Inimene ei kao niikaua, kuni teda mäletatakse ja temast räägitakse. Tuntus johtub inimese panusest möödanikus, mis annab põhjuse ka temast kirjutada. Olulised on inimesed, kes võitlesid Eesti riigi loomise eest ja kaitsesid oma riiki, sünnimaad. Meenutamist väärivad veel isikud, kes tagasid Eesti jatkusuutlikkuse, sealhulgas rasketel okupatsiooniaastatel. 

Raamatusse on valitud 101 isikut, ennekõike väljaande mahtu silmas pidades. Idee pärineb EELK Urvaste koguduse õpetajalt Üllar Salumetsalt, temalt ka paljud algallikad, sealhulgas fotod. Koostajaks Vambola Raudsepp mitmete abilistega (Heljo Saar, Evar Saar, Priit Raudsepp jt). 

Urvaste kalmistu möödanik on nii rikas ja mitmekesine, et kogu seda materjali lihtsalt pole võimalik ühe raamatu kaante vahele ära mahutada. Kindlasti ka edaspidi uuringud jätkuvad ja nii saame talletada väga olulisi materjale, mis rikastavad nii kihelkonna ning kogu Eesti ajalugu. Loodan, et see väljaanne on oluline suunanäitaja tulevikuuuringutele. 

Vambola Raudsepp.

Oskar Loorits ja Kaja Kallas sugupuus

 

Oskar Loorits (09.11.1900-12.11.1961), 

rahvaluuleteadlane. 

Eesti Teaduste Akadeemia liige (1938).

Oskar Looritsa /third cousin once removed/ ja minu sugujuured lahknevad Maret Ritso (Ritson) (s 1807) ja Epp Kipp (s 1798) juurest. Surnud Uppsalas, Rootsis, maetud Tartu Raadi kalmistule.

OOO

Kaja Kallas. Poliitik.

  Kaja Kallas (1977) /6th cousin twice removed/.  Siim Kallase tütar.   Europoliitik. Eesti Vabariigi peaminister. Minu ja Kaja sugujuured lahknevad Lasokese Tiiu (s 1799) ja Lasokese Karl (1732-1807) juurest.

Vambola Raudsepp

Käsikirjas värsiread

               

             Ainutõde

        On õilsad, üllad ideed,

        tulevikku sillutatud teed.

        Keelatud vastuväited

        ja ebaõnnestumise näited.

        Kui miski on valesti,

        siis on see alasti:

        tõe hiline striptiis,

        kui raagus okstes hiis.

        Tõde tõuseb, vale vajub,

        tõde lendleb, valel on kaalu;

        kaugelekanduvad mõjud. 

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

            Rahutus

                                                                AD 1978

    Pole labürindis lõpuvalgust,

    on tuhmid seinad, tupikteed;

    käikude all lehkavad reoveed.

    Aumüüris oluohvrite tuhaurnid.

    Soovid maha maisest, muule,

    indiviidi eksistents na tühine.

    Mõtted Kosmosesse, Kuule,

    kombes labürint meil ühine.

    Muganduja elu kaaneta kastis,

    määratud seisus allsüsteemis.

    Rahutu eksleja noor algus:

    unistus laevast, lootused lastiks.

    Eirata labürindi traditsioone,

    loob vabadusest illusioone:

    annab rahutuse, rahulolematuse,

    lahustunud isiksuse olematuse.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

    Tänulikkus

                                        Jaan Pikale (1877-1968)

Eellased elavad üle oma aja,

jääb meile nende (vaimu)rikkus.

Saadab sugupõlvi suunav kaja;

pärandist järeltulija tänulikkus.

Talu karmilt kurnas selga, käsi,

tekkis lihastöö kurikuulus kultus.

Sulaspoiss ülikooli eemalt nägi,

ruttu lootus sisse saada kustus.

Kasin vanematekodu aineline tugi,

tähtsam soojad südametuksed.

Genuiinne tungiv teadmiste huvi,

lastele paotas suurkooli uksed.

Kasvav rikkus nüüd võimalusi jagab,

toimivad juurtest päritud geenid.

Etnose jätkusuutlikkuse tagab,

väärtuste vereringe ja terved veenid.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

       Headus

Headus varjab väetit süles,

selg kaitsetu, rünnatud ülalt.

Julmalt salvavad nooled ja noad;

usk veel sõprade, kaaslaste toel.

Vihkab väeti heasoovija nõrkust,

aktsepteeritud häbitus ja kõrkus.

Kasvab kurjus headuse rüpes,

hoolivusel kuristikuhüpped.

Risk kaduda, kukkuda iga hetk;

valitud tee kesk möllavat melu.

Headus - äravisatud, kasutu lelu,

teistele elatud tühine elu.

Headus eeldab jõudu ja vabadust,

seista silmitsi kurjaga, võidelda.

Nurjatu moraal leiab vabandust,

talume julma jätise alandust.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Gustav Raudsepp (1882-1935)

        Väsimus

Kord pehmesse pilve peitun,

mure seal mureneb haihtub.

Kus kuukiir mu palet paitab,

õnnist' rahu leida sääl saan.

Tuul õrnalt kiigutab, uinutab,

tähesära hellalt suigutab.

Tuli väsimust värskendav uni,

lõpp - kustund maapäälne elutuli.

                        Lustiveres, 1934.

Tähtpäevi sugupuus aastal 2022

 

19.05. 2022. 160 aastat Karl Hellati (1862-1935) sünnist.  Jurist. Venemaa Riigiduuma saadik.

19.07. 2022. 140 aastat Gustav Raudsepa (1882-1935) sünnist. Genealoogia- ja koduloohuviline. Taluperemees.

11.05. 2022.   120 aastat Karl Pärsimägi (1902-1942) sünnist.  Maalikunstnik.

22.11. 2022. 115 aastat Elmar Halleri (1907-1985) sünnist. Teadlane (põllumajandusdoktor, professor). 

04. 05. 2022    95 aastat Laine Roht (Laas) (1927-2013) sünnist. Rahvaravitseja.

12.05. 2022.     60 aastat Anu Raudsepa (1962) sünnist. Teadlane (ajaloodoktor, professor).

Sugupuu haldaja Vambola Raudsepp. 

               

                     Juured.

                Lapsuke, kallis, pea kasvad suureks,

                siis küsid: "Kellest mu juured?";

                kellelt pärisin au ja teatesau

                ja kellelt küsida võin alati nõu.

                Tulid avastama maailma ja headust,

                usud praegugi inimkonna veatust.

                Imetlema taevast, tähti ja värve,

                teadmata - mis on rikutud närvid.

                Tekib tulevik läinud aastate reast,

                oled üks eestlaste saatuse seast.

                Usk sinusse on lootus tulevikku,

                sa võid - lase lahti minevikust!

                                        AD 2022 Koorastes. 

Luulevihik: Valumälu

 

Vambola Raudsepp. Mäluvalu, Tartu 2021, 32 lk.

Luulevihik sisaaldab luuletusi eesti ja võru keeles. Mäluvalu hõlmab ennekõike sõjaajal sündinud laste üleelamisi ja võrukate muret oma keele hääbumise pärast. Alljärgnevalt näitena paar värsirida.

                     Mäluvalu

        Vihka või nea, hääletuks karju;

        mäluvaluga ära ei harju.

        Oli ida-lääne hõivajaid. Hirm.

        Oli vaesus, sõda ja surm.

        ..................................................

        Jäi aastaiks okastraadi-avar kong

        ja käiku Gulag'i ühendav rong.

        Ülim ülbus. Ahistav uhkus.

        Kadus suhetes inimlik lahkus.

        ................................................

                      Sõa'ao latsõ

        ........

        Tuu verene taplus kesti viil kaugu,

        kiä punkrin kuuli, kiä Tsiberin kaugõl.

        No oll' tuu küll üts kuri ja vaine maailm,

        midä nätä sai süütü latsõ silm.

Eksemplaride arv piiratud. Annetatud sõpradele-tuttavatele luulehuvilistele ja mõnele raamatukogule.

                                                               Vambola Raudsepp.

Palvevaip

 

                AD 2021

Imetlen ülevat vaimset vaikust

ja pühakoja kõrgeid võlve.

Väldin väiklast jõllivat kalkust,

usaldan sirguvat sugupõlve.

Kardan agressiivset andetust,

kus tühjus hõivab mind tihti.

Ma palun meeletuile andestust

ja eksinuile selget elusihti.

Töös-palves kallis iga eluhetk,

kuniks hüüab Igaviku hõik.

Küll palvevaiba valmis saan,

kui särama lööb kutsuv täht.

Siis jätan maha ilma-maa

ja ajatusse lendlen-lähen.

Kaugelt näen - väike Isamaa, 

kus õnneks vajame nii vähe.

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

                Kodu

Sügisvärvis majavare vainu pääl,

kus lahknevad Mustjõe-Võhandu veed.

Seal soomarjad, seened, samblas teed ...

Toonast noorpere liitis mõistev meel.

Siin kivest põlde isaisad kündnud

ja talutares mitmeid põlvi sündinud.

Siit lisa saanud eesti sugu

ja ehe isamaaline mõttelugu.

Meeles laste mängud isekeskis -

valmis Tagametsa oja vesiveski;

kuis koolilaua õlilambi valgus,

poiste võimsaks vaimujõuks paisus.

Elatud koos ränk-raskeid aegu,

äng, vaesus - meenuvad veel praegu.

Tõotuses perepoeg andis elu,

et kaitse saaks kodu ja Eesti pere.

Vabaduse hind: võidud-kaotused,

vaba Isamaa ja sinav taevalaotus.

1993

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

            Hingedepäeval

Kalmuküünalde värvide valguses

koguneb vaimses vaikuses - 

hardushetki püüdlev auditoorium.

Tõmbab kalmude sugujuurte jõud,

esiisadelt oodatav nõu -

palveid hõivav deliirium.

Tulevad-lähevad, jääb tühjus -

elavate-lahkunute ühtsus -

hingedepäeva müsteerium.

                            Osula Prassipalus

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

             Külakool

Külakool - oma aja lastetuba,

seal küsida tuli alati luba.

Vaeseke, varatu, va vääritu,

võõraste silmis väärtusetu.

Läinud aastad, avastused, soovid -

kurbuses kõik võib kokku võtta:

karjalastel võõra talu hoovis

jäid lustimängud mängimata.

Rehkendused, laulud selged -

mõnel lapsel mõistus lausa helge.

Sirgus arst, insener või meremees

ja veel maale tubli künnimees.

Noorusaastad ruttu saanud otsa,

igaüks jäi oma seisuskasti.

Külakool kadus õige varsti -

meenuma jääb külatare kitsus.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

            Elukaar

Kui aastaid oli alles viis,

kõik jäävalt kindel tundus siis:

et nooreks jäävad isa-ema

ja taas tuleb õites kevad.

Lennult täitus kakskümmend viis,

aeg argi-abiellu viis.

Lõppend õpiaastad, ülikool,

tuli töö ja pereelust hool.

Tipphetked - nelikümmend viis,

rutiinsus päevalt-päeva vältab.

Soov õnnemaale minna siit.

Ärkan, poeg oma pruuti näitab.

Kurb-nukker kuuskümmend viis,

julm areng elutöö kaasa viis.

Käes küpsuse nautimise iga;

ega terviselgi veel viga.

Ees kaheksakümmend viis -

kodusoojus, vaimsus kallis aare.

Avardunud rahulolu raamid;

nüüd filosoofia ja eluraamat.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Kolleeg majandusteadlane Ülo Mallene

 

Majandusteadlane Ülo Mallene (17.02.1938 - 17.01.2021) oli vanemõpetajaks TÜ kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise kateedris aastatel 1966 - 1972. Tema kohta võib lugeda õige mitmest Eestis ilmunud teatmeteosest, sh Eesti majanduse biograafiline leksikon, Eesti spordi biograafiline leksikon jt. Kõigis neis on kirjas ta lühikene elulugu, ehkki väikeste variatsioonidega. Ülo Mallesest võib ta enda meenutusi lugeda Sakala kalendri väljaandest Viljandimaa ajaraamat, lk 174 - 185. 2021nda aasta veebruaris võinuks ta tähistada oma 85ndat sünnipäeva, kuid paraku lahkus igavikku üks kuu varem.

 

TÜ Majandusteaduskonna õppejõud ja abipersonal (1969).

 Ülo Mallene teises reas vasakult viies.

Olin Üloga kolleegid aastatel 1968-1972, mil töötasime Vanemuise tänava õppehoones kõrvuti asetsevates kateedrites, so mina rahanduse ja krediidi kateedris, tema aga kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise kateedris. Alati heatujuline, optimistlik, abivalmis, kuid samal ajal nö ühiskondlikult aktiivne. Toona olime mõlemad hõivatud väitekirjade koostamisega, mis võttis sisuliselt kogu vaba aja. Sõnaga, Ülo jõudis väga palju, ta lausa pakatas ülevoolavas energias. 

Eestis on praeguseks ajaks ilminud üsna palju autobiograafilisi väljaandeid, so inimene kirjutab iseendast oma arusaamade ja tõekspidamiste kohaselt. Samal ajal on meil väga vähe häid biograafe, kes tunnevad uuritavat inimest ja suudavad anda temast paljuaspektilise pildi. Ega varasematel aastatel see võimalik polnudki, sest mitmetel põhjustel oli soovitatav jääda vähemärgatuks, enesessetõmbunuks vms. Näiteks, KGB kandis ka lähisugulaste patud üle mõnele vähegi silmapaistvale isikule.

Siinjuures veel ühest seigast. Tollal oli kraaditaotleja nö üksiküritaja, üldjuhul polnud tal kellegist tuge. Näiteks, sain oma väitekirja probleeme arutada vabalt Läti ülikooli majandusteadlastega, mitte aga oma juhendajaga. Hiljem leidsin sealt ka oponendi. Tundus, et sama probleem, so üksijäetus, oli ka Ülol, millest hiljem mitmed raskused.

Lõpetuseks soovin, et leiduks biograaf, kes paneks kaante vahele selle suurepärase isiksuse  eluloo. Leian ka praegu, et tema lahkumine ülikoolist teisele tööle, oli meile suur kaotus, sest temast olnuks palju kasu teaduskonna edasisele arengule.

                                                                               Vambola Raudsepp.