Üts mõistatus om Karjasuu,
nii kostsõ vana taadi suu.
Ta uma kalli puhta vii´
kõrragõ itta-läände vii.
Oll´kats tütärt sõsarõkõst,
õkva ku allika viin mõst´.
Veivä Vikera ja Virma
peiupoisi laia ilma.
Jäi leinama Karjasuu taat,
iksõ ku üll´Vikerkaart vaat´
ja pisar põsõlõ valgu,
ku üün helkse Põhjavalgus.
No comments:
Post a Comment