.
"Kui tõde kuhugi sulgeda ja maa alla matta, hakkab see ometi
kasvama ja kujuneb säherduseks plahvatuslikuks jõuks, et see
vabanemispäeval kõik oma teelt minema pühib". /Emil Zola/.
Tuli tõsises keskeas mees vabandava jutuga: "Noh, sai tudengipõlves pulli tehtud, ei mõistnud tollal tagajärgi, aga nüüd paistab kõik teisiti. Piinlik". Tulijaid teisigi. Pole minust kellegi lohutajat, oli mis oli, eks meil kõigil tule oma minevikuga hakkama saada.
1980ndate algul sattus kainestusmajja meie rahanduse eriala tudeng, kes purjuspäi agressivselt räuskas restorani ees. Taolise käitumise puhul oli eksmat kiire tulema. Püüdsin infot kinni hoida, sest tegemist oli kursuse ühe edukama üliõpilasega ja jutt üksikjuhtumist, mis kunagi ei kordunud. Hiljem töötas aastaid rahandussüsteemis ja väga edukalt.
Teisalt. Kahju tudengist, kes ajakirjanduses (EE) eriala laimas, tegeles uue pangaga, kuid üsna kiiresti jõudis end purjuspäi autoga surnuks sõita.
1988 lõpust ja eriti 1990ndatel tuli TÜ rahandus-pangandusala üliõpilastele õppetöö ümber korraldada vastavalt turusuhete nõuetele. Sel hetkel oli kateeder, hiljem õppetool aineliselt nii vaene, et jäänud oli vaid laud, tool, tahvel ja kriit. Õppematerjalidest, sh eriti seadusandlikest materjalidest rääkimata. Eesti majanduskeskkond liikus praktiliselt isevooluteed. Samas, mul on heameel nendest üliõpilastest, kes raskustele vaatamata püüdsid võtta ülikoolist maksimumi ja töötavad praegu Eestis väärikatel töökohtadel. (Vt ka Vambola Raudsepp. Rahandus-pangandusõpe Tartu Ülikoolis: aeg ja inimesed. DSpace. TÜ Raamatukogu, 2019).
Häbiväärne vaesus valitses toona igal pool, sh Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, kus nt täiendavast rahastamisallikast - õppemaksust ei saanud juttugi olla. Aga võinuks. Ikkagi nn "tasuta haridus!". Mitmed õppejõud lahkusid ülikoolist majanduspraktikasse äärmiselt madala palga tõttu.
Kutsusime külalisprofessoreid Soomest, USAst ja mujalt. Tänasime abivalmiduse eest, kuid tasuda polnud võimalik sentigi. Piinlik oli! Ka meile pakuti tasuta stažeerimisvõimalusi Soome Pangas, Abo Akademis jt kohtades. Olime taas saaja rollis.
Loengute ja õppematerjalide ettevalmistamisel kasutasin põhitõdede esitamisel inglise, soome, vene ja eestikeelseid entsüklopeediaid, teatmeteoseid vms. Asi on selles, et harilikult siin saame viidata teosele tervikuna, autorite loetelu küll teose lõpus, kuid konkreetse märksõna autor jääb enamasti leidmata. Kirjanduse vähesuse tõttu, kasutasid eestikeelsed õppijad sageli ühte ja samu allikaid.
Andsin sageli oma ettevalmistatud loengumaterjalid õppuritele, peale selle, minu loenguid võeti ka nö linti ja levitati mitmel moel. Muide, neid 1990ndate algul minu poolt koostatud õppematerjale võib leida veel praegugi internetist, kuid minult nende avalikuks levitamiseks pole luba küsitud.
Niisiis, tollal elati nö õhinapõhiselt ja nii jäi õppejõule viitamine sageli olematuks ja tema tehtud töö kaitseta. Siit ka mitmeid arusaamatusi, millest võin süüdistada vaid iseennast. Pidanuks kaitsma. Aga seda olukorda kasutati ka julmalt ära. (Üks härrasmees käis hiljem küll vabandamas). Niisiis, ära ole altruist, sest ega ükski heategu ei jää karistuseta.
Läbi raskuste küll, kuid majandusalane teaduskeel ja mõtlemine arenesid ning valmis mitmeid heatasemilisi bakalaureuse ja magistritöid. Tagasime eestikeelse õppe järjepidavuse rahvusülikoolis. Muidugi jõppejõu roll oli palju-palju suurem, kui seda tavatingimustes oleks nõutud. Üleminekuaja kohta ütles tabavalt Peterburi Rahandus-majandusülikooli professor Viktor Kolesnikov: "Kui saaks väljendada rahas kõiki neid kõrgelennulisi väärtuslikke ideid, mida olen tasuta jaganud oma aspirantidele, kraaditaotlejatele, doktorantidele, siis võiksin vabalt lennata kosmoselaevas. Täna aga sõidan töölt koju täiskiilutud bussis. Selline on alma materi professori argipäev".
Kui praegu kuulen ja loen meie nö eliiti kuuluvate isikute jutte sellest, kui ägedad nad olid üliõpilastena restoranides, ühiselamutes ja õppejõududega suheldes, siis olen alati ütelnud - pole vaja! Kui hästi järele mõtlete, ehk hakkab toonasest pullitegemisest häbi?
Vambola Raudsepp
No comments:
Post a Comment