Suitsiid

                 1934 aastal sooritas Eestis

                           suitsiidi 337 inimest

Laotas tiivad hiidlind üle talu,

pimenes Päike - jäi ahastus, valu.

Lahkus mees piiritus õiglase tões -

eluõigust piirati igas tema teos.

        Tõde vihas tõusis, laotusse lendas,

        kuni tappev tõde valis ohvriks ta enda.

        Polnud õigustust Looja loodu mõrvas,

        õiglane viha seda valu veel korvas.

Taunis pattu Pühakiri ja seadussilm;

vastu võttis õiglase teispoole-ilm.

Nii kadus talu toetav eluahel,

siduv lüli sugupõlvede vahel.

.....................................................................

      

          KIRGASTUMINE

Loojangu värvide varjude taha

kaob olevik, mis jätab meid maha.

Külm ergastav välk-kirgas valgus

paitab palet, kurb kastene kargus.

        Kaduv hetk kätkeb põlvnemislugu,

        kodumullast tärganud hõimusugu,

        kestvat kodust pereringi tuge.

Pärandatud vaimsus - valguse võit:

õnnistet heldusse lahkuvad kõik,

kui kutsub kauge igaviku hõik.

....................................................................

Etnose ekvivalent

                             Mis ei tapa, sandistab

Hüljatud talent - haavatud, armistatud,

väheste poolt märgatud, armistatud.

Sandistatu ainsaks süüks - andekus,

oma tööle-tegevusele pühendumus.

    Kadestatud ande ahistajad - röökijad,

    templites talentide peale öökijad.

    Alandatud anded - nende hõlpus saak,

    ohvreid põrmustav, rahvusele taak.

On süüdistajate, pistrike söakad sõnad,

rahvusele tekitanud määratud võlad.

Läheb sajandeid, et sünniks taas talent,

hinnaline, mõõtmatu, etnose ekvivalent.

.....................................................................

        

                 OOO

                        Post tenebras lux*

Ülalt ülistatud ülemus.

seadustatud õelus, kurjus.

Suurelt volitatud lurjus.

Valik - vaimupimedus.

        Kriminaliseeritud ütlused.

        Tõrjutud vabad isiksused.

        Nivelleeritud nõutud allujad,

        peavoolus pestud andujad.

Toiduahela karm käsuliin.

Mutrikese üllas perspektiiv:

tolerantselt kõigega harjuv,

isiksusena kindlalt nurjuv.

_____

*Pärast pimedust tuleb valgus.

............................................................................

Minu tee

                Juhata poiss tee peale, siis ei lahku ta

                 sellelt ka vanas eas. Saalomoni tarkus.

Hämarduv sügistaeva laotus;

noorusaja võimaluste kaotus.

Oli tõusuteel kõrgel püüdluste lipp,

ees udulooris sinev mäetipp.

Õnneks Peetrilinna vaimu suurus

avanes sealses doktorantuuris.

Aastaid head maailmateadust

saatia isetu inimlik headus.

Ahistatud anded - ajastu peegel;

käsis-jalus ahelad - raudne reegel.

Imetleti talente, mitmekeelsust,

maailmakodanike eestimeelsust.

Taluti perverssuse tõlgendamist,

mitte genuiinset õigustamist.

......................................................

Toonast ühist minevikku seob,

valikuvõimalusteta teod.

Liivakell armutult aega mõõdab,

tööpinges keskiga meist möödub.

Veel tahe rühkida, väsinud ast,

õlgu rõhub möödaniku raske last.

Õlul tehtu ja tuleviku taak:

tulijad tõusevad kõrgemale;

näevad ja jõuavad kaugemale.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

            Looming

Minu aju on ainult vastuvõtja, Universumis on tuum,

 millest saame teadmisi, jõudu ja inspiratsiooni. 

Nikola Tesla. 

                                        Laual arutlused, arvutlused ...

                                        Virnas ajakirjad, raamatud -

                                        inspiratsiooni valus ootus.

                                        Kõiksus tõrksalt avab end andele;

                                        kel Loojale pandud lootus,

                                        ta usus ausalt alandlik.

                                        Taevalikus rahus toimiv koda,

                                        neil kompassiks armastus ja tõde -

                                        tasuks õnnistatud elukaar.

                                        Avaruses ideede sähviv valgus;

                                        peegeldub traktaatide selgus -

                                        ülalt loovutatud lahendus.

 

Mitmesugust (võrokiilse)

 

------------------------------------------

        Sabalisõ

Midä tahtsõ tuud sai,

lats pedi olõma vaid pai.

Mõtõldi-tetti kõik ta iist,

nii opati sabagõ miist.

Ütsinda jäi. Oll'gi vaba.

Limukas pruugi-es suud,

egäs mõista ka muud -

ku' lipudi suurdõlõ sapa.

Elupõrgu sabagõ saadan

lei tantsu ku kabjalinõ;

sai kõik, midä iganes saada.

Nii õndsas saava' sabalisõ. 

....................................................

Päälekaibaja kaif

Vei tütärlats punkrihõ süvvä'

uma vellile Keretü mõtsa.

Sääl NKVD ta kinni võtsõ.

Oll' tuu päälekaibaja kaif.

Kümme Siberi vangla-aastat,

tütärlatsõ tervüse laasti.

Tagasi tull', kodo viil lõi, 

soojust perele ja vannulõ tõi.

Päälekaibajil- kaabakil parhillagi - 

nuil elo lill, ku' roosi äitsmin aid,

iks uma sõpru ringkaitse all. 

---------------------------------------------

Käo kuulutus

Tuu talotarõ peräst hävisi,

kos kägu kur'ält kukman kävi.

Säält peremiis sõ'an hukka sai

ja takkaperrä läüdmätä jäi.

Poig sai mennä Kurõnurmõ kuuli,

ku' joba külmäl talvõkuul kuuli.

Vast paar aastat müüdä läts,

ku' mõrvar per'naasõ tapsõ.

Külümehe' tuud hirmutüüd näivä';

Prassipallu kats hauda maa'ha jäivä.

Ku' kägu kukman käü hoovi pääl,

sis olõ-i säält luuta inämb hääd.

---------------------------------------------

Litera AD 2020

--------------------------------------------

Mulle võõras on su saatus, 

        sinu nägu, isamaatus. 

                Bernard Kangro

                AD 2100

          Veritas odium parit. 

                            Terentius

Tulevik tuleb adumatu, 

ajavaos kadumatu.

        Arutu, ajalik maitsetus:

        värvikas, sootus, juurtetus.  

 Häbistatud, kaotatud kombekus. 

 Aatetu alturism, isamaatus.

         Tõeks tolereeritud meeletus;

         tumm (ema)keeletus. 

---------------------------------------------

           HÕIKED       

Mind lapsena saatnud üks valus hõik -

noorusaja loojangu kaja helk.

Ta embab mind iga hetk ja minut 

ja lahti ei lase iialgi minust.

Valu nüüd vallanud jäägitult kõik -

ehk selguse saab üks saatuslik tõik. 

--------------------------------------------

ÜTS ÕNNÕLIK PAAR

Oll' konnatütrel suvõl suur murõ,

kuni löüdse umalõ sõbras' kurõ.

Kurõpoiss oll' nii illos ja nuur

ja konna armastus ilmadu suur.

Ütli armas konn: Sa süü mu ää',

nii om mi' mõlõmbi armul hää.

Tahas' olla ma su makus saak

ja mist saas' üts õnnõlik paar. 

------------------------------------------

Jõuluaig

 Aasta viimädsel külmäl kuul,

ku' säräs vaigunõ kuusõpuu;

uma usun ütli naabri Ats,

et ilma sünnüs üts õnnis lats. 

Tulõ teile Tagamõtsa tarrõ,

suurdõ perre, hällü Jõuluüün.

Uma pääle tuu lats kõik võtt',

inemiste lunastusõ tüü.

Om Jõuluüü õnnis' üle ilma.

Ku' vaba Soomõ raadiun

laulsõ kerkokuur "Pühä üüd",

sis imä rätige pühkse silmä.

Nüüt mitmit Issanda aastit lännü,

kurbdust ja õnnõ olõmi nännü.

Tagamõtsa ammu jo varõmin,

tullu' Lunastaja iks mi süämin. 

Aja lugu

                     Eksleme juhuste jalgradadel

Keskööl päev lüüakse lukku,

läheb iga sündmus ajalukku.

Aastad kõigile ühepikkused,

erinev sisu ja rikkused.

Hiljem seiku neist valitakse.

    Sobivalt ümber kirjutatakse,

    akuutselt lahti mõtestatakse.

Tekib tõde igale, igaks juhuks.

Pööraste muutuste puhuks. 

Veimevakk

                    Vanaema mälestuseks

 Esä viietselt ilma jäi uma imäst,

tuust valust es kõnõlõ ta inämb.

Ku' aarõt hoidsõ ta veimevakka,

miä käkse är' kodotarõ lakka.

Oll' pruudi ihovara rikkus sääl,

Paistu esätalon tettü näputüü.

Undruk, miä lendli tsõõri kiigu pääl

ja ehti', miä läiksivä Jaaniüül.

Sis Võromaa peigmiis ta löüdse,

tuugõ kogo uma elo koütse.

Altari iin valgõn pruudikleidin pilt,

miä veimevakan sais ku' ao'tu hetk. 

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Veimevakk

Isa viieselt jäi ilma oma emast,

sellest valust ei kõnelnud ta enam.

Kui aaret hoidis ta veimevakka,

mille peitis kodutare lakka. 

Oli pruudi ihuvara rikkus sääl,

Paistu isakodus tehtud näputöö.

Seelik, mis lehvis küla kiigu pääl

ja ehted, mis läiklesid Jaaniööl.

Siis Võrumaalt peigmees ta leidis,

kellega kogu oma elu köitis.

Altari ees valges pruudukleidie pilt,

seisab veimevakas kui ajatu hetk.

Nii om säedü

 

Küll latsõpõlvõn ikkõ sai,

ku' tsiukõsõ kull är' vei.

Vai susi võsan tallõ' sei.

Latsõkõnõ - om nii säedü

Taivaesä indä puult:

ku' ilma tulõ väiko, väeti,

är' süvväs kõvõmba suun.

Jäi miilde imält saadu oppus:

om ku'räst luudu taa ilm -

tuuperäst armas, illos ja julm.