (1857-1912)

Esimesed

                                                             Esimesele meditsiinidoktorile

                                                                                    Peeter Hellatile 

                            Sangaste kihelkonna juurtest,

                            talutare andekatest noortest:

                            raja leidnud, tõrvikut kandnud,

                            kõik endast Eestile andnud.


                            Maailma suurkoolides õppinud,

                            külmas ja puuduses püüelnud.

                            Oli tal päevades teadusrikkust,

                            elutööks aastakümnete pikkust.


                            Otsida, tuua Eestisse vaimsust,

                            kuid saatuseks üksindus, ainsus.

                            Palju üks suurmees on suutnud,

                            meie elu läbi aegade muutnud.


                            Nüüd ta kalmule küünla läidan,

                            meeldiva kohustuse täidam -

                            teerajaja hauale lillekimbu jätan.



Peeter Hellat minu sugupuus fifth cousin thrice removed.


          Otepää


Sinakate järvede, kuplite maa -

see on võrratu, kodune Otepää.

Eesti iidne maakond - Ugandi:

Sangaste, Kooraste, Pangodi ...


Suurmehi ärkamisajal sirgunud,

kel teod-mõtted Eestile virgunud.

Talutaredest meie andekad noored,

siit Otepää kõrgustiku voortelt.


Kõigil hinges igihaljas õis,

kirjamees Gustav Wulff-Õis.

"Õrn ööbik, kuhu ruttad sa ..."

veel eestlastelt võidetud maal.


Nüüd vaimutaeva võlvile,

jäänd kestma kirgas priiusloit.

Ja uuel ilul õitele,

löönd vaba, viljakandev muld.



        Enne sündi


Olen sajandeid enne oma sündi,

haldjana esiisade radadel käinud.

Seal näinud nende kündi-külvi

ja kuis eellased jäädavalt läinud.


Kuulnud nälja-katku ajal karjeid,

kui armetuid laipe kalmule kanti.

Vaenuvägede sagedaid rüüsteid,

kuis röövjõukidele andamit anti.


Koos inglitega kõrgel hõljunud,

altari kohal leerilapsi õnnistanud.

Nii juurtes ikka heas-halvas,

et sugupuu kestaks, kasvaks.


Meil etnoses ühised geenid,

ühine mälu, vereringe ja veenid.



        Studioosus


Kitsast üüritoast noor üritaja,

Alma materi järskudel treppidel pürgija:

raamatukoi, laborirott - kaua veel ...

Marssalikepike paunas, teaduse teel.


Tähtis auditooriumi akadeemiline õhk,

mis sest - mõnikord tühi kõht.

Uuringud, teadustöö lõpetada vaja -

kõigeks studioosus leiab oma aja.


Tiksub armutult bioloogiline kell.

Koduigatsus. Kallis iga kaotatud tund.

Hormoonide mäng. Kaaslane nii hell.

Valitseb ürgne edasiviiv tung.


Jääb meenuma püüdluste kaugus,

nooruslik kihk aegamööda raugeb.

Õnneks elab meis üllas ühendus,

kogu elu Eestile - pühendus.


  
Gustav Raudsepp (1882-1935)

                                Tähepoiss
                                                                Vanaisa Gustav Raudsepale

                    Oja vetevulina, mesimummi sumina,
                    kogus Tähepoiss oma meeltesse
                    ja kõik selle viiulikeeltesse.

                    Ööbiku laksutus, pardi tiivaplaksutus,
                    liblika lend - mida kuulda vaid võis,
                    talutares värsiridadeks voolitud sai.

                    Pilli helides tuba, värsse vihik täis;
                    pereema mures - kes teab, eks näis,
                    kas noorperemees talutööd veab.

                    Aeg argimuredes seiskus. Viiul vaikis.
                    Värsivihik sahtlis koltus.
                    Mentorita jäänud noor talent tuhmus.

                                                    Vambola Raudsepp.


Gustav Raudsepp'a hauaplats Osula kalmistul.










No comments:

Post a Comment