Kell tiksub armutult ja ega me märkagi, mil käes on aeg loovutada oma koht uutele, noorematele töötajatele. 2006nda kevadel täitus 65 ja minu otsus oli, et nüüd on just see õige aeg emeriteeruda. Pealegi oli oma dokoritöö kaitsnud kolleeg Priit Sandel, kes oli väga perspektiivikas isik viima edasi finantsjuhtimise ja investeeringute valdkonda Tartu Ülikoolis.
Ekki töölaua taga Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ma enam ei istunud, siis tegelesin veel mõni aeg finantsjuhtimise teooriga (peaasjalikult ariklid kogumikes, ajakirjades ja ajalehtedes), kuid aegamööda ikka rohkem huvitusin oma hobidest (memuaarid, kodulugu ja genealoogia).
Viimased kuud töölaua taga
Õppeteadustöö nõuab pühendumist ja nö ka eneseohverdamist. Asi on selles, et ülikooli tulevad õppima noored, kes peavad saama siit ka vastava hariduse. Mul tuli aastaid töötada nn üleminekuajal, mil kõigest oli puudu. Oli aineline vaesus, vajasime ju vastavalt ajale sisustatud õpperuume (ennekõike arvutid), aga ka inimestele palkadeks raha (tänu olematutele palgasummadele mitmed kogenenud õppejõud lahkusid majanduspraktikasse). Hädast aitasid välja mitmed kutsutud välisprofessorid USAst, Soomest, Rootsist ja mujalt. Minu jaoks oli kõige alandavam see asjaolu, et ülikoolil polnud sentigi välisprofessoritele maksta, mina pidin neile selgitama Eesti vaesust ja õnneks nad mõistsid mind. Kuid oma õppekursuse viisid nad läbi kõrgel tasemel.
Hüvastijätt kolleegidega
Hüvastijätul oli mul küll palju rohkem tänusõnu öelda oma kolleegidele, kellega koostöö sujus ja olime alati vastastiku nõus üksteist aitama. Nüüdki tahan eraldi tänada dotsent Nadežda Ivanovat, eriti tema abi eest doktoritöö lõpetamise puhul.
Õnnesoovid kolleegidelt, kes kõik veel jäid tööle
Õnneks paljude kolleegidega jäid isiklikud sidemed püsima ka peale minu emeteerumist. Minu 70nda juubeli puhul olid Koorastes külas ja mind õnnitlemas kõik endise kateedri ja hilisemate õppetoolide (ärirahandus ja investeeringud ning raha ja pangadus) õppejõud ja teenendav personal.
Õnneks on olemas meil palju materjale, ennekõike fotode näol, mille varal saame taas ja taas möödanikku meenutada.
Vambola Raudsepp,
AD 2024, Koorastes.
No comments:
Post a Comment