Gustav Raudsepp (1882-1935) valdas pillimängu (kannel, viiul) ning valdas sama hästi sõnade mängu. Kodu-uurija ja genealoogiahuviline. Talunik. Käesolevasse vihikusse on kogutud tema 18 luuletust ja 3 kohapärimust, mis kirja pandud aastatel 1904-1934. Väljaanne on toimetatud ja kohandatud nüüdisajale vastavalt. Trükiarv piiratud ning mõeldud levitamiseks üksnes koduloolastele ja genealoogia-huvilistele.
Vt ka Gustav Raudsepp. Kastepärlis mälestus. Luule- ja kohapärimuste vihik, 24 lk. UT DSpace http://hdl.handle.neti 10062/865120.
Langetatud päi
Gustav Raudsepale.
Ristiga kalmudes etnose mälu,
meis identiteedi leidmise valu.
Oleme olevas otsija-leidja nägu,
austus hõimule, korvame tänu.
Mõttelugu püsib talletatud sõnas,
nii seisma jääb sugupuu sammas.
Hetk kallite kalmude keskel,
lahkunute elu meis edasi kestab.
Väärikuse saanud me kingiks.
helgust surmani kanname hinges.
Vägi, elutung eellaste juurtest,
nii rahvana kasvame suureks.
Vambola Raudsepp.

No comments:
Post a Comment