Juured Sangastes: Ott Undritz (1790-1846)

Ott Undritz (1790-1846) /third cousin five times removed/ ja tema abikaasa Ann Undritz (1794-1867) on maetud Sangaste kalmistule. Lapsed: Karl, Jaan, Johann, Gustav, Kristjan, Heinrich, Julie, Thomas ja Kristina - nendest põlvnevad mitmed Eestis tuntud iskud. 

                      Undritz'i sugukonna rist Sangaste kalmistul

Undritz'i suguvõsa tähtsamnate harude nimekirjas on Otti isa Karl (1747-1795), tema isa Gotthard (1706-1787) ning tema isa Ott (1680-1750).

Allikas: Undritz A. O. (Nigulistte kiriku õpetaja).  Undritzite suguvõsa. Tallinn, Mickwitzi trükikoda, 1912, 29 lk.

Vambola Raudsepp, Koorastes,

13 augustil AD 2023.

Kodulooline Karula kalmistu

 

 

Väike teejuhis kalmistust, siia maetud isikutest ja ka nendest, kes ajaloosündmuste tõttu pidid siit lahkuma (küüditamised, sundemigreerumised vms) ning puhkavad seega võõras mullas. Tutvustamise läbilõikes on esikohal isikud, kes võitlesid Eesti Vabariigi loomise, kaitsmise ja taasiseseivumise eest. Järgnevad nö vaimuinimesed, so poliitikud, kirjanikud, õpetajad, arstid-rohuteadlased, põllumehed, juristid ja paljud teised. 

On püütud isikuid tutvustada fotode kaasabil (kui madala kvaliteediga mõned ka ei oleks), sest katsutakse korvate seda varasemate aastate inimeste mahavaikimist või tühistamist. Uuring on mõeldud tõsistele koduloo- ja genealoogiahuvilistele ning mittemingil juhul ei teeni ärilisi eesmärke. Oleme veendunud, et iga kalmistu väärib väikest tutvustavat brošüüri.

                                                        Vambola Raudsepp, august 2023.

Juured Sangastes: Heino Eller, Aleksander Eller ja Elsa Kristelstein

 

Heino Eller (1887-1970),

helilooja ja pedagoog

Juured Sangastes. Heino Eller on õppinud Peterburi konservatooriumis ning õpetanud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Minu sugupuus Heino Eller 6th cousin, meie ühised esivanemad Sarapuu Mari ja Märt. Viimaste järeltulijaid maetud ka Sangaste kalmistule. 

Aleksander Eller (1891-1971),

skulptor

Heino Elleri vend. Õppis Peterburi konservatooriumis, seejärel Berliini Kunstiakadeemias skulptuuri. Õppis ja täendas end Pariisis, Viinis ja Roomas. Arreteeriti NKVD poolt ja oli asumisel Tjumeni oblastis (1946-1949). Töötanud ka administratiivsetel ametikohtadel.

                               Elsa Kristelstein (1897-1981),

                                        pianist ja pedagoog

Heino Elleri õde. Õppis Peterburi konservatooriumis (1914-1917), seejärel Berliinis (1917-1923), täiendas end Tallinnas ja Riias. Oli TRK ja Tallinna muusikakoolis õppejõud.

Vambola Raudsepp

Jaanipäev Koorastes AD 2023

 Palav suve algus, kuivus teeb põllumeestele liiga. Ega lähiaastatest mäletagi sellist kuumust ja öist külma, mis võttis kartulikasvud ja maasikad. Ega ka seenemetsa asja pole.

Suvitajatel aga kõige ilusam aeg. Päikest palju, vesi soe, sääski vähe ja mida veel soovida. Üle pika aja saab järvele paadiga ringi peale teha.

Jaanipäeval ollakse ikka külaliste ootel. Taamal eramut tähistav viit, kust järveni vähem kui 150 meetrit. Kõikjal lopsakas rohelus. Aga erakordse kuivuse ja kuumuse tõttu jääb jaanilõke sel aastal tegemata. Siiski külalised tulid.

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus

 

Vambola Raudsepp. Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus. Sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu. 2023, 28 lk.

Kinnine uuring genealoogiahuvilistele, kus sisuks pühendunud kutseandekad inimesed ühes konkreetses sugupuus. Lähtutakse nö andekuse geeni hüpoteesist, kusjuures vaatluse alla on võetud 150 edukat/andekat isikut, pildiga esitatud 80. Uuringute käigus minnakse ühe sugupuu raames ajas tagasi kuni 16/17. sajandisse ja sealt naastakse  kaasaega. Niimoodi tekib huvitav võrgustik, kus paljudel juhtudel sugulusliinid saavad kokku väheste eellaste juures, kes elasid rohkem kui 300 aastat tagasi. Huvipakkuv on see, et just need vähesed eellased on andnud nii palju andekaid ja edukaid järeltulijaid. Mõnedel juhtudel on nende omavahelistest seostest tekkinud haritlas-, teadlas-, muusikute jne dünastiad. 

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Kersti Kaljulaid ja Marju Lauristin sugupuus 

Kersti Kaljulaid (1969). Poliitik. EV president

Sugulusseos: 8th cousin twice removed. Ühised eellased Sangaste kihelkonnas, Piisaste külast ning seosed lahknevad vendade Käärike Henno (1660-1733) ja Käärike Hans (... - u 1645) juurest.

Marju Lauristin (1940). Sotsiaalteadlane. Professor

Sugulusseos: 8th cousin. Ühised eellased Sangaste kihelkonnas, Piisaste külast ning seosed lahknevad vendade Käärike Henno (1660-1733) ja Käärike Hanss (... - u 1645) juurest.

Vambola Raudsepp

        Patriotism

Eesti juurtele pühendumine,

kodu ja keele alalhoidmine,

globaliseerumise toetamine -

    altruistlik eneseohverdus.

Väärtuseks võidetud suvereniteet,

riigi kestvus, kasv - prioriteet,

keelest ja kultuurist identiteet,    

    vahest eeskujuks kosmopoliit. 

Ohud - lõhenemine, reetmine,

demograafiline kriis, katastroof.

Anastamine. Röövvallutamine.

    Rahvuse ja riigi kadumine. 

Patriotismi ei saa importida,

rahvast võib siia transportida.

Eesti juured loovad võrseid ja vilju;

    vaid kindlust, mida vajame palju.

Latsõ murõ'

                            AD 1949

Üü läbi sattõ lai'a lummõ,

külmä kümme pügälät.

Koolitii täüs tuisu-umbõn.

Lats sumpsõ, saapan lumi,

kuuli jõudsõ väiko, väsünü.

Süänd painsõ suurõ' murõ'.

Kas koolitüü kõik tettü,

rehkendüse'-sehkendüse'.

Värsisalmi' pähä' opitu'.

Tulõ' klassi ette, kästi'.

Paar laulusõnna segi läts.

Kolm, kur'ält ütli oppaja.

Leiväpala är' sai süüdüs.

Läbi üts külm koolipäiv.

Valgõvalo. Iin pikk koolitii.

Luuletused Võhandu Pühajõest

 

        Gustav Raudsepp (1882-1935)

                Pühajõe palve

            Harjumäe võlvilt vette,

            põlvib üks paik nii püha,

            koht kui altari ette,

            üllan ikka ja üha.

            Igatsus pilvisse viib,

            oleks miski küll kindel;

            mu kohal valge pilvetiib -

            see mu kaitseingel.

            Taamal Osula kalme,

            kadu kõiki kord köidab;

            juba õhus on talve,

            külm loojang seal loidab.

            Meist maha jääb mure;

            siin kõrge sinitaevas,

            kus lootus ei sure,

            ehkki hing veel vaevas.

Vambola Raudsepp

            Pühajõe müsteerium

            Otepää kõrgustiku kuplite vahel,

            seal, kus Kooraste järvede ahel,

            läbi Kärgula, Osula, Vagula järve,

            voolab vaikse virvega Pühajõgi.

            Lootsik liugleb, lopsakad kaldad,

            Pühajõe müsteerium mind valdab.

            Meenub vanarahva veskimäss,

            puhta järve kaitseks vastuhakk.

            Siit mitmete muistendite alged;

            mõtted pühad, kirkad ja valged.

            Haarav lugu Karjasoo kaksikutest,

            kaunitest tütardest ja järvetaadist.

            Harjumäe alla ikka loitsma tulen,

            kus hardushetkel läidan lõkketule.

            Matk elamusi pakub, kui Uku paugub,

            või kui jõge hõlmab täiskuu udu.

            Pühäjõel (võro keelen)

            Näet hetki elon imelisi,

            ku' täüskuu jõen viige hullas.

            Ku' hiien üts nuur inemine,

            tõõsõ kandlõmängu kullõs.

            Hää hiietsõõri võimas vägi,

            kõik valla noorõ' kokku tõi.

            Külän kõigil meelen Harjumägi

            ja kirka virveviige Pühäjõgi. 

            Oll' ammu' aigu, nälä'hädä, ikaldust -

            ku' veski vihhagõ purus lüüdi,

            Muistva latsõgi tuud kakõlust -

            iks viiveski jäi sis süüdü.

            Sai Pühäjõele uma palvõkoht,

            kos kävväs loitsman ikka viil.

            Om täämbä sääl üts tõõnõ oht -

            kas täüskuu löüd viil puhta vii. 

Vambola Raudsepp

        

Peeter Hellat (1857-1912)

Esimesed

                                                             Esimesele meditsiinidoktorile

                                                                                    Peeter Hellatile 

                            Sangaste kihelkonna juurtest,

                            talutare andekatest noortest:

                            raja leidnud, tõrvikut kandnud,

                            kõik endast Eestile andnud.

                            Maailma suurkoolides õppinud,

                            külmas ja puuduses püüelnud.

                            Oli tal päevades teadusrikkust,

                            elutööks aastakümnete pikkust.

                            Otsida, tuua Eestisse vaimsust,

                            kuid saatuseks üksindus, ainsus.

                            Palju üks suurmees on suutnud,

                            meie elu läbi aegade muutnud.

                            Nüüd ta kalmule küünla läidan,

                            meeldiva kohustuse täidam -

                            teerajaja hauale lillekimbu jätan.

Peeter Hellat minu sugupuus fifth cousin thrice removed.

          Otepää

Sinakate järvede, kuplite maa -

see on võrratu, kodune Otepää.

Eesti iidne maakond - Ugandi:

Sangaste, Kooraste, Pangodi ...

Suurmehi ärkamisajal sirgunud,

kel teod-mõtted Eestile virgunud.

Talutaredest meie andekad noored,

siit Otepää kõrgustiku voortelt.

Kõigil hinges igihaljas õis,

kirjamees Gustav Wulff-Õis.

"Õrn ööbik, kuhu ruttad sa ..."

veel eestlastelt võidetud maal.

Nüüd vaimutaeva võlvile,

jäänd kestma kirgas priiusloit.

Ja uuel ilul õitele,

löönd vaba, viljakandev muld.

        Enne sündi

Olen sajandeid enne oma sündi,

haldjana esiisade radadel käinud.

Seal näinud nende kündi-külvi

ja kuis eellased jäädavalt läinud.

Kuulnud nälja-katku ajal karjeid,

kui armetuid laipe kalmule kanti.

Vaenuvägede sagedaid rüüsteid,

kuis röövjõukidele andamit anti.

Koos inglitega kõrgel hõljunud,

altari kohal leerilapsi õnnistanud.

Nii juurtes ikka heas-halvas,

et sugupuu kestaks, kasvaks.

Meil etnoses ühised geenid,

ühine mälu, vereringe ja veenid.

        Studioosus

Kitsast üüritoast noor üritaja,

Alma materi järskudel treppidel pürgija:

raamatukoi, laborirott - kaua veel ...

Marssalikepike paunas, teaduse teel.

Tähtis auditooriumi akadeemiline õhk,

mis sest - mõnikord tühi kõht.

Uuringud, teadustöö lõpetada vaja -

kõigeks studioosus leiab oma aja.

Tiksub armutult bioloogiline kell.

Koduigatsus. Kallis iga kaotatud tund.

Hormoonide mäng. Kaaslane nii hell.

Valitseb ürgne edasiviiv tung.

Jääb meenuma püüdluste kaugus,

nooruslik kihk aegamööda raugeb.

Õnneks elab meis üllas ühendus,

kogu elu Eestile - pühendus.

  

Gustav Raudsepp (1882-1935)

                                Tähepoiss

                                                                Vanaisa Gustav Raudsepale

                    Oja vetevulina, mesimummi sumina,

                    kogus Tähepoiss oma meeltesse

                    ja kõik selle viiulikeeltesse.

                    Ööbiku laksutus, pardi tiivaplaksutus,

                    liblika lend - mida kuulda vaid võis,

                    talutares värsiridadeks voolitud sai.

                    Pilli helides tuba, värsse vihik täis;

                    pereema mures - kes teab, eks näis,

                    kas noorperemees talutööd veab.

                    Aeg argimuredes seiskus. Viiul vaikis.

                    Värsivihik sahtlis koltus.

                    Mentorita jäänud noor talent tuhmus.

                                                    Vambola Raudsepp.

Gustav Raudsepp'a hauaplats Osula kalmistul.