Teejuhis külastajale: Kodulooline Ilmjärve kalmistu

 

Koostöös grupi kodu-uurijatega on valminud väike uurimisvihik Ilmjärve kalmistu kohta.  Mõeldud teejuhisena kalmistu külastajale, andmaks ülevaate siia maetud isikutest ja sageli nende rollist Eesti lähiajaloos. Sisaldab pilte isikutest, hauatähistest, kirikust jt objektidest. 

 https://hdl.handle.net/10062/92305

Unustatud pole ka isikuid, kelle juured Ilmjärvel, kuid ajaloosündmuste tõttu (küüditamised, deporteerimised, kodumaalt sunnitud lahkumised vms) maetud võõrasse mulda või hoopis teadmata kadunuks jäänud. Tähelepanu väärivad paljulapselised pered, aga ka pikaealiseed isikud. 

Uurimisvihik on valminud PDFvormis ja elektrooniliselt kättesaadav Tartu Ülikooli Raamatukogust (DSpace Kodulooline Ilmjärve kalmistu).

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Juured Sangastes: Ott Undritz (1790-1846)

Ott Undritz (1790-1846) /third cousin five times removed/ ja tema abikaasa Ann Undritz (1794-1867) on maetud Sangaste kalmistule. Lapsed: Karl, Jaan, Johann, Gustav, Kristjan, Heinrich, Julie, Thomas ja Kristina - nendest põlvnevad mitmed Eestis tuntud iskud. 

                      Undritz'i sugukonna rist Sangaste kalmistul

Undritz'i suguvõsa tähtsamnate harude nimekirjas on Otti isa Karl (1747-1795), tema isa Gotthard (1706-1787) ning tema isa Ott (1680-1750).

Allikas: Undritz A. O. (Nigulistte kiriku õpetaja).  Undritzite suguvõsa. Tallinn, Mickwitzi trükikoda, 1912, 29 lk.

Vambola Raudsepp, Koorastes,

13 augustil AD 2023.

Kodulooline Karula kalmistu

 

 

Väike teejuhis kalmistust, siia maetud isikutest ja ka nendest, kes ajaloosündmuste tõttu pidid siit lahkuma (küüditamised, sundemigreerumised vms) ning puhkavad seega võõras mullas. Tutvustamise läbilõikes on esikohal isikud, kes võitlesid Eesti Vabariigi loomise, kaitsmise ja taasiseseivumise eest. Järgnevad nö vaimuinimesed, so poliitikud, kirjanikud, õpetajad, arstid-rohuteadlased, põllumehed, juristid ja paljud teised. 

On püütud isikuid tutvustada fotode kaasabil (kui madala kvaliteediga mõned ka ei oleks), sest katsutakse korvate seda varasemate aastate inimeste mahavaikimist või tühistamist. Uuring on mõeldud tõsistele koduloo- ja genealoogiahuvilistele ning mittemingil juhul ei teeni ärilisi eesmärke. Oleme veendunud, et iga kalmistu väärib väikest tutvustavat brošüüri.

                                                        Vambola Raudsepp, august 2023.

Juured Sangastes: Heino Eller, Aleksander Eller ja Elsa Kristelstein

 

Heino Eller (1887-1970),

helilooja ja pedagoog

Juured Sangastes. Heino Eller on õppinud Peterburi konservatooriumis ning õpetanud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Minu sugupuus Heino Eller 6th cousin, meie ühised esivanemad Sarapuu Mari ja Märt. Viimaste järeltulijaid maetud ka Sangaste kalmistule. 

Aleksander Eller (1891-1971),

skulptor

Heino Elleri vend. Õppis Peterburi konservatooriumis, seejärel Berliini Kunstiakadeemias skulptuuri. Õppis ja täendas end Pariisis, Viinis ja Roomas. Arreteeriti NKVD poolt ja oli asumisel Tjumeni oblastis (1946-1949). Töötanud ka administratiivsetel ametikohtadel.

                               Elsa Kristelstein (1897-1981),

                                        pianist ja pedagoog

Heino Elleri õde. Õppis Peterburi konservatooriumis (1914-1917), seejärel Berliinis (1917-1923), täiendas end Tallinnas ja Riias. Oli TRK ja Tallinna muusikakoolis õppejõud.

Vambola Raudsepp

Jaanipäev Koorastes AD 2023

 Palav suve algus, kuivus teeb põllumeestele liiga. Ega lähiaastatest mäletagi sellist kuumust ja öist külma, mis võttis kartulikasvud ja maasikad. Ega ka seenemetsa asja pole.

Suvitajatel aga kõige ilusam aeg. Päikest palju, vesi soe, sääski vähe ja mida veel soovida. Üle pika aja saab järvele paadiga ringi peale teha.

Jaanipäeval ollakse ikka külaliste ootel. Taamal eramut tähistav viit, kust järveni vähem kui 150 meetrit. Kõikjal lopsakas rohelus. Aga erakordse kuivuse ja kuumuse tõttu jääb jaanilõke sel aastal tegemata. Siiski külalised tulid.

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus

 

Vambola Raudsepp. Sugupuu: aeg, inimesed ja andekus. Sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu. 2023, 28 lk.

Kinnine uuring genealoogiahuvilistele, kus sisuks pühendunud kutseandekad inimesed ühes konkreetses sugupuus. Lähtutakse nö andekuse geeni hüpoteesist, kusjuures vaatluse alla on võetud 150 edukat/andekat isikut, pildiga esitatud 80. Uuringute käigus minnakse ühe sugupuu raames ajas tagasi kuni 16/17. sajandisse ja sealt naastakse  kaasaega. Niimoodi tekib huvitav võrgustik, kus paljudel juhtudel sugulusliinid saavad kokku väheste eellaste juures, kes elasid rohkem kui 300 aastat tagasi. Huvipakkuv on see, et just need vähesed eellased on andnud nii palju andekaid ja edukaid järeltulijaid. Mõnedel juhtudel on nende omavahelistest seostest tekkinud haritlas-, teadlas-, muusikute jne dünastiad. 

Vambola Raudsepp, Koorastes AD 2023.

Kersti Kaljulaid ja Marju Lauristin sugupuus 

Kersti Kaljulaid (1969). Poliitik. EV president

Sugulusseos: 8th cousin twice removed. Ühised eellased Sangaste kihelkonnas, Piisaste külast ning seosed lahknevad vendade Käärike Henno (1660-1733) ja Käärike Hans (... - u 1645) juurest.

Marju Lauristin (1940). Sotsiaalteadlane. Professor

Sugulusseos: 8th cousin. Ühised eellased Sangaste kihelkonnas, Piisaste külast ning seosed lahknevad vendade Käärike Henno (1660-1733) ja Käärike Hanss (... - u 1645) juurest.

Vambola Raudsepp

        Patriotism

Eesti juurtele pühendumine,

kodu ja keele alalhoidmine,

globaliseerumise toetamine -

    altruistlik eneseohverdus.

Väärtuseks võidetud suvereniteet,

riigi kestvus, kasv - prioriteet,

keelest ja kultuurist identiteet,    

    vahest eeskujuks kosmopoliit. 

Ohud - lõhenemine, reetmine,

demograafiline kriis, katastroof.

Anastamine. Röövvallutamine.

    Rahvuse ja riigi kadumine. 

Patriotismi ei saa importida,

rahvast võib siia transportida.

Eesti juured loovad võrseid ja vilju;

    vaid kindlust, mida vajame palju.

Latsõ murõ'

                            AD 1949

Üü läbi sattõ lai'a lummõ,

külmä kümme pügälät.

Koolitii täüs tuisu-umbõn.

Lats sumpsõ, saapan lumi,

kuuli jõudsõ väiko, väsünü.

Süänd painsõ suurõ' murõ'.

Kas koolitüü kõik tettü,

rehkendüse'-sehkendüse'.

Värsisalmi' pähä' opitu'.

Tulõ' klassi ette, kästi'.

Paar laulusõnna segi läts.

Kolm, kur'ält ütli oppaja.

Leiväpala är' sai süüdüs.

Läbi üts külm koolipäiv.

Valgõvalo. Iin pikk koolitii.

Luuletused Võhandu Pühajõest

 

        Gustav Raudsepp (1882-1935)

                Pühajõe palve

            Harjumäe võlvilt vette,

            põlvib üks paik nii püha,

            koht kui altari ette,

            üllan ikka ja üha.

            Igatsus pilvisse viib,

            oleks miski küll kindel;

            mu kohal valge pilvetiib -

            see mu kaitseingel.

            Taamal Osula kalme,

            kadu kõiki kord köidab;

            juba õhus on talve,

            külm loojang seal loidab.

            Meist maha jääb mure;

            siin kõrge sinitaevas,

            kus lootus ei sure,

            ehkki hing veel vaevas.

Vambola Raudsepp

            Pühajõe müsteerium

            Otepää kõrgustiku kuplite vahel,

            seal, kus Kooraste järvede ahel,

            läbi Kärgula, Osula, Vagula järve,

            voolab vaikse virvega Pühajõgi.

            Lootsik liugleb, lopsakad kaldad,

            Pühajõe müsteerium mind valdab.

            Meenub vanarahva veskimäss,

            puhta järve kaitseks vastuhakk.

            Siit mitmete muistendite alged;

            mõtted pühad, kirkad ja valged.

            Haarav lugu Karjasoo kaksikutest,

            kaunitest tütardest ja järvetaadist.

            Harjumäe alla ikka loitsma tulen,

            kus hardushetkel läidan lõkketule.

            Matk elamusi pakub, kui Uku paugub,

            või kui jõge hõlmab täiskuu udu.

            Pühäjõel (võro keelen)

            Näet hetki elon imelisi,

            ku' täüskuu jõen viige hullas.

            Ku' hiien üts nuur inemine,

            tõõsõ kandlõmängu kullõs.

            Hää hiietsõõri võimas vägi,

            kõik valla noorõ' kokku tõi.

            Külän kõigil meelen Harjumägi

            ja kirka virveviige Pühäjõgi. 

            Oll' ammu' aigu, nälä'hädä, ikaldust -

            ku' veski vihhagõ purus lüüdi,

            Muistva latsõgi tuud kakõlust -

            iks viiveski jäi sis süüdü.

            Sai Pühäjõele uma palvõkoht,

            kos kävväs loitsman ikka viil.

            Om täämbä sääl üts tõõnõ oht -

            kas täüskuu löüd viil puhta vii.