Teaduses ollakse kas liiga noor või juba vana, kuid mitte kunagi õiges eas.
Teadlaseks sünnitakse, ta on iga rahvuse/rahva kalleim vara. Teadustöötajaks võib aga hakata õppimise ja kogemuste omandamise kaudu. Iga riigi huvides teadlane ei tohi raisata oma vaimset potentsiaali, energiat mõttetustele, vaid peab suunama selle kõige ratsionaalsemat teed pidi tulemuse saavutamisele. Nii võib juhtuda või ka mitte.
Vähemalt paar sajandit tagasi oli TEADUS eestlasele arusaamatu, hoomamatu nähtus, mistõttu mõnede arvude esitamise ja lahtimõtestamiseks kasutan Lääne uurijate üldistusi. Kõigepealt johtuvalt inimese sünnipärastest eeldustest aktiivseks, loovaks teadlaseks sobib vaid ligikaudu paar-kolmkümmend tuhat inimest miljoni inimese kohta. Tõeliselt tegusas vanuses on nendest umbes kolmandik, kusjuures kõik selleks sobivad isikud ei satugi teadusse, vaid tegelevad mõnel muul alal. Niisiis, Eestis võib arvestada napilt 10 000 aktiivselt tegutseva teadlasega, mis iseeneset polegi nii vähe. Teadustulemlikkuse nimel peab teaduseliit elama vaimse energia säästureźiimil.
Samas aga teadlane peab olema aineliselt kindlustatud ja parimal juhul kuuluma oma rahva eliidi hulka, kel on aega iseseisvalt töötada, mõtelda, puhata oma äranägemise järgi. Muide, teadlased ise peavad väitekirja koostamise aega oma elu ilusamateks, sisukamateks aastateks, vaatamata sellele, et nendel aastatel nad töötasid kõige intensiivsemalt.
Igal teadlasel võivad olla omad eeskujud, kuid võivad ka mitte olla. Minu eeskujud, keda alati imetlen on Amandus Adamson, Arvo Pärt, Fr R Kreutzwald ja paljud teised, seega mitte majandusteaduste valdkonnast. Tähtis on täiuslikkus, ilu, sest ilu ei esita küsimusi, küll aga annab vastuseid neid esitamata. Mulle ei sobi mõttetud, pahatahtlikud küsimused ja veel mõttetumad vastused. Kui palju neid on! Asjal on ka teine aspekt: kui palju keerukaid probleeme on hakatud ja suudetud lahendada tänu lihtsameelsusele. Õnneks need teadlased ei teadnud, et antud probleemi polegi võimalik lahendada.
Kui on anne, idee ja tahe, saab teoks ka looming - nii lihtne see ongi. Tänapäeva nn projektiteadlastel vajalikke privileege pole, millest on putinimlikult kahju. Veelkord, peame, eriti rahvusriigis, hoolivalt suhtuma igasse teadlasse, sest ande suuruse märkamiseks vajame ajalist ja ruumilist distantsi. Teadlane isiksusena on eriline, mistõttu tõdeme, et intellektuaalid võrsuvad ideede ja ideaalide keskkonda siis, kui avalik arvamus neist veel nn korralikke inimesi ei kujunda. Küll aga nö teaduslik põlemine võib lõppede haleda läbipõlemisega, mida saadab masohhism: loomingulise põlemise nautimine läbipõleva loomingu nimel. Lõpuks, nn igamehe leegitsev tõde jätab järele vaid tuha ja tahma, sest sageli inimesele pole tähtis Looja tarkus, vaid oma õgus ja tõemonopol. Paraku!
Vambola Raudsepp
No comments:
Post a Comment