Jõuluüü viimne palvus

Külä suu veeren mõtsatukk,

tii läbi tihniku - ligane ja räpp.

Pühä hengen, õilus ümberringi,

padrik täüs ku koolu' kurje hengi.

Kõik är' kiileti, a kaiblõmine lubatu,

võõra silmä' seurasivä ku arutu.

Sääl sakõst läbi tull' naabritaat,

pühä õnnist' taivaesält saama.

Meil talotarõ vanast raadiust

jumalasõnna kullõldi Soomõst.

Hardushetkil taat põrandal põlviti,

laulsõ, egät sõnna üten ütli.

Hengerahu pallõsi kodolõ, küläle, -

kiä'  kurja väe läbi kannativa.

Siin õnnist' rahu saadi soomõ kiili;

joba külmäkuul taat kalmulõ viidi.

Vambola Raudsepp,
miildetuletusi 1950ndatest.