Maalikunstnik Karl Pärsimägi Antsla Pikkade sugupuus

.

Karl Pärsimägi

Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902. aastal Antsla lähistel Oe külas Sika talus Jaani (1857-1940) ja Leena (1867-1935) peres viienda lapsena. Minu vanaisa Jaan ja Minna Pika peres räägiti Pärsimägedest palju, kuna toona oli kombeks jutelda põhjalikult oma naabritest, aga ka kaugetest ja lähisugulastest. Muide, minu vanaisa peres oli kõigil sügavam huvi iga inimese sugupuu vastu, seega moodsamalt väljendades oli Jaani perekond genealoogiahuviline.

Jaan ja Minna Pikk

Nüüd sugujuurtest, mis Minnal ja Karlil saavad kokku üsna kaugel, so  tagasivaatena neljandas põlvkonnas. Niisiis, Minna Pikale (1873-1954) oli Leena Pärsimägi nö neljanda põlvkonna sugulane, nende vanavanavanemad olid vastavalt vend (Ott, s 1755)  ja õde (Madle, s 1742), seega ühe pere õde ja vend. Toona oli igas peres palju lapsi, mistõttu sugulusliine tekkis ka väga palju. 

Minu vanavanemad mäletasid Karl Pärsimäge peaasjalikult ajast, mil ta liikus Antsla mail teismelise poisina. Oli alati endassetõmbunud, mõtlik, isegi ujeda väljanägemisega. Kõndis tublisti ettekallutatult, justkui igat sammu mõõtes. 

Hiljem, siis kui Karl õppis-elas Tartus, nähti teda vähem, sest üldse polnud ta seltsiv ja sõprust otsiv. Tartusse läks ta 17. aastaselt ja mõni aasta hiljem tegi juba õppereise Saksamaale ja mujalegi. Erakliku eluviisi tõttu pidasid mõned kohalikud teda isegi ebaharilikuks, imelikuks poisiks.

.

Karl Pärsimäe sünnikodu Oe külas Antsla lähistel. /Foto internetist/.

Karl tegi kõiki talutöid, ehkki mitte väga innustatult. Jaan Pikk mäletab teda ajast, mil nad koos paaril korral veskis käisid. Samast külast oli pärit ka tulevane kirjanik Bernard Kangro, kuid ega nende omavahelistest suhetest ja läbikäimistest külainimesteni suurt midagi ei jõudnud. Huvipakkuv oli ehk see, et Karl Pärsimägi osales ka Vabadussõjas.

Karl Pärsimägi. Ed Wiiralti portreteeritud aastal 1925. /Foto internetist/

Karl Pärsimägi esireas paremal sõprade keskel. /Foto internetist/

Kunstnik Karl Pärsimägi suri Auschwitsi koonduslaagris 27. juulil 1942. Kunstniku elust Pariisis ja tema edaspidisest saatusest Antsla sugulaste seas midagi suurt ei teatud. Konstateeriti vaid fakte.

Vambola Raudsepp