Sõa'ao latsõ

Oll' põimikuu rüä'köütmisõ hommuk,
ku punakotkas Võro liina pommit'.
Peremiis Matu ojan hobõst juutsõ,
kiäki es tiiä - midä usku vai luuta.

Äkki tanki talutiil vurasiva,
taiva all pommipildja urasiva.
Sõa'st maa'ha jäi granaate, miine,
latsõ kipõ oll'i neid kodo viimä.

Plahvatusõn üts lats kaoti silmä,
tõsõ külä poiskõnõ käest jäi ilma.
Romust külä sepp tei pangi,
mürsü kestast ussõ rambi.

Tuu verine tapõlus kesti viil kaugu,
kiä punkrin kuuli, kiä Siberin kaugõl.
No oll' tuu küll üts kuri ja vaine maailm,
midä nätä sai süütü latsõ silm.

Põimikuu 6. päiv.


Sõjaaja lapsed

Oli lõikuskuu rukkivõtmise hommik,
kui punakotkas Võru linna pommit'.
Peremees Matu ojas hobust jootis,
keegi ei teadnud - mida uskuda või loota.

Järsku tankid taluteel vurasivad,
taeva all pommitajad urasivad.
Sõjast maha jäi granaate, miime,
lapsed kiired olid neid koju viima.

Plahvatuses üks laps kaotas silma,
teise küla poiss käest jäi ilma.
Romust küla sepp tegi pange,
mürsu kestast ukse rambi.

Too verine taplus kestis veel kaua,
kes punkris suri, kes Siberis kaugel.
No oli too küll üks kuri ja vaene maailm,
mida näha sai süütu lapse silm.

Lõikuskuu 6. päev, Vambola Raudsepp.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

1945

Okupatsioonid. Demagoogid.

Olid sundmobilisatsioonid.

Valulik seik: ilmasõja tormis,

eesti poisid võõras vormis.

Kohutav kaotus. Pettumused.

Kestvad tagakiusamised.

Eesti esimene rahukevad.

Lõhki pered. Lein. Üksikemad.

Verise sajandi laste saatus:

teel pikad alanduste aastad.

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::